5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LNele
Õppematerjali autor
Tamsalu 2012 Sissejuhatus 1. Elulugu..............................................................................................3 2. Ajalooline hinnang............................................................................4 3. Pildid.................................................................................................5 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................6 Elulugu Oliver Cromwell on sündinud 25. aprillil 1599 Inglismaal Huntindonis. Oliver Cromwell pärines Inglise alamaadilist ning veetis elu esimesed 40 aastat suhteliselt silmatorkamatult. Tema suguvõsast oli küll pärit riigimehi, teiste seas kuningas Henri VIII kantselei Thomas Cromwell. Kuni onult päranduse saamiseni meenutas tema elustiilvabatalupojast farmeri oma. Pärast usulist pöördumist samal aastakümnel võttis Cromwell omaks sõltumatute puritaanide elulaadi. Valitsejana
INGLISE KODUSÕDA SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. KODUSÕJA PÕHJUSED........................................................4 2. KODUSÕJA VÄEJUHID.........................................................6 2.1. Charles I.............................................................................6 2.2. Oliver Cromwell...................................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14
Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (16411652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Sotimaal (Esimene
reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648
1629 ). Kuningas kiusas taga ka puritaane. Kuna Sotimaal puhkes mäss ja kuningal piisavalt raha ei jätkunud, et mässu alla suruda, siis pidi Charles I kutsuma parlamendi jälle kokku. See parlament jäi püsima 12 aastaks ja see on tuntud " pika parlamendi " nime all. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata ning kõik ilma parlamendita kehtestatud maksud tühistati. Tüli kuninga ja parlamendi vahel tekitas kodusõja. Parlamenti eesotsas oli Oliver Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale. Sotlased andsid kuninga suure rahasumma eest üles ning kuningas hukati 30 jaanuaril 1649. Enamik inglasi ei pidanud toimunut õigeks. Pärast Charles I hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks Cromwelli ja teda toetava sõjaväe kätte. Parlament saadeti laiali ( a 1653 ). Rahva hulgas ei olnud Cromwellil toetust, teda kardeti
Kohila Gümnaasium Oliver Cromwell referaat Kristjan Savo 10.B Kohila 2010 Oliver Cromwell sündis 25. aprillil 1599. aastal puritaanlikus väikeaadliku perekonnas. Koolis paistis ta rohkem silma spordi kui teadmistega. Hiljem läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli, kust ta aga aasta pärast ära tuli isa surma tõttu. Ta pidi nüüd hoolitsema oma lesestunud ema ja seitsme vallalise õe eest. Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti parlamendi liikmeks, kus ta seoti Charles I vastuseisuga. Sel ajal hakkasid tal vaimselt sügavnema puritani uskumused. 1631. aastal oli Cromwell suurtes raskustes. Ta pidi suure osa oma varandusest maha müüa ja andma üürile talu, kus ta ise töötas farmerina pikka aega. Kõik muutus aga 1636. aastal kui tema lastetu onu suri ning pärandas talle suure varanduse. Cromwelli sotsiaalne staatus
parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele
1649). Kodusõja osapoolteks olid: Kuningavõimu pooldajad - rojalistid Parlamendi pooldajad Põhja- ja Lääne-Inglismaa, Wales, Soti Ida- ja Lõuna-Inglismaa, enamik mägismaa, enamik Iirimaast sotlastest Anglikaani kirik Puritaanid (sõjaväes domineerisid äärmuspuritaanid e independendid, kelle juhiks oli Oliver Cromwell) Enamik aadlikest (,,kavalerid") Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad 1648.aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate independentlike vägedega 1648 lõpus Londoni, teostas parlamendis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid