Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Mateeria aga ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormitu ja liikumatu, ning esmatähtsusetu. Platoni arvates pidi inimestel olema religioon. Ta uskus, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta Jumalasse. Usule jumalasse lisandub veel usk isiklikusse surematusse. Platoni hingeõpetuse järgi on hing surematu. Hing on pärit ideede maailmast, inimese kehasse satub ta läbi sünni, kus ta on vangis ning igatseb tagasi ideede riiki. Aristoteles ütle, et hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm. Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu.
-6. sajand eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a). 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) Herakleitos oli eelklassikalise ajastu üks omapärasemaid ning iseseisvamaid mõtlejaid. Ta arvas, et inimhinge surematus on lubatud vaid üksikuile, eriti puhtaile ja valituile. Toonitas vaieldamatut allumist seadustele, kuna „inimlikud seadused toituvad kõik ühest, jumalikust seadusest“ (Salumaa, 1991, lk 27). 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) Sokrates uskus isikulisse surematusse. Tema arvates elab hing ka pärast keha surma. Hing seisab kehast kõrgemal. Sokratese usk hinge surematusse. Keha surmaga eraldub hing kõigest materiaalsest ehk kõigest sellest, mis allub füüsika seadustele, ning läheb üle teise, ideaalsesse maailma, mida nimetatakse ka igaviku maailmaks Sokrates on öelnud, et “jumalad ei lakka hoolitsemast” heade inimeste saatuse eest ei nende eluajal ega ka pärast nende surma. Ta rõhutas, et hinge eest tuleb igal juhul hoolt
tunnetusvorm) Edward Burnett Tylor (1832-1917) esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja religiooni aluseks on duaalse eksistentsi tunnetus; on keha ja nähtamatu hing, mis võib kehast lahkuda; inimene pole tervik- mingi osa (hing) võib lahkuda, seda kogeme unes, surmaeelselt, ekstaasis James Frazer (1854-1941) ,,Kuldne oks" (1890) Tegeles maagiliste praktikatega maagia on usk surematusse; püüdis ülemaailmselt võrrelda maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda. 3. religiooni seos ühiskonnaga Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus. Emile Durkheim (1858-1917) ,,Religioosse elu algvormid" (1912) Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad
valmis ohverdada oma elu võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia: esimene sellepärast, et väljendab kurbust, leina, ja teine, et on pehmeloomuline. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv. Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia, õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges.
rahvajutte ja legende. Tuntust sai eriti romaanide ,,Sõda ja rahu" ning ,,Anna Kareninaga", samuti ka kriitikute poolt heaks kiidetud autobiograafilisee jutustusega. Abiellus 1862. aastal Sofiaga, kellega tal oli 13 last. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal. Lisa väljavõtteid päevikust. · ,,Jumalale saab ainult üksinda läheneda." Päevik 7 · ,,Selleks, et surematusse uskuda, peab siin surematult elama." Päevik, 6. märts 1896. · ,,Kergem on kirjutada kümme köidet filosoofiat, kui üksainus põhimõte praktikas ellu viia." Päevik, 1847. · ,,Ei ole midagi, mis nii tugevasti mõjub ja kõik inimesed ügesugusesse meeleollu viib, peale elutöö ja lõppkokkuvõttes terve inimelu." Päevik, 23. märts 1894. Kasutatud allikad: 8 · http://en.wikipedia
koondatud patustamised ja sellepärast, et seal on illustratsioon, mis üldiselt saadab kompositsiooni, mis kujutab surnud inimese südame kaalumist Osirise, surnute valitseja, kohalolekul. Enamik käsikirju sisaldavad ka pöördumist Osirise poole, kus lahkunu kuulutab süütust mitmetes pattudes (need 38 pattu). Pilt 4. Surnu südame kaalumine Huneferi papüüruselt. 7 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 166 Kokkuvõte Egiptuse usundi põhitõdeteks olid: 1. Usk hinge surematusse ja kadunud sugulaste ja sõprade tunnustamine peale surma. 2. Usk taaskehastumisse, kus hing elab pärast surma. 3. Usk südame-hinge, ka ja varju jätkuvasse eksistentsi. 4. Usk ohverduste muutumisse ja matuseohverduste ja kingituste tõhususse. 5. Usk võimusõnade tõhususse, sh nimide, maagiliste ja religioossete valemite jms. 6. Usk kohtumõistmisesse. Sellesse, et headele tasutakse igikestva elu ja õnnega ning pahatahtlikele annihilatsiooniga.
valdkonda. Religioon palja mõistuse piirides 1793 - Kas mõlema kriitika tulemused kõrvaldavad religiooni? - Muidugi oma usku teadmiste kaudu tõestav dogmatism muutus ülearuseks. - Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest lähtudes. lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me vajame usku vabadusse, surematusse ja Jumalasse. - Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima õnne vääriliselt. - See seisund on inimese poolt maapeal aga saavutamatu. - Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse. Niisiis eetiline toimimine on praktiline jumalajaatus. - Tõeline kirik on I.Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu. - Kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon.
Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidu- jumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skeptrit, mille otsas istus kotkas. Halikarnassose Mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. See ehitati aastate 353 ja 350 eKr Halikarnassoses. Kujundajateks ja ehitajateks olid arhitektid Pytheos ja Satyros. Hauamonumendi lasi endale ehitada Mausolos. See pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonelisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6
võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia: esimene sellepärast, et väljendab kurbust, leina, ja teine, et on pehmeloomuline. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv. Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Kokkuvõte Platoni arvates on ideed muutumatud ja igavesed ning neid ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Platoni filosoofia on antiikne objektiivne idealism; see on teeninud hiljem nii alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke. See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist on ta oluliselt
mitmeid müüte, millest selgus, et jumalaid peeti elu ja viljakuse allikaks. Enil oli jumalate valitseja, kuid An lõi inimestele kuningad ning andis neile taevast pärineva võimu, nii et uuenemise ja viljakuse rituaalides esitasid nad jumalate rolli. Järjepidevust aitas säilitada kiilkirja leiutamine, mille märgid pressiti märja savi sisse. Pidevate vallutuste jooksul vallutati ka vallutatud rahva jumalad. Erinevalt Vana-Egiptuse tsivilisatsioonist, kus usk surematusse tingis püsivate kivist ehitiste püstitamise, usuti Babüloonias, et pärast surma ei järele muud kui vari. Kõige kuulsamaks on saanud lood, mis pajatavad suurest kuningast Gilgamesist, kes tegi palju vägitegusid, kuid pidi tunnistama, et ühel päeval ta ikkagi sureb. Ta võttis ette teekonna, et surematuks saada. Pärast paljusid seiklusi jõudis ta paika, kus elas vana mees, kes oli Piibli Noa Babüloonia vaste see mees oli ainukesena surematuse saavutanud. Vanamees jutustas
paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia: esimene sellepärast, et väljendab kurbust, leina, ja teine, et on pehmeloomuline. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv. Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Seda suhete harmooniat võiks võrrelda harmooniaga, mille tõttu planeedid püsivad oma õiges liikumises. Kasutatud materjalid Jim Hankinson ,,Pisiblufi Filosoofia käsiraamat" Eesti Entsüklopeedia Vikipeedia Esa Saarinen "Filosoofia ajalugu. Tipult tipule, Sokratesest Marxini"
org ) Tehnoloogia justkui kaotab tingliku piiri eluta ja elusa looduse vahel. Meenub prohvetlik Arnold Svarzeneggeri poolt kehastatud legendaarne Termitaator – pooleldi inimene pooleldi masin – küborg, masin-orgaanika kelles/milles on ühendatud kaks poolust, anorgaaniline ja orgaaniline mis ühilduvad läbi nanotehnoloogia sel viisil et tekib justkui uus liik, meie inimlik osa võtab üle nii mõndagi masinast kui sellega ühineb. Masinlikkus oleks justkui üks tee haavamatusse ja surematusse, võit nõrkuse ja degeneratsiooni üle. Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega perfomance`id aastatest 1980-1998, vt lisa 1.) just inimese ja masina suhte küsimustega, täpsemalt robootika ja proteeside probleemaatikaga. Ka prillid on proteesid, mis võimaldavad meil reaalsust täpsemalt kogeda ning selle kaudu maailma kontrollida. Kuid erinevalt tavaarusaamale vastavast puudega inimene – terve inimene
terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnarohtudesse, et maised jäänused säiliksid, keha õõnsused täideti lõhnavate vaikude ja materjalidega. Viirukiga võiti pead. Tolle aja alkeemikud arvasid, et taimede eeterlikud õlid ise ongi elujõud, mille abil võivad inimesed jõuda surematusse. Lõhna eritavaid vaikusid peeti jumalate pisaraiks või higiks. (Worwood 70, 162-163). Vaaraodele pandi hauakambreisse kaasa vaase täis erinevaid aromaatseid vaike. Lõhnaainete kasutamine oli tihedalt seotud jumalate ja jumalannade austamisega. Päikesetõusul põletati jumal Ra auks viirukit, loojangul mürri. India traditsioonilise ravimeetodi Ayurveda juured ulatuvad teadaolevalt aastasse 3000 e.m.a, hindud kasutavad eeterlikke õlisid, et elujõudu suurendada või
väljus surnu Ka huakambrist. Ka'ks nimetati egiptlaste usu kohaselt teist mina, omalaadset inimese peegelpilti, kes lahkus surnukehast ning võis vabalt siin- ja teispoolsuse vahel liikuda. Nagu juba öeldud, väljus Ka hauakambrist ja tõusis püramiidi välispinnale, mis oli nii libe, et ükski surelik ei saanud sellel liikuda. Ka tõusis üles püramiidi tippu, kus ootas kõigi vaaraode isa, päikesejumal Re päikeselaevas, millega surnud vaarao alustas teekonda surematusse. Teadlaste uurimus: Mõned tänapäeva teadlased kahtlevad, kas Cheops üldse maetigi Suurde püramiidi. Kahtluseks annavad alust kaks asjaolu. Erinevalt tollasest tavast puuduvad hauakambris täielikult raidkirjad ja pildid. Vaarao surnukeha hoidmiseks mõeldud sarkofaagi on vaid jämedalt töödeldud. Seega on töö jäänud lõpetamata ja lisaks puudub sarkofagil kaas. Hauaröövlid : Üle 3000aasta ei puutunud inimkäsi Suure püramiidi sisemust
rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia: esimene sellepärast, et väljendab kurbust, leina, ja teine, et on pehmeloomuline. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv. Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Suur lugupidamist osutas Platon kui mõtlemise kasvataja vastu. Platonile nagu hiljem Russellile on matemaatika filosoofia vältimatu eelmäng. Matemaatilised objektid on ka muutumatud nagu ideed, vastandina tajutavale asjade maailmale. Platoni dialoogi "Politeia" algul küsib Sokrates, kes esindab Platoni seisukohti, rikkalt aristokraadilt
Siinkohal jällegi tähele pannes, et olla ainult atleet on sama, mis olla metslane ja olla ainult muusik, tähendab olla sulanum ja pehmem kui oleks hea. Õppimine peab olema ilma sunnita, sest ainult nii jääb teadmine püsima- varajane kasvatus olgu pigem lõbus, sest ainult nii leiab lapses üles tema loomulikud kalduvuse ja huvid. P. leiab, et rahvas ei saa moraalne ja tugev olla ilma usuta. Peab olema religioon ja veel parem, kui sellele lisandub ka usk iseenese isiklikku surematusse: teise elu lootus annab julgust surmaga kohtudes ja taluda lihtsamini lähedaste kaotust. Kui võitleme usklikutena, oleme kahekordselt relvastatud. Ja samuti aitaks religioon meil seletada asju laste lihtsale vaimule. Ja 20.aastaselt tuleb esimene proov ja katse kõige selle kohta, mis nad on õppinud. Katse on ühtaegu nii teoreetiline kui ka praktiline: ,,nende jaoks peab ette kirjutatud olema nii töid kui vaevu ja võitlusi" Tuleb leida kõigi võimed ja rumalused. Kes katset ei
vaimust. Igas inimeses on tuhandeid olemusi, loendamatuid poolusepaare. Ükski mina pole ,,tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos." Inimene on üleminek, kitsas ja riskantene sild looduse ja vaimu vahel, vaimu kutsumus, mida igatsetakse, kuid ka kardetakse, kuna tee sinna tähendab piinu ja kannatusi. See tee viib surematusse, kuid ka üksildusse. Et saada inimeseks, tuleb oma hinge mahutada terve maailm; kui hing on nii avar, et suudab kõiksust hõlmata, siis on teekond lõppenud, surematus ja rahu saavutatud. Traktaat juhatab Harry Hallerile teed, aitab tal iseennast ja oma probleeme mõista. Oma elule tagasi vaadates näeb ta kannatusi, mis toonud endaga just seda, millest rääkis traktaat: vabadust ja üksindust.
Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui
Mündil kujutatud jumala õlipuupärjaga kaetud lokkis juuksed langevad kuklale, paljastades kõrva. Kõrge ja lai laup ning tihedad kulmud meenutavad jumalate ja inimeste valitsejat, samal ajal kui näo alaosa ja suu viitavad rahu ja maheduse jumalale, nagu märkis Dion Chrysostomos. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. Kahjuks on Artemisia armastusele pühendatud poeetide teosed hävinud ja meieni on jõudnud ainult Pliniuse ja Gelliuse kasinad read: "Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused
· Otsustusvormide tahvlist järeldub: dogmatism muutus ülearuseks. · Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab · Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest. vajame usku vabadusse, surematusse ja · Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, Jumalasse. lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute · Religioon palja mõistuse piirides ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni. · Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima · Regulatiivsed printsiibid õnne vääriliselt.
mõttes. Kuidas vöiks õiglustunne püsida, kui me ei tunneks oma südames, et see elu on ainult osa elust, see maine unenägu ainult avamäng uuele sünnile, uuele ärkamisele, kui me hämaralt ei aimaks, et järgnevas ja pikemas elus hüvitatakse kõik? Samuti annab praktiline mõistus meile kindluse Jumala olemasolust. Teoreetiline mõistus seda anda ei suuda. Konsekventne moraalne tegutsemine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse. See, kes moraalselt tegutseb, annab oma tegutsemise kaudu mõista, et ta temasse usub - kui ta ka teda teoreetiliselt eitaks. Eetiline toimimine on praktiline jumalajaatus. Meie mõistus jätab meile vabaduse uskuda, et "asjad iseeneses" taga on õiglane Jumal. Meie kõlblustunne käsib meid seda uskuda. Moraali ja religiooni suhetes näeme selgelt, et Kanti moraal on esmane ja religioon lisandub sellele. Mida siis religioon õieti lisab moraalile
Holzile oluline karakterite kujutamine, mitte tegevustik või sündmus. Kõik oli äärmusesse viidudReprodutseeris tegelikkust enam kui keegi teine. Näidendi uudsust tunnustati, aga eksperimenti ei võetud hästi vastu. Sekundistiil naturalistliku dramaturgia eksperimendi kõrgpunkt. Publikul sai villand rõhuvast miljöökujutusest ja nürimeelsest atmosfäärist ja leiti uued teemad ja uus esteetiline stiil. 34) Max Reinhardt Äärmiselt oluline teatriuuendaja. Ta uskus teatri surematusse; mäng on tal oluline märksõna. 1929 avas oma kooli. Reinhardti elu ja töö on põimunud ja moodustavad terviku: ta elas teatrile. Otto Brahm nägi teda 21-aastase noore näitlejana Viinis ja kutsus oma truppi Deutsches Theater'isse. Siin tutvus ta Brahmi tööstiiliga. Oluline oli kirjaniku tekst, mille järgimine oli ülitähtis. Ka loomulikkus, tõepärasus. Reinhardt oli ka vaimustuses realistliku inimkujutuse tähtsusest ja tõsidusest, aga talle sai juba alguses selgeks, et niisugune
annaabi.ee 
