Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool (mol), tähiseks n. Ühe mooli osakeste massi nimetatakse molaarmassiks. Tähiseks on M ja ühikuks g/mol. Molaarmass esineb molekulmassist selle poolest, et molekulmassil puudub ühik ning ka tähis on erinev. Avaokaadroarv on 6,02 * 10²³ ning seda tähistatakse NA. n=m/M , kus m mass, M molaarmass ning n aine hulk. n=V/Vm , kus V ruumala, Vm molaarruumala n=N/ NA , kus N molekulide arv, NA Avokaadroarv
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molek...
on 10 mol läbimõõtu, kui aga gaas on tihedam on reaalset gaasi raskem kokku suruda, kui ideaalset, sest molekulide vahel hakkab toimima tõukejõud. Van der Waalsi võrrand iseloomustab reaalgaasi olekuparameetrite sõltuvust (p+m2/M2*a/V2)(V- m/M*b)=m/M*RT. Difusioon on ainete segunemine,kus ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele.(kui lasta lõhna ühest klassi otsast, siis lõhn ei jõua kiirelt teise klassi otsa) Difusiooni kiirus sõltub molekulmassist. Mida suurem on mass, seda aeglasem on difusioon;mida kõrgem temp,seda kiirem dif.;mida hõredam gaas,seda kiirem on dif.,sest on harvemad molekulide põrked. Soojusjuhtivus on siseenergia levik molekulide omavaheliste mõjutuste tulemusena.sõltub temp. (temp.suureneb,soojusjuhtuvus ka) Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.Temp.suurenedes sisehõõre GAASIS suureneb. Entroopia on suurus, mis kasutab TDS kaugust tasakaaluasendist, mida
CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad *Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. *alkaanide keemistemperatuur sõltub molekulmassist ehk süsinikahela Pikkusest-molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Füsioloogilised omadused: *Kuigi alkaanide reaktsioonivõime on tagasihoidlik, tuleb meeles pidada, et alkaanide aurud ja gaasilised alkaanid avaldavad inimesele ja loomadele tugevat narkootilist toimet.Nad kahjustavad kesknärvisüsteemi ning suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. *Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt
difundeeruda geeli pooridesse: 1. kolonni viiakse uuritava aine 2. lisatakse sobiv vesilahus (puhver, soolalahus vm) 3. fraktsioonidena kogutud eluaadis sisalduvad ainete kontsentratsioonid tehakse kindlaks erinevate füüsikalise ja keemilise analüüsi meetodeid kasutades ELUEERIMIS- ehk VÄLJUMISMAHT (Vx): - iseloomustab iga ainet, mis sisaldub segus - selle suuruse arvväärtus sõltub aine molekulmassist ning kasutatava kolonni tüübist - erinevate molekulmassidega ainete väljumismahte tähistatakse: Vx1, Vx2, Vx3 ... - selline eluaadi maht, mille juures kolonnist
Geelmaterjali (maatriksi) maht (Vg) Seega: Vt=Vv+Vs+Vg Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel, toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele. Et segu läbi kolonni transportida ja sisalduvaid aineid üksteisest eraldada, voolutatakse kolonni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- e väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Lühima ajaga väljuvad kolonnist molekulid, mis on liiga suured mahtumaks pooridesse. Nad väljuvad minimaalse elueerimismahuga Vx min, mis on võrdne kolonni graanulitevahelise vedeliku mahuga: Vx min=Vv.
4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem. Õli põhikomponentideks on: Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %); Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %); Alkaanid (0,1%...6,5 %); Mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Määrdeõlide põhiülesanne Määrdeainete põhiülesanne on vähendada liikuvate detailide vahelist hõõrdumist ja sellega kaasnevat pindade kulumist ning kuumenemist.
molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele st vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida, voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine väljumismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena, st minimaale elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga.
molekulide võimele difendeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolitatakse ehk elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Igat ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis-ehk väljumismaht Vx , millearvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse V x1,Vx2 jne. Vx- eluendi maht, mille juures väljuv fraktsioon on maximaalne. Liiga suured molekulid, mis ei mahu geeli pooridesse, väljuvad kolonnist kõige kiiremini, st et neil on minimaalne elueerimismaht V x min , see on võrdne vaba vedeliku mahuga. Vx min= Vv Need ained, mis on liiga väikse molekulmassiga, et täielikult difundeeruda geeli
aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id. PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi. Reeglina PAH-ide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad tugevasti molekulmassist: molekulmassi suurenedes vähenevad PAH-ide vees lahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise ja oksüdeerumise suhtes, kuid suurenevad sulamistemperatuur, keemistemperatuur ning suureneb PAH-i lahustuvus rasvades. Elusorganismidele mürgiseks loetakse PAH-e, mille molekulmass jääb vahemikku 128,16–300,36 g/mol, sest tänu oma madalale molekulmassile on nad keskkonnas liikuvamad kui suurema molekulmassiga PAH-id
meetoditega(meie juhul spektrofotometriga). Geelid koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: Vv -kolonni vaba maht. Vs graanulitesisese vedeliku maht Vg geelimaterjali maht Vt üldmaht. Seega: Vt= Vs +Vg+ Vv Iga aine, mis sisaldub uuritavas segus iseloomustab elueerimis maht - Vx (V1, v2, v3....) mis sõltub molekulmassist. Vx selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava ained kontsentratsioon on maksimnaalne. Kõige väiksem elueerimismaht on kõige suuremates molekulides, mis ei mahu geeli pooridesse, ja siis väljuvad esimesena. Vxmin on võrdne kolonni granulitevahelise mahuga. Vxmin = Vv Kõige suurem elueerimismaht on ainetes, mille molekulmass nii väike, täielikult difundeeruda geeli pooridess
Geelimaterjali (maatriksi) maht Vg Vt=Vv+Vs+Vg Kasutasin kolonni, mis sisaldas Sephadex G-75 geeli. Uuritava segu läbi kolonni transportimiseks ja erineva molekulmassiga ainete eraldamiseks, voolutatakse ehk elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Igat uuritavas segus sisalduvat ainet iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx (see arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin ehk minimaalne elueerimismaht = Vv kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena. Vxmax ehk maksimaalne elueerimismaht = Vt - aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ja liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt. Vxmax = Vt Vg
· Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg) Uuritava segu läbi kolonni transportimiseks ja erineva molekulmassiga ainete eraldamiseks, voolutatakse ehk elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Igat uuritavas segus sisalduvat ainet iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx (see arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin - ehk minimaalne elueerimismaht, mis on võrdne kolonni vaba mahuga Vv kolonni vaba maht ( kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena.) Vxmax - maksimaalne elueerimismaht (aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse
Laboratoorne töö nr.2.1 Anna Logunova YAGB-22 103347 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on kromatograafia meetod,mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisest ehk fraktsioneerimisest nende molekularmassi suuruse järgi. Lahuse erinevad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Kiirus sõltub ainete molekulmassist. Geelkromatograafiat võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafiat tehakse kinnises süsteemis kolonnis, kus on pundunud geeligraanulid, mille pooride
Täidise maht (Vt), kolonni vaba maht (Vv), graanulitesisese vedeliku maht (Vs), geelimaterjali maht (Vg) Uuritava segu läbi kolonni transportimiseks ja erineva molekulmassiga ainete eraldamiseks, voolutatakse ehk elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Igat uuritavas segus sisalduvat ainet iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx (see arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx – eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin - ehk minimaalne elueerimismaht, mis on võrdne kolonni vaba mahuga Vv –kolonni vaba maht ( kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena.) Vxmax - maksimaalne elueerimismaht (aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ja liiguvad
Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel, toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele (s.o võimele siseneda geeli pooridesse). Et segu läbi kolonni transportida ja sisalduvaid aineid üksteisest eraldada, voolutatakse kolonni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- e väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Lühima ajaga väljuvad kolonnist molekulid, mis on liiga suured mahtumaks pooridesse. Nad väljuvad minimaalse elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni graanulitevahelise vedeliku mahuga: Vxmin=Vv.
lahuse makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutusel olevad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Selleks, et uuritav proov saaks läbi kolonni liikuda, voolutatakse kolonni pidevalt vesilahusega ning kogutakse väljuv fraktsioon kindla mahu kaupa. Kogutud fraktsioonide kindlakstegemiseks kasutatakse füüsikalisi ja keemilisi analüüsi meetodeid. Igal ainel, mis uuritavas proovis sisaldub, on elueerimismaht, mis sõltub aine molekulmassist ja kolonni parameetritest. Elueerimismaht on selline eluaadi maht, milles vastava aine kontsentratsioon on kõige suurem. Kõige esimesena väljuvad kolonnist need molekulid, mis on liiga suured mahtumaks geeli pooridesse. Nende molekulide elueerimismaht on minimaalne ja võrdub kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga. Kõige viimasena väljuvad kolonnist need molekulid, mille molekulmass on väike ja mis mahuvad geeli pooridesse
vastavalt molekulide suurusele (s.o võimele difundeeruda geeli pooridesse). Et segu läbi kolonni transportida ja sisalduvaid aineid üksteisest eraldada, elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus) ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- e väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Lühima ajaga väljuvad kolonnist molekulid, mis on liiga suured mahtumaks pooridesse. Nad väljuvad minimaalse elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni graanulitevahelise vedeliku mahuga: Vxmin=Vv. Kõige aeglasemalt ja maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, väljuvad molekulid, mis on
väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Geelkromatograafia kolonne iseloomustavad mahud: Täidise üldmaht Vt Kolonni vaba maht (graanulitevahelise Vv vedeliku maht) Graanulitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali (maatriksi) maht Vg Vt=Vv+Vs+Vg Igat uuritavas segus sisalduvat ainet iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx (see arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Vx eluaadi maht, mille uures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Vxmin ehk minimaalne elueerimismaht = Vv kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitvatesse geeli pooridesse, väljuvad nad segust esimesena. Vxmax ehk maksimaalne elueerimismaht = Vt - aine molekulid difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ja liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt. Vxmax = Vt Vg
molekulid lahtuvad üksteisest vastavalt nende suurusele. Et uuritava ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse (elueeritakse) koloni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueemiris- ehk väljumismaht , mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduv aine väljumis- ehk elueerimismaht on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena, st minimaalse elueerimismahuga , mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga.
vastavalt molekulide suurusele. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja erineva molekulmassiga aineid üksteisest eraldada, voolutatakse ehk elueeritakse kolonni selleks sobiva vesilahusega. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati tuleb seejuures koguda kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx. Elueerimismaht sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni mõõtmetest. Uuritavas segus sisalduva aine x elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures väljub kolonnist fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Need molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, väljuvad kolonnist esimesena ja seda iseloomustatakse minimaalse elueerimismahuga Vxmin. Vxmin on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga: Vxmin=Vv
bisakrüülamiidi (CH2=CH-CO-HN-CH2-NH-CO-CH=CH2) abil. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: · kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (Vv), · graanulitesisese vedeliku maht (Vs), · geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg), · täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt). Seega: Vt = Vv + Vs + Vg Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus on molekulid, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis see
(Vv), · graanulitesisese vedeliku maht (Vs), · geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg), · täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt). Seega: Vt = Vv + Vs + Vg Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus on molekulid, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis see
Tulemus: Tekib valge sade. Järeldus: Munavalgu lahus sisaldab valku, mille molekulmass on üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Väljasoolastamine kujutab endast protsessi, kus kõrgetel kontsentratsioonidel olevad neutraalsed soolad (nt. (NH4)2SO4) põhjustavad valkude denaturatsiooni ja nende väljasadestumist lahusest, kusjuures sadestumise protsess on sõltuv valgu hüdrofiilsusest/hüdrofoobsusest, laengust, molekulmassist jm omadustest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: Lisasin 2 ml munavalgu lahusele sama palju (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin mõneks ajaks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadud filtraadile väikeste protsjonitena kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud.
Munavalgu lahus sisaldab valku, mille molekulmass on üle 10 000. 1.1.6.Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Teoreetilised alused Väljasoolastamine kujutab endast protsessi, kus kõrgetel kontsentratsioonidel olevad neutraalsed soolad (nt. (NH4)2SO4 ) põhjustavad valkude denaturatsioonil ja nende väljasadestumist lahusest, kusjuures sadestumise protsess on sõltuv valgu hüdrofiilusest/hüdrofoobsusest, laengust, molekulmassist jm omadustest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses. Töö käik Lisasin 2 ml munavalgu lahusele 2 ml (NH4)2SO4 küllastanud lahust, loksutasin ning jätsin mõneks ajaks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadus filtraadile väikestes kogustes kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus
Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda Voolukiirus peab olema optimaalne, et tsooni laienemist põhjustava massiülekande ja difusiooni mõju lahutuvusele oleks võimalikult väike. 5. Kirjeldage, kuidas määratakse aine x elueerumismaht Vx. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. 6. Mida näitavad kolonni minimaalne ja maksimaalne elueerumismaht? Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse,
1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOO...
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
asendavat rühma, mis Polüeteeni kasutatakse ka mõjutaks juht polümeeri kilekostüümide (vt. joonis levimist. Kõik need meetodid 5) tegemiseks, mida annavad tulemuseks eri kasutatakse haiglates, tüüpi polüeteeni. Sõltuvalt köökides ja teistes kristallilisest koostisest ja kohtades molekulmassist on steriilse keskkonna sulamistemperatuurist või hoidmiseks. Üha enam klaasistumistemperatuur toovad kilematerjale sisse erinev. Temperatuur, mille ka moedisainerid, kes juures need tekivad varieerub kasutavad olenevalt polüeteeni seda oma loomingu tüübist. Tavalistel (keskmise mitmekesisemaks
Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat.
Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk – monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat.
Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat.
2. Kui pole antud aine moolide arvu, siis tuleb see leida kolme moolide leidmise valemi abil (n=m/M; n=V/Vm; n=N/Na) 3. Aine moolide arvust leitakse konstantide suhte alusel otsitava aine moolide arv. 4. Otsitava aine moolide arvst leitakse kas mass, ruumala või aineosakeste hulk. Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool (mol), tähiseks n. Ühe mooli osakeste massi nimetatakse molaarmassiks. Tähiseks on M ja ühikuks g/mol. Molaarmass esineb molekulmassist selle poolest, et molekulmassil puudub ühik ning ka tähis on erinev. Avaokaadroarv on 6,02 * 10²³ ning seda tähistatakse NA. n=m/M , kus m mass, M molaarmass ning n aine hulk. n=V/Vm , kus V ruumala, Vm molaarruumala n=N/ NA , kus N molekulide arv, NA Avokaadroarv Õhk on gaaside segu, mis koosneb N2 (78%), O2 (21%), Ar, H2O, CO2 jt. (1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu
Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela pikendamisega (N-seoseline glükosüleerimine asparagiini lämmastiku aatomile), või aminohappele (O-seoseline glükosüleerimine seriini või treoniini OH rühma hapniku aatomile). Valkude glükosüleerimine kaitseb valke lagundamise eest proteolüütiliste ensüümide poolt. Mutsiinid on ulatuslikult glükosüleeritud valgud, suhkrukomponentide molekulmass on kuni 80% valgu kogu molekulmassist. Tänu sellele on mutsiinid väga vastupidavad proteolüütilistele ensüümidele, samuti madalatele pH väärtustele. Valkudel olevad suhkrujäärgid on olulised ja rakkude omavahelises äratundmises. Ühe raku pinnal olevad suhkrujäägid on ligandiks teistel rakkudel olevatele retseptoritele ja nende omavahelise seondumise tulemusel rakud kleepuvad omavahel. Fosfotransferaasid varustavad valgu fosfaatrühmaga, sulfotransferaasid sulfaatrühmaga. 7. Lüsosoomide ehitus ja funktsioonid
On vastupidavam võrreldes RNA-ga On vähem vastupidavam võrreldes DNA-ga Bioloogiline funktsioon Pärilikkussaine säilitamine ja edasikandmine muutumatul kujul Pärilikkusinfo realiseerimine valgu sünteesi käigus Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Lagundav ensüün DNA-aas e desoksüribonukleaas RNA-aas e ribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud: Nukleotiinhapetesse kuuluvad sellised nukleotiidid, kus on 1 fosforhappejääk monofosfaat. Nukleotiidid võivad siduda ka rohkem kui 1 fosforhappejääki, muutudes trifosfaatideks (ATP). ATP on universaalne energiasalvesti (mitte allikas!), mis sisaldab 2 makroergilist sidet ja kummagi hüdrolüüsil vabaneb 40 kJ energiat.
liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela pikendamisega (N-seoseline glükosüleerimine asparagiini lämmastiku aatomile), või aminohappele (O- seoseline glükosüleerimine seriini või treoniini OH rühma hapniku aatomile). Valkude glükosüleerimine kaitseb valke lagundamise eest proteolüütiliste ensüümide poolt. Mutsiinid on ulatuslikult glükosüleeritud valgud, suhkrukomponentide molekulmass on kuni 80% valgu kogu molekulmassist. Tänu sellele on mutsiinid väga vastupidavad proteolüütilistele ensüümidele, samuti madalatele pH väärtustele. Valkudel olevad suhkrujäärgid on olulised ja rakkude omavahelises äratundmises. Ühe raku pinnal olevad suhkrujäägid on ligandiks teistel rakkudel olevatele retseptoritele ja nende omavahelise seondumise tulemusel rakud kleepuvad omavahel. Fosfotransferaasid varustavad valgu fosfaatrühmaga, sulfotransferaasid sulfaatrühmaga. 7. Lüsosoomide ehitus ja funktsioonid
väikeste avauste (pooride) madalama rõhuga ruumiossa. Konstantsel temperatuuril on gaasi efusiooni kiirus pöördvõrdeline tema molaarmassi ruutjuurega. Efusioon on 15 protsess, mille käigus gaasi molekulid lähevad läbi väikese ava. Ava mõõtmed on väiksemad kui molekulide vaba liikumistee pikkus. Efusiooni kiirus sõltub gaasi molekulmassist. Suurema molekulmassiga gaasid aeglasemalt, väiksema molekulmassiga gaasid kiiremini. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti gaasides, aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt
Osoonikiht paikneb umbes 1535 km kõrgusel, paksus varieerub ajas (aastaaegadel) ja paigas. Umbes 90% osoonist (O3) paikneb stratosfääris. Ionosfäär on atmosfääri osa, mis on päikesekiirguse poolt ioniseeritud. Ionosfäär ulatub 501000 km kõrguseni, ning katab tavaliselt nii eksosfääri kui termosfääri. Ionosfääris paiknevad ka virmalised. Homosfäär ja heterosfäär erinevad teineteisest segunenud gaaside poolest. Homosfääris keemiline atmosfääri paigutus ei olene molekulmassist, sest gaasid on segatud turbulentsi abiga[6]. Heterosfääris sõltub gaaside paigutus kõrgusest ning selles kihis paigutuvad gaasid molekulaarmassi alusel. Suurema molekulmassiga gaasid nagu lämmastik ja hapnik paiknevad ainult heterosfääri allosas. Heterosfääri ülaosas leidub enamjaolt ainult vesinikku. Pinna piirkiht on troposfääri osa, mis on maapinnale kõige lähemal. See kiht on otseselt mõjutatud õhu turbulentsest liikumisest ööpäeviti. Keskmine atmosfääri
Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt? Mis on märgamise kriteeriumiks? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. Molaarmass on aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna grammides. Ühikuks on g/mol. Molaarmass tuleneb molekulmassist (võrdub aatommassiga) (need on arvuliselt võrdsed, kuid molekulmass on ilma ühikuta, mistõttu ei saa seda kasutada). Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, st ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi; äärenurk >90. Hüdrofiilsed pinnad on hea vee märguvusega ning lahustuvusega vees. Hüdrofiil sisaldab polaarseid või laenguga aatomirühmi, mis võivad moodustada
Ribosoomid koosnevad alati kahest ebavõrdsest osast, suurest ja väiksest subühikust. Nimetus "ribosoom" tuleneb RNA sisaldusest. Ribosoomi mõlemad subühikud koosnevad RNA'st ja valkudest. Bioloogiliste makromolekulide ja nende komplekside suuruse iseloomustamiseks kasutatakse raskusväljas liikumise kiirust. Viimast kirjeldab Svedbergi ühik (S). Mida suurem partikkel, seda suurem S väärtus. Raskusväljas liikumise kiirus (S) sõltub nii partikli molekulmassist kui tema mõõtmetest (tihedusest) kusjuures see sõltuvus on mittelineaarne. Ribosoomide komponente ja nende suurust esitab järgmine tabel Ribosoomide komponendid E. coli's ja inimeses (vastavate komponentide molekulamssid on sulgudes). Ribosoom Subühikud rRNA r-Valgud Bakteriaalne väike 30S 16S - 1542 21 (6-61 kD) S-valgud
et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus vm) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Fraktsioonides sisalduvate ainete kontsentratsiooni kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid füüsikalisi ja keemilisi analüüsi meetodeid. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena (kõige kiiremini), st minimaalse elueerimismahuga
oluliseks aluseks nn. "RNA maailma" hüpoteesilse. Selle hüpoteesi kohaselt tekkis elu kõigepealt RNA baasil, mis kandis algselt nii geneetilist informatsiooni kui oli ka keemiliste reaktsioonide läbiviijaks. Bioloogiliste makromolekulide ja nende komplekside suuruse iseloomustamiseks kasutatakse raskusväljas liikumise kiirust. Viimast kirjeldab Svedbergi ühik (S). Mida suurem partikkel, seda suurem S väärtus. Raskusväljas liikumise kiirus (S) sõltub nii partikli molekulmassist kui tema mõõtmetest (tihedusest) kusjuures see sõltuvus on mittelineaarne. Ribosoomide komponente ja nende suurust esitab järgmine tabel Ribosoomide komponendid E. coli's ja inimeses (vastavate komponentide molekulmassid on sulgudes). Ribosomaalse RNA (rRNA) pikkus nukleotiidides on lisatud. Ribosoomi valkude (r-valkude) puhul on toodud molekulmasside vahemik, inimese ribosoomivalkude molekulmassid on teada ainult osaliselt.
pikendamine, terminatsioon – valmis peptiidahela vabastamine. Bakteriaalne ribosoom – 2/3 tRNA ja 1/3 valku Eukarüootide ribosoom – ½ tRNA ja ½ valku. Organellidel (mitokondrid, kloroplastid) – 2/3 valku ja 1/3 tRNA-d 21 Makromolekulide ja nende suuruse iseloomustamiseks kasutatakse ühikud S (Svedberg). Mida suurem partikkel, seda suurem S. S – raskusväljas liikumise kiirus, mis sõltub molekulmassist kui mõõtmetest (tihedusest) – mittelineaarne sõltuvus. - Valk on 3x tihedam kui vesi, tRNA 2x tihedam kui vesi. Mida suurem massi tihedus, seda kiiremini liigub raskusväljas Bakteri ribosoom: 2,5 x 10 6 D – väike 30 S, suur 50 S, rRNA moodustab 66% ribosoomide massist, kuivmassist 20-40% Inimese ribosoom: 4,2 x 10 6 D – väike 40 S, suur 60 S , rRNA moodustab 60% ribosoomide massist, kuivmassist veel väiksem % rRNA ensüüm – ribosüüm, neid on palju
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
