Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsteemid ja energia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dünaamilised, litosfäär, hüdrosfäär, tervikuna, vahetuse, sfäärid, pedosfäär, mullastik, sidumata, atmosfäär, õhkkond, biosfääris, elastsusenergia, liikumisenergia, soojusenergia, laineenergia, kandumine, uusaegkond, kainosoikum, keskaegkond, mesosoikum, vanaaegkondMaa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.Iseloomust. tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud (energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub.) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud või suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja
kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda
iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitisele
1. Mõisted Süsteem-omavahel seotud objektide terviklik kogum, nt. auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär
1.Maasfäärid ja nendevahelised seosed. Maasfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka ,,kõva kivikeskonnana" mis on jäik ja püsiv. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa. Muutused mitmeid kordi kiiremad. Dünaamilisem inimtegevuse ajaskaalas. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee
veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid, põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuvates aine- ja energiaringetes, mis on omane dünaamilisele süsteemile. Maa sfäärid moodustavad tervikliku süsteemi. Teke ja toimumine on vastastikku
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed
1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga
· Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus
MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum. Erinevad süsteemid: mets, põld, meri, ookean jne. Avatud süsteem- aine ja energia vahetus süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Dünaamiline süsteem- ajas muutuv. Staatiline süsteem - ajas muutumatu. Maakera on süsteem, mis on päikesesüsteemi alamsüsteem. Maa kui süsteemi elemendid on kihid e sfäärid: litosfäär: koosneb kivimitest, maakoorest ja on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained.
Maa kui süsteem Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemide liigid: avatud süsteem - süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus. suletud süsteem - ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet. dünaamiline süsteem - muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev. staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus
Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis. Ntks lennukid, satelliidid. GIS- geoinfosüsteem GPS- satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste gps vastuvõtjate abil määrata kordinaadid SEOSED Litosfäär-jäik väline kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast, areneb muld, talletatud fossiilkütused jt maavarad. Pedosfäär e mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet, bidosfääri osa, muutused on kiiremad kui lidos ja dünaamilisem. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee, litost väiksem tihedus, vesi liikuvam. Atmosfäär e õhkkond- Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir 1000-1200 km, hapnik, lämmastik. Biosfäär- elavad organismid, orgaanilise aine süntees ja muundumine, ja need
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat
süsteemiks.Lisaks võivad süsteemid olla veel: 1.Staatilised ehk ajas muutumatud 2.Dünaamilised ehk ajas muutuvad A)Avatud süsteem-energia-ja ainevahetus toimub ümbritseva keskonnaga. B)Suletud süsteem-energiavahetus puudub ümbritseva keskonna vahel. - Maa kui süsteem on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem,kuid energeetiliselt avatud süsteem(valguskiirgus,soojuskiirgus).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid. - Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. 1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km.maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke
I. Klassikaline mehaanika. 1. Kinemaatika põhimõisted (punktmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumishulk, nihkevektor, kulgev liikumine). Punktmass idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand . Jäik keha keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju ehk keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas (x=x(t), y=y(t), z=(t)). Nihkevektor , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor () määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. Kulgev liikumine kõik keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes ühesuguse kiirusega. Kui keha punktid liiguvad kesk
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keh
3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus)
keskkonnaosakese vaheline kaugus. Lainefront - pind, millel asuvad punktid, kuhu võnkumine on jõudnud antud ajahetkel. Seega igal ajamomendil on üks lainefront ja see liigub. Lainefront eraldab lainest haaratud ja sellest vaba keskkonna osa. Lainepind - pind, millel asuvad punktid, mis võnguvad ühes faasis. Tasalaine - lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine - lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. Sagedus - arvuliselt võrdne laineharjade arvuga, mis läbivad antud punkti ajaühikus. Perioodiks on aeg, mille jooksul laine levib ühe lainepikkuse võrra. = v t , analoogiks on s = v t . Periood avaldub: 1 2 T= = . v 45. Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon. Tasalaine keskkonnaosakese hälve kaugusel r, ajahetkel t: v = A sin t - + 0 r = A cos( t - kx + 0 )
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiiru
Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaasi rõhk.
Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo. Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika. Geograafia 1.Maa on avatud süsteem energia-ja ainevahetuse süsteemi ja seda ümbritseva keskonna vahel. Suletud süsteemil see puudub, looduses täielikult suletud süsteemi ei esine.Ergeetiliselt on Maa avatud süteem, aga Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem,kuigi mingi ainevahetus maailmaruumiga toimub.(meteoriidid) 2.Maa sfäärid on kihilise ehtitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Nii nagu maakera on aegamööda muutuv,muutuvad ka tema osad ja nende omavahelised suhted, ses mõttes on maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid.Maakera keskmest kaugenedes asenduvad suurema tihedusega kihid kergemate ja väiksema tihedusega kihtidega
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainev
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainev
Iga mitme vee molekuli kohta tuleb üks lahustunud aine molekul? Ühes liitris vees on 1000g/18gmol-1 = 55.6 mooli, st vesi ise on 55.6 molaarne. Ühe molaarses lahuses on seega 1 lahustunud aine molekul ca iga 55 vee molekuli kohta. seega 55 vee molekuli vahel on 1 molekul ainet. Miks õhumolekulid 10km kõrguselt alla ei kuku? Kukuvad koguaeg, aga juhuslikult põrkuvad jälle üles. Kõik sõltub kuidas teised põrgatavad üles või alla poole. Kogu atmosfäär on molekulide põrkumine, millest juhuslikult mõned satuvad kõrgemale, kukuvad jälle alla, teised lähevad asemele jne. Mool on aine hulk, milles on avogaadro arv molekule. NA = 6.022*1023. Ehk üks mool ainet sisaldab endas Na aineosakest. Mooliks kutsutakse gramm-molekuli. Gramm-molekul on aine hulk grammides, mis on arvuliselt võrdne selle aine molekulmassiga Daltonites. Nt 1 mool vett on 18g. Rõhk on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse pinnaühikule mõjuva jõuga.
välisjõudude vektorsumma peab olema null. Näiteks on kalda ääres seisva paadi ja selles seisva inimese raskusjõudude summa tasakaalustatud paadile vee poolt mõjuva üleslükkejõuga; kui inimene hüppab paadist kaldale, hakkab paat liikuma kaldast eemale, summaarne impulss on null, nagu see oli enne hüpet. Kui välisjõudude vektorsumma projektsioon mingile sihile on null, siis süsteemi impulsi vektori projektsioon sellele sihile on jääv, kuigi impulss tervikuna võib muutuda. Näiteks paraboolset trajektoori mööda lendava mürsu impulsi projektsioon horisontaaltasandile on jääv suurus, kuigi vertikaalprojektsioon muutub raskusjõu mõjul pidevalt. Kui mürsk lõhkeb 5 õhus, jääb kildude süsteemi impulsi horisontaalprojektsioon võrdseks mürsu impulsi horisontaalprojektsiooniga enne lõhkemist. 3.5. Töö ja energia
vabane ja takistab katalüsaatori tööd. 4. PEATÜKK GAASID Gaasi rõhk – anuma seinale mõjuva jõu F ja selle pindala A jagatis. P = F/A. Rõhku mõõdetakse manomeetriga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Elavhõbebaromeeter. Vedelikusamba kõrgus on võrdeline õhurõhuga, ei sõltu toru diameetrist ega kujust: P = dgh, kus d – vedeliku (Hg) tihedus (13,6 g/cm3), g – raskuskiirendus (u 9,8 m/s2), h – vedelikusamba kõrgus Mõõtühikud. SI ühik: Paskal; 1N/m2 = 1 Pa; atmosfäär: atm, 101325 Pa; baar = 100 000 Pa, millibaar = 100 Pa, 100 Pa = 1 hPa (hektopaskal = 1 mbar; 1 atm = 760 mmhg, 1 Torr = 1mmhg = 133,322 Pa; tehniline atmosfäär (at) on 1 kg-se massiga keha kaalu poolt 1 cm2-le avaldatav rõhk: 1 at = 98 kPa Normaalrõhk 1 atm=1013 bar; standardrõhk 1 bar=105 Pa=0,9869 atm Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk
välisjõudude vektorsumma peab olema null. Näiteks on kalda ääres seisva paadi ja selles seisva inimese raskusjõudude summa tasakaalustatud paadile vee poolt mõjuva üleslükkejõuga; kui inimene hüppab paadist kaldale, hakkab paat liikuma kaldast eemale, summaarne impulss on null, nagu see oli enne hüpet. Kui välisjõudude vektorsumma projektsioon mingile sihile on null, siis süsteemi impulsi vektori projektsioon sellele sihile on jääv, kuigi impulss tervikuna võib muutuda. Näiteks paraboolset trajektoori mööda lendava mürsu impulsi projektsioon horisontaaltasandile on jääv suurus, kuigi vertikaalprojektsioon muutub raskusjõu mõjul pidevalt. Kui mürsk lõhkeb õhus, jääb kildude süsteemi impulsi horisontaalprojektsioon võrdseks mürsu impulsi horisontaalprojektsiooniga enne lõhkemist. 3.5. Töö ja energia. Mehhaanilise energia jäävuse seadus
FÜÜSIKA EKSAM 1. VEKTORID Vektorid ja skalaarid Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektori koordinaatide arvutamine: Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis vektor AB = (x2-x1;y2-y1) Nullvektor Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks o nullvektori pikkus on võrdne nulliga o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordinaadid saame, kui
annaabi.ee 
