1) Mis on etanool? Etanool valemiga CH3CH2OH on üks tuntuimaid ja tähtsamaid alkohole. 2) Etanooli omadused Etanooli saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel. Seda kasutatakse seespidiselt. Etanool on samuti nagu metanool iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb vees igas vahekorras. Etanool keeb 78 kraadi juures. Ta on vähem mürgine kui metanool. Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus alkoholism. Etaanis kummagi süsiniku aatomi juures üks vesiniku aatom asendada OH-rühmaga, saame etaandiooli ehk etüleenglükooli HOCH2CH2OH. Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid.
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu
Kool Nimi Etanool Referaat Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Alkoholidest üldiselt Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Täpsemalt on need orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele.[1]
ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi...) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 °C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t° toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri valmistamiseks
ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi…) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 ˚C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t˚ toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri valmistamiseks
Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. Lihtaine ja liitainena Lihtainena esineb: teemandi, süsi, grafiit kujul. Liitainena esineb: kõik orgaanilised ained, nt etanool (CH3CH2OH), äädikhape (CH3COOH), sipelghape ehk metanool (HCOOH), butaan (C4H10). Ja mõned mitteorgaanilised ained nt nafta, marmor (CaMg (CO3)2 ), paekivi(CaCO3). Allotroobid Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist tuntuimad graniit, tahm ja teemant. Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsinik nanotorud, karbüünid ja fullereenid. Allotroopsed teisendid erinevad
1) Kirjuta alkoholide ja karboksüülhapete üldvalemid ning tähtsamate esindajate valemid ning nimetused. Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane. See keeb 78 °C juures
1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli
R-OH CH4 metaan ; CH3 metüül ; CH3OH metanool Metanool CH3Oh on suure süsinikuühendite rühm alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist. Etanool CH3CH2OH on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Etanooli saadakse glükoosi lagunemisel: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Etanool on värvitu, põletava maitsega, lahustub hästi vees, keeb 78C juures, joomine tekitab sõltuvust. Kasutatakse ravimite valmistamisel, desinfitseerimiseks. Etaandiool HOCH2CH2OH : on veest tihedam, värvitu, magusa maitsega, mürgine. Kasutatakse raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises. Propaantriool HOCH2CH(OH)CH2OH: Saadakse rasvade lagundamisel nt seebi keetmisel.
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti.
valmistamiseks,defintseerimiseks Propaantriool( HOCH2CH(OH)CH2OH ) e. glütserool · saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel · siirupitaoline, värvitu,magusa maitsega,ei ole mürgine, seguneb veega · kasutatakse:kreemide valmistamisel ja polümeeride lähteainena Karboksüülhapped (üldvalemiga RCOOH) Karboksüülhapped-ühendid, mis sisaldavad karboksüülrohma (- COOH) · saadakse: alkoholide oksüdeerumisel ( nt. etanool oksüdeerub etaanhappeks) · tüüpilised kuid nõrgad happed Metaanhape( HCOOH) e.sipelghape · leidub:sipelga- ja mesilasmürgis · väga terava hapu lõhnaga, sõõvitav,mõnevõrra mürgine,seguneb veega · kasutatakse: keemiatööstuses redutseerijana ( oksüdeerub kergesti süsihappeks) Etaanhape(CH3COOH) e. äädikhape · tekib: etanooli oksüdeerumisel bakterite toimel,leidub ka elusorganismides · hapu lõhnaga,söövitav vedelik, tahkub toatemp
ruumi vee struktuuris ning mahub paremini vee molekulide vahele ära. Seepärast lahustuvadki kerakujulisemad alkoholide molekulid paremini vees kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. Sellega on ka seletatav, miks 2-metüülpropaan-2-ool ehk tert- butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC
ruumi vee struktuuris ning mahub paremini vee molekulide vahele ära. Seepärast lahustuvadki kerakujulisemad alkoholide molekulid paremini vees kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. Sellega on ka seletatav, miks 2-metüülpropaan-2-ool ehk tert- butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................
alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). eetrid on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. ühealuseline alkohol ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:etanool) mitmealuseline alkohol mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool) alkoholaat tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga. kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool.
2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 1. metanool CH2OH 2. etanool C2H5OH 3. propanool C3H7OH 4. butanool C4H9OH 5. pentanool C5H11OH 6. heksanool C6H13OH 7. heptanool C7H15OH 8. oktanool C8H17OH 9. nonanool C9H19OH 10. dekanool C10H21OH V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH)
Elektrijuhtivus hea halb(v.a grafiit) Sepistatavus hea halb Venitatavus hea halb Sulamistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal Keemistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal 10. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Näiteks süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. 11. MITTE- VÄRVUS, MÜRGISUS LAHUS- KEEMILINE KEEMIS-,
o Saamine Elektrolüüs, metall + hape o Füüsikalised omadused Värvitu, lõhnatu, maitsetu, kerge o Keemilised omadused H + metall H on oksüdeerija; H + mittemetall H on redutseerija · Hapnik O o Leidumine Õhk o Saamine Fotosüntees o Füüsikalised omadused Nagu H-l (v.a. kergus) o Keemilised omadused - F järel tugevuselt teine oksüdeerija · Allotroopia nt O2 ja O3 METALLID Füüsikalised omadused · Tahked (v.a elavhõbe) · Metalne läige · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Plastilisus Alumiiniumi ja raua keemilised omadused Alumiinium (Al) Raud (Fe) 1. O2 4Al + 3O2 2Al2O3 Niiske õhk: 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Põlemine: 3Fe + O2 Fe3O4
VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3 VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4 VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2, ( ), HClO VIIIA gaasid – VI (+6) Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega. 3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid. Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Isotoobid: prootium 1p,1e (aatommass u 1amü = 1 prootoni massiga) deuteerium 1p,1n,1e (aatommass u 2) triitium 1p,2n,1e (radioaktiivne, looduses vähe, aatommass u 3) Omadused: • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1
leelismuldmet. vesinikkarbonaatidest, on eemald. keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tek. katlakivi, mis takistab sooj.ülekannet ja katelde puhul suur. küttekulu. Mööduv e. jääv e. mittekarbonaatne karedus põhj. vees lahustunud Mg- ja Ca sooladest, eemald. vee pehmendamisega. Keetmisel ei lagune ega sadestu. Mittemetallid 1) Nimetada gaasilisi, tahkeid ja vedelaid mittemetalle. 2) Mittemetallide üldised omadused. 3) Selgitada allotroopia nähtust ja tuua näide. 1) Gaasilised on nt. Cl, N, O, He, Xe jne. Tahked C, Si, P, S, I jne. Vedel mittemetall on Br. 2) Enamik mittemetalle ei juhi elektrit ega soojust (v.a. süsiniku allotroop grafiit ja ka teemant). Paljud mittemetallid on värvitud (v.a. kloor, kollakasroheline ja broom, punakaspruun). Sulamistemperatuurid on väga erinevad, samuti on osad mittemetallid pehmed, teised aga väga kõvad.
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena.
doc.doc 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N),
2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N),
Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. 5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon, hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol, denatureerimine, antifriis. Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, Kontraktsioon: nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed
kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides ALKOHOLID Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8
· Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molekulis aatomid asetatud. Näit. H H C alati 4-valentne, I I H alati 1-valentne HCC-H I I H H Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur (ehitus) ning seetõttu ka erinevad omadused. Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel üks 3) C3H8 - propaan ühekordne kovalentne side. 4) C4H10 - butaan · Üldvalem CnH2n+2 5) C5H12 - pentaan · Nimetuse lõpp -aan · Homoloogiline rida 6) C6H14 - heksaan 1) CH4 - metaan 7) C7H16 - heptaan 2) C2H6 - etaan 8) C8H18 - oktaan 9) C9H20 - nonaan
rauda ainult Fe3O4 ühenditena. Mittemetallid 114 elemendist on mittemetalle 122, tabelis asuvad paremal üleval Nad võivad olla väga erinevad: tahke, vedel ja gaasiline, ainuke vedel on Br. Nende aatomite välisel elektron kihil on palju elektrone. 47 Nad võivad elektrone nii liita kui loovutada, st et need võivad olla nii oksudeeriad kuir edutseerijad. Paljudel mittemetallidel esinevad allotroopsed teisendid, st üks ja sama liht ain võib olla mitmes eri vormis. Süsiniku teisendid on teemant ja grafiit. Aine Füüsikalise Leidumine Keemilised Teisendid Ühendid ja valem omadused. looduses. omadused nende kasutus Page 7
CH 3 H H H H 2-metüül 1- penteen CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Alkoholid 1. Nimetuse lõpp on –ool 2. Üldvalem R-OH 3. 5 esimese alkoholi valemid ja nimetused CH 3 OH metanool Oh funktsionaalne rühm e tunnusrühm C2H5-OH etanool C3 H 7 OH propanool C 4 H 9 OH butanool C5H11-OH pentanool H H H | | | H - C - C - C - OH | | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool Metanooli tntakse veel puupiirituse all mis on tulnud sellest et metanooli tehti puidust kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta Füsioloogiline toime: kuni 5g teeb pimedaks kuni 30g surmav NB pärnu tragöödia Metanooli füüsikalised omadused
kaksiksidemele, kus pii-sideme asemel moodustub kaks sigma-sidet. *Halogeenimine: CH2=CH2 + Cl2Ch2Cl-Ch2Cl (elektrofiil tekib halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena, teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse Saamine: *saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel: CH3CH3(g) CH2=CH2(g)+H2(g) (2 naabersüsinike juures paiknevat rühma eemaldatakse molekulist nii,et tekib kaksikside) Aromaatsed ühendid. Benseen. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Jaotuvad ühetuumalisteks ja mitmetuumalisteks areenideks. Süstemaatiline nomenklatuur käsitleb ainult ühte benseenituuma sisaldavaid süsivesi-nikke benseeni derivaatdena. Elektrofiilne asendusreaktsioon aromaatsetes süsivesinikes: Isomeeria. dissotseeru · Hargnevuse alusel jaotatakse süsinikuahelad hargnemata e. normaalahelateks ja hargnenud e
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on
varustavad nendega teisi elusorganisme. Elusorganismide hingamisel vabaneb uuesti CO2. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga, ja sellega kaasnevaid ohte käsit- leme atmosfääri saastumise juures (lk 104). 34 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14.2. Teemant ja grafiit kui süsiniku allotroopsed teisendid Vaatleme, milliste puhaste lihtainetena allotroopsete teisenditena võib süsinik esineda. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
