Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5
Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks tütardest saaks oma ballikleidi eest maksta. Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end ainult hästi puhtaks pesta: selles peitubki meie aja kogu moraal," ütles Vautrin kõrgklassi elu kohta. Seda võiks seletada nii, et Pariis küll tundus kaunis ja veetlev oma linnasäras, kuid tegelikult kui linnaellu sulanduda, tuleb arusaam, et nii see pole
Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ülbe ja ennasttäis.Lootes,et see mis tema ütleb,see ka nii on.Lõppus maksis see talle kätte. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid.Jaanus ja Emma oli loo alguses suured sõbrad
plaanidesse, järgnes Krõõt oma mehele kõikjale ja aitas Andrest kõiges nagu ühele korralikule naisele oli kombekohane. Krõõt ei kaevanud kunagi oma mehele, et tal on raske või et ta ei taha enam midagi teha. Krõõt oli väga truu ja kohusetundlik. Ta võis küll vahel poetada pisaraid, kuid ta ei teinud seda kunagi, et mehe või kellegi teise haletsust saada. Isegi lapse kõrvalt oli Krõõt täie tööinimese eest väljas, kuigi see oli tema jaoks ilmselge liig. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõistma, miks naisel on kõik need aastad nukker ja vaevatud nägu olnud. Andres polnud kunagi mõelnudki sellepeale, et Krõõt võiks surra tuues ilmale kauaoodatud poja. Krõõda surivoodil lubas Andres kergendada naise koormat, arvestada edaspidi ta kiitsakat välimust või teha ükskõik mida, kui see vaid naise päästaks. Kuid kahjuks polnud enam midagi teha. Andres ja Krõõt armastasid teineteist ja austasid teineteise kavatsusi, kuid viimane sõna jäi siiski mehele
Sulle peagi uued asemele. Ära näe mu palves appihüüdu," palub Rastignac kirjas oma emale. Isa Goriot' ootused raha suhtes on teised: ta loodab rahaga osta oma tütarde armastust. Ta ei tea, et armastus ei ole asi, mida saab osta, vaid asi, mille nimel tuleb võidelda olgu see siis isaarmastus või mehe ja naise vaheline armastus. Oma tütarde poolehoiu võitmiseks oleks ta pidanud juba viimaste lapsepõlves neid rahast rohkem eemale hoidma ning ka ise oma suhtumist rahasse muutma. Oma surivoodil taipab ta, kui rängalt ta oli eksinud armastades oma tütreid liialt palju, kuid siiski eelistaks ta olla rikas ja näha tütreid oma surivoodil, kui olla vaene ning surra ilma tütreid nägemata. ,,Raha eest saab kõik, isegi tütred. Oh, kuhu kadus kogu mu raha? Kui mul oleks suured varandused maha jätta, pillitaksid ja põetaksid nad mind, ma võiksin kuulda nende häält, saaksin neid näha." Teos peegeldab hästi ühiskonna valupunkte ning on aegumatu, sest raha ei
Ta sai tänu oma sugulasele tuttavaks ka Goriot' tütardega. Eugene võitis Delphine poolehoiu ja selle abil sai ka isa Goriot teada, kuidas ta tütrel läheb. Enne Eugene't sai Goriot peamiselt toatüdrukute kaudu teada, millega ta tütred tegelevad. Eugene sai peagi aru, kui väga isa Goriot oma tütardest hoolib ning mida ta nende heaks on võimeline tegema. Eugene oli isa Goriot'le nagu oma poeg. Kui isa Goriot haigus süvenes ja ta oli surivoodil, siis tema eest hoolitses ainult Egene ja tema ülikoolikaaslane. Isa Goriot tahtis, et ta tütred tuleksid teda enne surma vaatama. Goriot mõistis alles surivoodil, mis ta lapsed väärt on. Isa Goriot mõtles vahel sellele, et ta tütred ei soovinud temaga tegemist teha, aga ta ei söandanud seda uskuda kuni lõpuks sai aru, et Delphine ega Anastasie ei tule tema surivoodile. Goriot hakkas kahetsema, et ta andis kogu oma vara neile elu jooksul. Ka matustele ei läinud kumbki tütar.
Oliver Cromwell Elulugu 25. aprill 1599 Pärines Inglise alamaadlist Pärandus onult Sõltumatute puritaanide elustiil Nimetas puritaanide Mooseseks 1640. aastal valiti parlamendi liikmeks 1653 lõi lühiealise valitsusorgani 1653 kuulutati lordprotektoriks Maeti Westminster Abbeysse Rojalistid kaevasid ta laiba välja Surivoodil määras oma järglaseks Richard Cromwelli Perekond Vanemad olid alamaadlid Viis õde Kaks poega Tänan kuulamast !
rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi. Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks TEGELASED FANTINE Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Lennuka ja romantilise karakteriga Fantine (nii teda hüütakse, ehkki ta tegelik nimi on " ") armub ning jääb lapseootele, ent armastatu hülgab ta peagi. Aineline puudus sunnib Fantine`i jätma rinnalapse Euphrasie (hilisema hüüdnimega Cosette) jõhkarditest kõrtsmike Thenardier`de hoolde ning ise suunduma teise linna vabrikutööliseks.
teostes märgata tõsidust mänglevuse asemel.Pariisi reis oli täielikult ebaõnnestunud. Viinis(1781-1791) algas tema elu vabakunstnikuna. Kuna Viinis oli tal head suhted ja seal tema endist tööandjat ei sallitud, sai ta seal heale järjele.Tellimsui tuli ja tema elas head elu. Seal ta ka tutvus vanema saksa muusikaga. Hilisemal ajal jäi tellimusi vähemaks ja kuigi tema kuulsus oli haripunktis ei saavutanud ta ametlikku tunnustust. Oma elu lõpuaastatelgi kirjutas ta viimaseid teosid surivoodil. Ja romantiseeritult võib öelda, et ta suri vaese geeniusena. · Vokaalmuusika: Haydn eelistas instrumentaalmuusikat, aga ta on ka kirjutanud vokaalteoseid. Ta kirjutas oopereid, oriatooriume ja ka vokaalset kirikumuusikat. Tema kõide tuntumad vokaalteosed on oratooriumid. ,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil.
Inimesed kartsid väga sattuda Jumala kohtu ette ja seetõttu ei olnud ka peaaegu ühtegi ateisti. Osad inimesed olid teistest erinevad, neil oli karistamatuse tunne. Isikud eksisteerisid peaaegu igas suuremas linnas, kes terroriseerisid kaaskodanikke. Kindel oli vaid üks arvamus, jumala silm näeb kõike ja seda teadsid ka kõige suuremad ja julgemad röövlid ja kõrilõikajad. Isegi kõige karmimad kriminaalid, palusid oma surivoodil preestrilt andestust ning enamasti tehti ka suuri annetuse ja paluti andeks neilt, kellele oli inimene teinud oma elujooksul halba. Pätid kartsid surres, sattuda põrgusse, millest vaimulikud neile rääkisid ning seetõttu paluti alati vabandust enne surma. Jumal oli üks suurimaid hirme keskajal. Haigused hakkasid juba levima keskajal nagu tänapäevalgi. Üks suurimaid ning ohtlikumaid haiguseid keskajal, mis vallutas euroopa on katk
oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi, kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charles II oli abielus Braganza Catherine'iga, kes oli aga viljatu ning kellega tal lapsi polnud. Väljaspool abielu sai Charles II paljude armukestega mitmeid lapsi.
· Hispaania maalikunst o Elulähedus o Diego VELAZQUEZ Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene On kujutanud ka tööprotsessi "VULCANUSE SEPIKODA" INNOCENTIUS X PORTREE "ÕUEDAAMID" "BREDA ALISTAMINE" o Francisco de ZURBARAN Realistlik, temaatika usuline. Heletumedus "PÜHA BONAVENTURA SURIVOODIL" "NATÜÜRMORT SIDRUNITE JA APELSINIDEGA" o MURILLO Idealiseerimine "MADONNA JA LAPS" "NOOR KERJUS" o Peter Paul RUBENS Flandria suurmeister "ÕLGKÜBAR" "LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE" Hea haridus, reisis palju Kasutas õpilaste abi, sest töid palju Erinevad teemad: piiblilugudest portreedeni
Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega sai alguse ka uus kunstivool impressionism 1874 impressionistide esimene näitus 1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" jutustab eesti vabatalupoja järglase Jaanuse kujunemisest sakste-mõisnike vastase ülestõusu organiseerijaks ja juhiks. Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega. Oma vägivallategudele paneb lossiisand krooni Metsa talu hävitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse
sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased
kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Krõõdal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna
oleks kunagi võimaldanud tal eksiili Julia. Ta ütleb talle, et ta ei olnud teadlik vandenõu kuid Augustus räägib teda tema enda ohutuse ta peab lahkuma Rooma. Ta rõhutab, hoides oma lapsi. Julia lõpuks ütleb Augustus, et tema elu oli piinamine ja see oleks olnud kinder teda tappa, kui ta sündis. Julia lahkub, öeldes, et ta vähemalt armastas oma lapsi. Kutse saatmisel Julia ära Augustus jaguneb pisaraid. Stseen naaseb oma surivoodil. Gaius ja Lucius on surnud, Julia on ikka eksiilis ja Tiberius on troonipärija. Enne kui ta sureb Augustus hüüab Julia vaid Livia ja Tiberius ütle talle, et ta ei ole seal. Siis kõigile üllatuseks Julia, Cabo eest varjata, siseneb. Hea meel näha oma tütart ta ulatab oma käe tema ja küsib andestust, kuid ta keeldub oma käsi. Augustus on häiritud, kuid mõistab. Tema viimased sõnad on Julia, küsides: "Kas ma mängida minu osa hästi komöödia elu
Klassika rajaja Haydn 1809. aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoléon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Juba enne helilooja surma mängiti tema sümfooniaid ka kaugel Ameerikas. Joseph Haydni teeb heliloojate seas ainulaadseks suur austus, mis sai talle osaks tema muusikutee algusest peale. 26-aastaselt sai ta aga esimese palgalise töökoha krahv Morzini majas ning hiljem polnud tal kunagi vaja tunda rahamuret. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde
uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi. Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks. Aastad mööduvad. Valjean elab madalat profiili hoides Cosette`iga Pariisis. Cosette`i ning tudeng Mariuse vahel tärkab salaarmastus; Marius aga on osaline tudengirahutuste organiseerimises. Noored vannuvad teineteisele igavest armastust, kui pärast Javieri järjekordset ilmumist otsustab Jean Valjean koos Cosette`iga põgeneda Inglismaale.
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele
56- aastaselt oli ta niivõrd populaarne, et eelviimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon. Beethoven haigestus 1825. aastal sooltepõletikku, mis põhjustas maksatsirroosi ning sellest tekkis omakorda veetõbi. Reis oma teise venna Johanni juurde oli helilooja jaoks liig, kuna ta pidi ööbima külmas talutares detsembrikuus, kui väljas oli käre pakane. Peale seda toimetati Ludwig van Beethoven oma Viini korterisse, kus ta enam voodist ei tõusnud. Surivoodil luges ta kirjandusklassikat ning teda külastasid paljud tuntud sõbrad. Helilooja Anselm Hüttenbrenner oli Ludwigi juures ka siis, kui too suri. Lugupeetud ja austatud helilooja ja pianisti matustele tuli enam kui 20 000 inimest. Tol päeval suleti leina tõttu kõik Viini koolid. Beethoveni vara müüdi sama aasta suvel oksjonil maha, autori käsikirjad leidsid uue omaniku väga odavate hindade eest.
Meile pole lubatud tulevast aega, millele kipume kulutama kogu oma hetkese aja. Ometi elevad nii paljud inimesed tuleviku nimel. Usutakse, et oma elu täisväärtuslikult elama hakata saab ainult siis kui pikk tegude nimekiri otsa saab, nõnda aga avastavad paljud surivoodil, et nad pole veel elada saanudki. Meil pole õigust enam elada möödunud ajas, kuna nii kaotame meile hetkel antud aja. Vahel ollakse aga mineviku lembuses, igatsedes taga sealseid, paremaid aegu või siis elatakse
Kutsud rastiqnaci ballile, kus ta armub isa goriot tütresse. Anastasie kutsub rastiqnaci enda poole lõunatama. Seal tutvub ta proua abikaasaga. Rastiqnac tunneb end nagu kahe isa hoolitsemise all: ühelt poolt isa goriot ja teiselt poolt range vautrin. Sunnitööline Vautrin pakub talle tehingut: abielluda victorinega. Vautrin kõrvaldab tolle venna ja pärandus saab ta endale rastiqnac koos victorinega. Rastiqnac keeldub. Viimane heategu on isa gorioti eest hoolitsemine surivoodil ja tema matmine. Isa goriot tugev, ümara näoga elegantne mees ning iga päev käis tema juures juuksur, kes sättis soengut ja puuderdas nägu. Isa goriot garderoob
,,Peer Gynt" Henrik Ibsen Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud. Peer Gynti ema Ase armastas oma poega väga. Ema õpetas ja innustas poega pidevalt. Kuid Peer Gynt oli egoist ning mõtles ainult sellele, kuidas tal parem oleks ega hoolinud ema tunnetest. Ema oli alati poja eest väljas ning jumaldas teda lõputult. Ta proovis Peer Gynti suunata, kuna ta nägi, et pojal ei läinud kuigi hästi. Ema pole, aga igavesti poja kõrval ning varsti tuligi aeg, kus Peer Gynt ise hakkama pidi saama. Seda ta tegigi ning lahkus kodust. Peer Gyntil oli olemas ka naine, Solvejg. Naine armastas Peer Gynti sama palju, kui mehe ema poega oli armastanud. Naine andestas mehele alati, ta ei pidanud kunagi tema vastu viha. Solvejg ootas meest aastaid, ja oli kindel, et mees tuleb ta juurde tagasi, kuid see jäi vaid tema lootuseks ja unistuseks. See oli tohutlut suur armastus,...
Goriot oli väga lahke inimene, ta pantis oma lauanõusid ja ehteid, et tütreid rahaliselt toetada. Perekonna suhted põhinesid siiski valedel. Tütred olid tal väga isekad ja ülbed ning neil ei olnud mitte vähematki armastust oma isa vastu. Isa Goriot`l oli oma tütarde armastuse võitmiseks liialt raha kasutanud. Delphine ja Anastasie ei ilmunud isegi oma isa matustele, vaid saatsid sinna perekonna vappidega tühjad tõllad. Goriot`s peitus väga suur armastuse jõud, sest oma surivoodil sonis ta pidevalt oma tütardest ja tahtis, et need teda vaatama tuleks. Ta oli aru saanud et tütred teda vaid raha pärast vajasid, kuid ta lootis, et kui nad oma surevat isa näevad, siis muutuvad perekonna suhted. Goriot suri pärast seda kui oli silitanud Eugene ja Horace päid, arvates et need on teda vaatama tulnud tütred. Isa ei suutnud elust enne lahkuda, kuni teadis, et tema laste suhted on korras.
Sauna-Madis ütles Andresele kraavikaevamise kohta, et nii või naa hakkab Pearu Andresele jama tekitama ja lõppkokkuvõttes oleks odavam tal enda rahade eest see valmis kaevata, et ei ole mõtet Pearuga kahepeale kraavi kaevata, kuna ta Pearut juba pikka aega teadnud oli. 3. Kuhu läksid Vargamäelt noor Andres ja Indrek? Noor Andres läks vargamäelt kroonu ja Indrek ülikooli. 4. Mitu last oli Andresel? Andresel endal oli koos krõõdaga neli last. 5. Mida mõtles Andres Krõõda surivoodil istudes? Andres mõtles, et et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Andres arvas, et poiss võttis hinge. Andres, oli poissi nii väga tahtnud ja iga tütre sünnil naisele etteheitvalt otsa vaadanud. 6. Millise oma tütre ja miks ajas Andres kodunt välja? Andres ajas kodust välja Liisi, kuna ta abiellus Pearu pojaga. 7. Kuidas oli Pearu naise nimi?
teenuseid kasutada. Naine võttis selle pakkumise loomulikult vastu kuna armastas teda ja tahtis temaga koos olla. Naine lootis väga, et mees ta ühel hetkel ära tunneb. Nad veetsid koos järjekordse öö ja hommikul ärgates oli naine veendunud, et nüüd tunneb mees ta äkki ära, kuid nii see ei läinud. Ta üritas end küll mehele meenutada, kuid asjatult. Ja nende teed läksid taaskord lahku. Mitte kaua pärast seda jäi nende poeg haigeks ja suri. Kirja kirjutab naisterahvas enda surivoodil ja kirja lõpetades ta ka sureb. Kui meesterahvas oli kirja läbi lugenud meenusid talle minevikust taolised sündmused, kuid seda vaid ähmaselt. Lugu oli väga draagiline ja jättis minu jaoks mõtte, et kui miski on sulle väga kallis, siis sa pead selle eest võitlema. Kui armatsad kedagi, siis pead end ka meelde tuletama, ei saa oodata, et õnn sulle sülle sajab.
Peale ema surma hakkas isa joodikuks ning Beethovenil tuli hakata perepeaks juba 17aastasena. 1792. aastal asus ta Viini ja hakkas seal tegema oma kuulsat pianistikarjääri. Pärast rasket haigust 1796. aastal vaevas heliloojat kõrvades püsiv kohin ning ta mõistis, et ta jääb kurdiks. 1817.aastal kurdistus ta täielikult. Oma viimased teaosed kirjutas ta kurdina, sh. 9.sümfoonia, mille ta ise ette dirigeeris. Ludwig suri 26.märtsil 1827 surivoodil. Tema loomingust on kuulsad 9 sümfooniat ning klaveripalad Elisele ja Kuupaistesonaat. Tema ideede põhjal ehitatakse klaverile pedaalid, et saaks väljendada oma emotsioone mängides. Beethoven oli kinnine inimene ning ei suutnud ennast vaos hoida, mille tõttu on tema lood pigem dramaatilisemad, näiteks nagu Kuupaistesonaadi algus, mille ta kirjutas vahetult enne kurdistumist. Ta lihvis oma lugusi viimse detailini ning lood on tal heroilised ja pateetilised.
Ta tahtis võta surnukeha kaasa, aga kahjuks oli see võimatu. Lisabetta lõikas noaga pea kehalt otsast ära ja kattis selle rätikuga. Toas istutas ta pea koos basiilikumiga potti ja kastis seda oma pisarate ja suudlustega. Vennad said aru, et lillepott muudab õde järjest jõuetumaks ja nad otsustasid selle ära varastada. Nähes seda, et lillepott on kadunud, palus Lisabetta, et ta selle tagasi saaks. Seda ei juhtunud ja õde jäi kurbusest haigeks. Ka surivoodil ei palunud Lisabetta muud, kui lillepotti tagasi. Vendades tekkis huvi, et miks ta seda nii väga ihkab ja otsustasid vaadata lillepotti. Nähes seal Lorenzo pead olid nad väga hämmastunud ja kartes, et kogu asi võib välja tulla, matsid nad poti ja põgenesid. Tütarlaps suri kurbusesse. Novelli idee: Armastus, mida ei pooldata, viib hukule. Miks novell: Lühike ja tiheda sündmustikuga jutt. Lõpp oli ootamatu (püant).
Juhendas: õp. Sigrid Siik Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................... 3 Peeter I ............................................................................ 4 Valitsusaeg ...... ............................................................. 5-8 Tsaari isiklik elu ..............................................................8-9 Peeter surivoodil ................................................................9 Peeter Suure testament .................................................... 10-11 Lisa1, Peeter I pildid ...........................................................12 Kokkuvõte ..................................................................... 13 Kasutatud kirjandus .............................................................14 2 Sissejuhatus 17
Tütred aga ei hoolinud oma isast üldse. Nad olid oma isa suhtes väga karmid kuna isa ei kuulunud nende ühiskonda- ta ei olnud nii kõrgel positsioonil. Isal käisid nad külas ainult siis kui neil raha vaja oli. Vahel käis mõni teenija raha järel. Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda vaatama. Nad koorisid ta rahast tühjaks ja ikkagi arvasid nad, et isal kuskil veel suurem varandus on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda. See kõik oli aga asjata. Vaene Isa Goriot, tal polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud järgi jäänud midagi. Mälestus isast oli veel sädelema jäänud. Kindlasti oli Isa Goriot positiivne tegelane. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu
võtta. Kuid sellel oli ka miinus, nimelt preester ei pidanud orja toitma ja pahatihti suri ori templis nälga või läks nälja tõttu templist välja,kus ta kinni võeti. Põgenenud orja karistused olid karmid. Jällegi kasulik orjapidajale ja ebaõiglane orjale. Ori ei tohtinud omada perekonda, isikliku omandit, puudus õigus poliitikas kaasa rääkida ega tohtinud täita usukombeid. Ori ei kuulunud tol ajal ühiskonda vaid oli selle omand.Ori vabastati tavaliselt ainult peremehe surivoodil, kuid ori jäi ikka peremehe järeltulijast sõltuvaks. Orja silmade läbi oli see ühiskodlik korraldus täielik põrgu. Neil polnud õigusi ega eraelu.Kuid Antiik-Kreeklase silmadeläbi võis olla see täiuslik.Ei saa öelda kas oli see täiuslik või mitte täiuslik. Kõik oleneb osapoolte perspektiivist.Minu arvamus on, et see võis olla täiuslik Kreeka kodanikele, kuid orjale oli see maapealne põrgu. Kes siis ikka ori olla tahaks?
Jakov oli isegi Marfal teejoomise ära keelanud, sest ilma selletagi olid kulud suured. Kui ta Marfa arsti juurde viis selgus et päästa ei anna enam midagi. Peale seda kui Jakov oli Marfale kirstu valmis meisterdanud kutsus Marfa ta enda juurde ja uuris kas Jakov mäletab 50 aasta taguseid mälestusi, mis sel hetkel Jakovile ei meenunud. Peale naise matuseid läks Jakov Rothscildiga riidu. Jakov jalutas jõe äärde ja järsku märkas et paju millest Marfa oli enda surivoodil rääkinud. Jakov mõtles kõigidest võimalikest asjadest mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada. Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit mängima. Lõpuks oli ka Rotchild seal, keda Jakovi kurb lugu väga liigutas. Enne surma läks Jakov pihile ja käskis viiuli Rotchildile anda. Rotchildi viiuli mängust tuli
aitavad emal veel kööki koristada ja nõusid pesta, toovad puid tuppa ning teevad ahju tule, et öössel külm magada ei oleks ja loevad väikesele õele unejuttu. Ema on poegade üle väga uhke, sest ta on neid hästi kasvatanud. Terve külarahvas imetleb neid, sest poisid on nii töökad ja tublid. Järgmine päev lubas tulla suur torm, kuid pojad lähevad jälle merele, lootuses saada kala, kuna lubasid isale surivoodil, et hoolitsevad oma õe ja ema eest. Ema ja väike õde jäävad koju. Jõudes randa seavad mehed oma paadi valmis, et seilama minna. Tuul on aga merel lained mäslema ajanud. Mehed aerutavad kaldast aina eemale ja eemale. Kõrged valged laineharjad peksavad nende peade kohal kokku, meeste käed on aerude hoidmisest juba valusad, aga nad jätkavad, kuna lubadus on pidamiseks. Torm hakkam aina rohkem ja rohkem ilmet
Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi. Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat. Ta aitas tütreid endiselt ka siis, kui taipas, et nad teda tegelikult ei armasta. Isegi oma surivoodil sonis Härra Goirot, kuidas ta läheb paranedes välismaale tööle ja annab kogu oma teenitud raha lastele. Kahjuks ei osanud Anastasie ja Delphine isa armastust ja jõupingutusi hinnata isegi peale tema surma. Anton Hansen Tammsaare on oma raamatus ,,Elu ja armastus" kirjutanud järgmist: ,,Noored tüdrukud armastavad ju nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kuskilt võtta ei ole, siis hakkab ta
et Maa ühes teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese, pööreldes seejuures ka ümber oma telje. Teos muutus revolutsiooniliseks, muutes pikka mööda inimeste mõtlemist ja pannes aluse teaduslikule revolutsioonile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Kopernik suri 24. mail 1542. aastal. Samal päeval, kui Kopernik kehalt ja vaimult halvatuna surivoodil lamas, jõudis talle kätte ta elutöö esimene eksemplar. Ta vaatas ja suutis vaevu seda oma käega puudutada. Mõni tund pärast seda ta suri. Allikad: Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Miko%C5%82aj_Kopernik Miksike, http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kopernik_kadrionemar.htm Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kopernik_miko%C5%82aj
Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei lednud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charlesi nimele on jäänud monarhia ajaloo jooksul külge negatiivne maine. Kodusõja kaotanud kuningas Charles I oli ainus inglise monarh, kes hukati. Pärast isa surma 1649. aastal oli tema poeg Charles II sunnitud 18 aastat pagenduses veetma, uuesti troonile tulles omandas ta aga kerglase kuulsuse ja teenis ohtralt pilkeid.
tähtsaimaks pidada. Ei saa olla neid nii rangeid ühisk reegelid. Herder astub nende reeglite vastu, võitleb ülekohtuga, tõe ja õiguse eest. 1774a ``Noore Wertheri kannatused''. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist. Werther oli üks mees, kes oli tundeline, u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik inimene, aga Werther oli tundeline. Werthe tegi Lottele lähenemiskatseid, aga Werthe läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga). Tegu on KIRIROMAANIGA, Wertheri kirjad
Samuti tundis Mari õigustatult, et teda võrreldakse peaaegu igal sammul Eespere eelmise prouaga. See pani temale ka rohkem pingeid, sest Krõõdast ja tema heledast 'jaalest' oli selleks ajaks juba peaaegu Vargamäe legend saanud. Kuigi Maril oli palju rohkem tõelisele talunaisele omaseid tunnuseid, ei suutnud ta kunagi Krõõda varjust välja pugeda. Tegelikult ta väga ei üritanudki ja tundis ka endal pigem kohustust Andresega abielus, kuna viimase eelmine naine seda oma surivoodil palunud oli. Tõeliseks abieluks ei saakski vast Andrese ja Mari kooselu lugeda, puudus sealt ju kokkukuuluvtunne ja muud abielule omased emotsioonid. Ka kohtles Andres oma viimast naist palju halvemini kui esimest, kuid see tuli pigem sellest, et tema algne töötuhin ja naiivsus oli selleks ajaks juba ammugi vaibunud ning mõjule hakkasid pääsema rasked tööpäevad ja pidev Pearuga kemplemine. Andrese pereelu oli suhteliselt õnnetu
kas üldse, siis otsustasin võimalusest haarata ning kolisin näitlejaga kokku. Tal olid suhtumis raskused, ta vihastus aegajalt kergesti ning tõstis käe minu vastu. Kui ravic naases, tahtsin tema juurde tagasi minna, kuid tema tõrjus mind, kuna leidis, et mul on vaja enda kõrvale meest, kes minust hoolib ning kellele saan kindel olla. Ühel ööl minu mees tulistas mind kaela, Ravic üritas mind operatsiooniga päästa, kuid see ei õnnestunud, oma surivoodil mõistsin, et tegelikult ta armastas mind ikkagi ,kuigi väitis muud. Ma olin õnnelik, sest sain Ravicile viimast korda õelda, kui palju ma teda armastan, ning sain kinnitust, et ka tema tunded olid midagi enamat, kui sõprus. Siis ilmus Silme ette erevalgus ning vajusin igavesse unne, teades et kõik on korras.
Õnn tuleb meie õuele pigem just siis, kui me seda ei oota. Francois de la Rochefoucauld on öelnud: ,,Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik, kui ta loodab." Küsimusele, mida otsib inimene elult, vastaksingi: ,,õnne". Ka see mees või naine, tüdruk või poiss, kes ütleb, et tema ei oota elult midagi, tahab tegelikult elus midagi saavutada. Igaüks meist tahab olla õnnelik. Selle tõdemuseni jõuab igaüks erineval ajal, kes noorelt, kes alles surivoodil. Nagu öeldakse, ,,kes noorelt parempoolne, see vanalt vasakpoolne", on nii ka õnne leidmisega mida vanemaks me saame, seda rohkem me saame aru, et elus ei otsi me tegelikult midagi muud kui tühipaljast õnne. Mis see õnn aga on, seda peab igaüks ise otsustama.
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene
väärtused, mis inimeste ellu rõõmu ning õnnetunnet süstivad. Selleks ei pea olema suur hunnik raha toanurgas ega miljoneid maksev auto maja ees, ei, selleks võib olla kasvõi kass, kes õhtul sülle hüppab ning nurruma hakkab. Pisaiasjad ongi need, mis elu ilusaks ning elamisväärseks teevad. Ilu on ju siiski vaataja silmades. Elus tuleb ette ka palju kurbust ning valu. Balzac on seda tõestanud rahaahnete ning omakasupüüdvate tütardega, kes kasutava isa vaid rahastajana. Surivoodil saab mees sellest isegi aru ning mõistab, kui tühi ning masendav tema elu tegelikult on olnud. Ka valu saab mõista erinevalt. Kelle jaoks see füüsiline, kelle jaoks vaimne ning mõne jaoks on see marerjaalne kahju. Iga inimene mõistab valu ja kaotusi oma seisusest olenevalt. Kõik inimesed on erinevad ning seetõttu on ka mõisted "ilu" ja "valu" nende jaoks erineva tähendusega. Ei saagi ju eeldada, et kõik 1,3 miljonti inimest Eestis smõtlevad ning tunnevad ühtviisi
keegi armastab kedagi ning ei leia vastuarmastust, siis muutub ta õnnetuks. Kõige parem näide raamatust õnne sündimise ja kannatusega on Krõõda surm. Andres oli kaua oodanud, et ta saaks endale poja. Kõik varasemad lapsed, keda Krõõt sünnitas, olid tüdrukud, kuid Andres tahtis pärijaks poega. Tugevat noormeest, kes suudaks talu üleval pidada pärats teda. Krõõt sünnitaski lõpuks talle poja. Kuid kõik ei läinud nii hästi. Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda sõnad surivoodil Andresele olid: ,,Poiss võttis mu hinge seest." Mees oli õnnelik, et sai endale pärija, kuid see muutis ka õnnetuks. Tema armastatud naine, Krõõt oli nüüd surnud. Mäe talus polnud enam perenaist. Tammsaare ,,Tõde ja Õiguses" on just nii, et õnn tuleb koos õnnetusega. Mari läks Andrese juurde elama, et tolle lastel oleks olemas ema. Kuna krõõta enam ei olnud, siis pidi keegi Mäe talus perenaise kohustused üle võtma. Krõõt teadis,
võitlus selle eest, kumb suguvõsa oli konfliktis näotum pool, kestab ikka veel. Omal kombel üritab autor oma allikatele siiski vastu tulla. Tundub, et Wilde'i perekond on andnud autorile kaasa soovi, et hävitataks nii kaua elus püsinud legend kirjaniku süüfilisest. Harukordsetesse meditsiinilistesse üksikasjadesse takerduv autor püüab meile öelda, et nii see küll ei olnud. Et oli entsefaliitiline meningiit ja et kirjaniku keha ei lõhkenud surivoodil. Et oli palju sümptomeid, mis süfiliitikul peaks olema, aga Wilde'l puudusid. Üsna tülgastav lugeda. Teine soov on tulnud ilmselt Douglaste poolelt. Selle soovi täitmise nimel kirjeldatakse kerglast Alfred Douglast mitte suhte initsiaatori, vaid kurja geeniuse ohvrina. Raamatu kõige ebahuvitavam osa on oponeerimine Wilde'i teiste biograafidega, kelle töid me ei tunne. Huvitavad on elustiili kirjeldused ja segane inimsuhete pundar, mis saadab Wilde'i kuni kurvavõitu lõpuni eksiilis.
karmimad. Kord aastas, veinijumala Dionysose päeval, lubati orjal koos teistega veini mekkida. Siiski ei tohtinud olla orjal perekonda ega omandit, ei tohtinud abielluda ega võtta osa poliitilisest elust ning usukommete täitmisest. Ometi oli orjadel oma ,,jumal", kelle poole nad murede ja abipalvetega pöörduda võisid. Selleks oli jumalate käskjalg Hermes. Ori ei olnud ühiskonna liige, ori kuulus ühiskonnale, oli selle omand. Tavaliselt vabastas peremees orje surivoodil olles, tehes vastava korralduse oma testamendis. Vabaks lastu jäi aga endiselt oma peremehest või selle pärijast sõltuvaks. Ikka veel puudusid tal kõik kodanikuõigused. Mina arvan, et orjade suhtes ei olnud see riigikord väga täiuslik. Orjade vabadus oli piiratud. Neil puudusid õigused ning eraelu. Orjadel puudus isegi eraomand ning nad sõltusid täielikult oma peremehe tahtest. Kuid siiski oli orjadel natukene õigusi (nt tamplisse põgenemise õigus, Dionysose päev jne)
Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga sarnaseks, kuid võttis siiski selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. · Velazqueze maalimislaadi lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid Velazqueze looming on varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. FRANCISCO de ZURBARAN : · Usuline temaatika · Mungaordude tellimusel maalis pühakupilte · Karm koloriit, kujund loodud ainult heletumeduse abil · ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO: · Usulise temaatikaga maalid · Maalid tänavalastest · ,,Noor kerjus" Flandria · Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaad PETER PAUL RUBENS: · Tegelased antiiksetest legendidest · Lopsakad, vormikad inimkehad · Üle 3000 töö · Ei teinud kõiki oma töid üksinda, vaid kasutas ka oma õpilaste abi · Teemad piiblist, antiikmütoloogiast · Portreed, maastikupildid
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga, kellega nad said headeks tuttavateks, aga kuna nende suhted muutusid keeruliseks siis Onegin
Temale tundus, et Isa Gorio't mõjutab enda tütreid liiga palju ja tungib nende pereellu. Ning mida vähemaks jäi isal raha, seda harvemaks jäid tütarde külaskäigud. Isa Goriot' jäi aina haigemaks ja nõrgemaks. Ühel päeval, kui ta taaskord oma tütardega jutuajamisel oli, läksid neiud vaidlema ja riidlema, mis muutis Goriot' seisundi veel hullemaks ning ta sai südamerabanduse. Kaks tema ainsat last olid omaavahel vihavaenlased ning Goriot' lihtsalt ei talunud seda. Kui ta oli oma surivoodil, siis palus ta veel viimast korda oma tütreid näha. Rastinaq käis isiklikult tütarde juures ja kutsus nemad, kuid nad leidsid päris tobedad põhjendused, miks mitte minna. See oli ilmselge fakt, et tütred ei hoolinud oma isast ja kui hoolisidki, siis mitte piisavalt ja kaugeltki mitte nii palju, kui Goriot' neist. Lõpetuseks võiks öelda, et Isa Goriot' armastas oma tütreid meeletult, isegi surmatunnil, kus ta taipas, et tütred temast ei hoolinud. Kuid tütred ei armastanud teda nii
saada virka ja tugevat naist, kes peaks karmile tööle vastu ja jaksaks tööd teha. Kuna Mari oli neil tööl, siis nägi Andres, et tema on just see, keda ta otsib ja tal oli ka väga ilus lauluhääl nagu Krõõdalgi ja Andres soovis oma kurba maailma midagi uut ja rõõmsat. Ka Krõõt tahtis oma surivoodil öelda, et tahab, et Mari jääkski neile ja kasvataks üles oma lapsed koos pererahva lastega, sest Mari oli väga tubli töömees ja sai kõikide töödega väga hästi hakkama. Ta ei hädaldanud mitte kunagi, et tal oleks raske.
annaabi.ee 
