Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal. Põhiseadus muutis riigipea tugeva täitevvõimuga institutsiooniks, kelle valis otse rahvas viieks aastaks. Riigipea sai õiguse laiali saata valitsuskabinet, tal oli suspensiivse veto õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist
pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal. Põhiseadus muutis riigipea tugeva täitevvõimuga institutsiooniks, kelle valis otse rahvas viieks aastaks. Riigipea sai õiguse laiali saata valitsuskabinet, tal oli suspensiivse veto õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist
võimalus kontrolliks. Promulgatsiooni instituudil on veto rakendamise võmalused: · Absoluutne veto  parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt. · Suspensiivne ehk relatiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Põhiseduse § 7 järgi on EV presidendil suspensiivse veto õigus. Parlament võtab seaduse vastu President kuulutab Suspensiivne veto. seaduse välja Seadus saadetakse parlament tagasiuueks arutamiseks Riigikogu võtab seaduse Seaduse kallal töötatakse ja uuesti muutmata kujul vastu muudetakse seda. President pöördub
valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi. · Alamkoja liige on peaaegu alati parteisaadik ning allub parteidistsipliinile. · Aastal 2005 osutusid valituks kaks üksikkandidaati. · Alamkoja ülesanded on seadusandlus, valitsuse tegevuse kontroll, esindamine. Ülemkoda · Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber, mis täiendab alamkoja tööd. · Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes. · Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste kaudu saavutatud(eluajal tiitli pärinud aadlikud, tiitli pärinud aadlikud, vaimulikud aadlikud). · Lordide koda oli Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. · Alates 1. oktoobrist 2009 kuulub see ülesanne vastloodud Ühendkuningriigi Riigikohtule. · Ülesanded on seadusandlik võim, valitsuse järelvalve.
Departemangude nimed tuletati jõgede, mägede, lahtede või orgude nimedest (näiteks Ülem-Seine'i departemang jt.). Enne seda oli riik jaotatud provintsideks (l'Île-de-France, la Normandie, la Bretagne, la Provence jt.). Aasta 1790 möödus vaidlustes, kas kuningale jääb riigipeana VETO- või SUSPENSIIVNE õigus. Riigipea vetoõiguse puhul saanuks kuningas parlamendi poolt koostatud seadusi õigustühisteks kuulutada. Suspensiivse e. edasilükkava õiguse puhul võib riigipea seadusprojekti küll parlamendile täiendusteks tagasi saata, kuid korduva tagasisaatmise puhul võtab parlament seaduse ikkagi vastu. Riigipea suspensiivse õiguse puhul olnuks kuningal üksnes esindusfunktsioon.(Eesti Vabariigis on presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.). Alguses olid Asutavas Kogus ülekaalus kuninga vetoõiguse pooldajad, kes koondusid oivalise
) ïƒ suspensiivne veto – saab seaduse vastu võtmist edasi lükata (relatiivne veto; president saadab tagasi, tuleb uuesti presidendile tagasi, ja president peab ise Riigikohtu poole pöörduma) – annab presidendile õiguse I korral seaduse tagasi lükata (nt põhiseadusega vastuolu korral), II korral kui president seadusega ikka nõus ei ole, peab ta võtma endale riski ja minema Riigikohtusse (suspensiivse vetoga taheti presidendi võimu piirata, tulemus on aga vastupidine; sest absoluutse veto puhul ei oleks tal isegi võimalust midagi tagasi lükata, suspensiivse puhul aga saab ta seaduse välja kuulutamist/jõustumist blokeerida) Õiguskantsleri raktiivne abstraktne normikontroll ïƒ Sätestatud: PS § 142 lg 2 (loe lg 1, et aru saada miks lg 2 on olemas) , PSJKS § 4 lg 2 ja § 6
tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse: o Absoluutne veto  parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto  seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Põhiseadus annab EV Presidendile suspensiivse veto õiguse. Ta võib jätta Riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega Riigikogule uueks arutamiseks. Kui Riigikogu võtab tagasisaadetud seaduse muutmata kujul vastu, President - kuulutab seaduse välja või - pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus ps-ga vastuolus olevaks
Departemangude nimed tuletati jõgede, mägede, lahtede või orgude nimedest (näiteks Ülem-Seine’i departemang jt.). Enne seda oli riik jaotatud provintsideks (l’Île-de-France, la Normandie, la Bretagne, la Provence jt.). Aasta 1790 möödus vaidlustes, kas kuningale jääb riigipeana VETO- või SUSPENSIIVNE õigus. Riigipea vetoõiguse puhul saanuks kuningas parlamendi poolt koostatud seadusi õigustühisteks kuulutada. Suspensiivse e. edasilükkava õiguse puhul võib riigipea seadusprojekti küll parlamendile täiendusteks tagasi saata, kuid korduva tagasisaatmise puhul võtab parlament seaduse ikkagi vastu. Riigipea suspensiivse õiguse puhul olnuks kuningal üksnes esindusfunktsioon.(Eesti Vabariigis on presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.). Alguses olid Asutavas Kogus ülekaalus kuninga vetoõiguse pooldajad, kes koondusid oivalise
Põhjenda! 10. Kes on praegu Tallinna linnapea? Millist erakonda ta esindab? 11. Millistes Euroopa riikides on riigipeaks (mitte riigi juhiks) monarh? 12. Kust pärinevad sõnad keiser ja tsaar? Milline vahe nendel kahel sõnal on? Milline vahe on sõnadel kuningriik (le royaume) ja keisririik (l'empire)? 13. Milline tiitel sobiks meie koolijuhile enim: strateeg, diktaator, türann, absoluutne monarh, valgustatud monarh, vetoõigusega president, suspensiivse õigusega president? 14. Kas meie president saab Riigikogu ehk parlamendi laiali saata? Põhjenda. 15. Kas Prantsusmaal on praegu parem- või vasakpoolne valitsus? Kuidas nimetatakse praegust poliitilist reziimi Prantsusmaal? Kes on selle reziimi aluspanija? Kes juhib hetkel Prantsusmaad? 14 V TOTALITAARSED REZIIMID
- Võimuallikaks rahavs, kes teostab teatud juhtudel võimu otse, reeglina aga esindusdemokraatia kaudu; - Riigipea valitakse kas otse rahva polt või valijameeste kaudu; - Võimud on lahutatud - Parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib rotatsioon - Lahutatud võimudel üksteise osas poliitilise kontrolli ja tasakaalustamise võimalus ( nt parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust, riigipel on kas absoluutse või suspensiivse veto õigus paralamendis vastu võetud seaduastele, riigipea võib teatud juhtudel parlamendi laiali saata, seaduse vastavuse põhiseadusele võib vaidlustada phiseaduslikkuse järelevalve kohus....) Riigi valitsemise vormide osas on levinud liigitus seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu organite omavahelise suhte alusel (iseloomulik vabariigile ja kodanlikule demokraatiale): A) Parlamentaarne süsteem: valitsusel parlamendi poliitiline
Seevastu sai kolmandal rahvahääletusel 1933. aastal toetuse Eesti Vabadussõdalaste Liidu poolt esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 24. jaanuaril 1934. aastal. Eesti vabariigi teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Riigikogu koosseisu vähendati 50 liikmele ja selle volitused piirati formaalseteks. Uue institutsioonina toodi riigivalitsemisse riigipea -- riigivanem. Riigivanemale nähti ette suspensiivse veto õigus Riigikogu otsuste suhtes. Riigivanem pidi valitama viieks aastaks ja tema ülesandeks oli teostada rahva esindajana riigi kõrgeimat valitsusvõimu (s.t. ta oli ühtlasi täidesaatva võimu pea). Riigipeale anti õigus valitseda seaduse jõudu omavate dekreetidega, ehkki riigikogule jäi siiski õigus riigivanema dekreeti muuta või see kehtetuks tunnistada. Seega ühitati riigivanema pädevusse nii suure võimuga riigipea kui ka valitsusjuhi
(seega omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab tegelikult määruse juhulgi vastutuse õiguspärasuse siirdamise ehk kaasvastutuse kinnitamist. Erakorraline dekreet võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati tema hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; antakse armu jne. Käskkirjaga nt. korraldatakse oma ametkonna (kantselei) tööd jne. Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Seejuures on nad seadusele alluvad eksklusiivaktid. Seega oleneb seadusandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega põhiseaduse alusel määrusi andma. Siit tuleneb volituse ehk delegatsiooni küsimus.
otstarbekohast kasutamist. Valitsemisintstutsioonide aluseks on valgustusajast pärinev Montesquieu idee võimude lahususest.  1) et eraldi peavad olema täidesaatev, seadusandlik ja kohtu võim. 2) võimude vastastikune kontroll ja tasakaal. nt: riigikogu valib presidendi. president aga kuulutab välja seadusi. Kui president leiab et seadus ei vasta põhiseadusele, saadab ta seaduse tagasi riigikogusse(suspensiivse veto(keeld) õigus). Kui riigikogu ei muuda seadust, siis saab president nad kaevata riigikohtusse. Riigikogu saab võtta ka presidendi kriminaalvastutusele. Riigiasutuse iseloomulikud jooned: 1) neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia 2) nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel kindlate ülesannete täitmiseks. 3) nad saavad oma tegevuseks raha riigi eelarvest 4) töötajateks on palgalised riigiametnikud ehk avalikud teenistujad (e. bürokraadid)
Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal- presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Presidendi juhtimisel töötavad ja tema abilisteks on tema poolt ametisse kutsutud ning tema ees poliitiliselt vastutavad ministrid. Seadusi annab rahva poolt tähtajaliselt valitud ja oma tegevuses sõltumatu parlament. Presidendil võib seaduste suhtes olla suspensiivse (so edasilükkav) veto õigus (so võib avaldada soovi, et parlament vastuvõetud seadust veel arutaks). Levinud Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas. Ebapuhtal kujul (parlamendil on osa valitsuse moodustamisel ja valitsuses on ka peaminister) esineb Prantsusmaal ja Venemaal. Sageli on nn poolpresidentaalses riigis presidendi võim suurem kui presidentaalses. Näiteks on Ameerika Ühendriikide president ka valitsuse juht ja ta ei saa välja kuulutada Kongressi erakorralisi valimisi
kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega 68. VP veto Eestis – kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel? Andes Vabariigi Presidendile õiguse jätta seadus välja kuulutamata ja taotleda Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist, annab PS presidendile kontrolliõiguse Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes ja suspensiivse veto õiguse. PS nõuab, et seaduse välja kuulutamata jätmise otsus peab olema motiveeritud, jätab aga lahtiseks, millised on seaduse välja kuulutamata jätmise lubatavad motiivid. Põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised Ometi oleks väär järeldada, et Vabariigi President on seaduse välja kuulutamata jätmise mittejuriidiliste kaalutluste valikul täiesti vaba. Piirid seab juba PS § 81,
toimuda koosseisu volituste kestel osaline ümbervalimine ehk rotatsioon + riigipea puhul võivad olla piirangud ühe ja sama isiku ametisoleku kordade osas; 5) lahutatud võimudel on vastastikuse poliitilise kontrolli ning tasakaalustamise võimalus - nt: a) parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust; 41 b) riigipeal on kas absoluutse või suspensiivse veto õigus parlamendis vastuvõetud seaduste suhtes; c) seaduse vastavuse konstitutsioonile võib vaidlustada konstitutsioonikohtus või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus - kohtu otsus on lõplik; d) riigipea võib teatud juhtudel parlamendi ennetähtaegselt laiali saata ja valimised välja kuulutada; e) parlament võib avaldada riigipeale umbusaldust (Kongressi impeachment USA presidendile);
kontrollida seaduse otstarbekust ning seaduse juriidilist ja tehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud otseselt veto rakendamise õigusega. Seejuures tuntakse absoluutset vetot ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Nendes riikides, kus kehtib absoluutne vetoõigus, tähendab see seda, et parlamendi poolt vastu võetud seaduse jätab väljakuulutamata riigipea ja see seadus ei hakka kunagi kehtima. Suspensiivse vetoõiguse maades(kuhu kuulume ka meie) on olukord teine president saab riigikogult vastuvõetud seaduse ja tal on kaks võimalust: kas ta kuulutab selle välja või mitte. Kui ta jätab välja kuulutamata, siis saadab ta selle koos motiveeritud otsusega riigikogule tagasi uueks läbivaatamiseks. Riigikogul on omakorda õigus kas arvestada presidendi märkustega ja
Nad sisaldavad valdavalt üldnorme, v.a. rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib parlament anda ka üksikakte, nt Riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu, mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea õigusaktid. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks 1) kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; 3) antakse armu jne; Käskkirjaga nt korraldatakse oma ametkonna (kantselei) sisemist tööd jne. 30. Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite õigusaktid. Eestis seda viimast määrust pole, see on Euroopas kasutusel. Seadus on riigi kõrgema võimuorgani poolt vastuvõetud normatiivakt, mis omab kõrgemat juriidilist jõudu kõigi teiste normatiivaktide hulgas
ja saata selle alamkotta uueks arutamiseks. Sel puhul võib eelnõu ringelda lõputult või menetlusest diskontinuiteedi tõttu välja langemiseni. Teiseks, kui alamkoda on tugevam kui ülemkoda siis on võimalik tal seadus sobival kujul vastu võtta tavalisest suurema häälteenamusega, ületades sel teel ülemkoja veto. Selline võimalus on rohkem levinud (näiteks Inglismaal, Poolas) Sellisel puhul omab ülemkoja poolt seaduse tagasilükkamine üksnes suspensiivse veto tähendust kolmandaks, kui parlamendi kojad ei suuda vastu võtta mõlemale sobivat eelnõud, siis võidakse moodustada kodadevaheline kooskõlastuskomisjon, mis viib eelnõusse sisse mõlemat koda rahuldavad parandused, ja märgib ära need küsimused, milles kokkuleppele ei jõuta. Edasi saadetakse eelnõu arutamiseks kodade ühisistungile. 56. Parlamendi juhtorgan, komiteed, fraktsioonid. § 7. Parlamendi abiaparaat ning parlamendi juures olevad organid
kontrolli. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega - omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasigantuur tähendab tegelikult määruse (vt järgnev allpool) juhulgi vastutuse õiguspärasuse siirdamise ehk kaasvastutuse kinnitamist. Riigipea antav üksikakt on otsus. Otsusega: 1) kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; 3) antakse armu jne. 51 Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast, keda, milles ning millises ulatuses ta volitab seadusega põhiseaduse alusel määrusi andma. Siit tuleneb volituse ehk delegatsiooni küsimus.
annaabi.ee 
