Tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustele ja õitseb rikkalikumalt. 1. ROOSIDE VÄETAMISE 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega Rooside väetamiseks on antud mitmeid soovitusi kasvuperioodide lõikes. Väetamist soovitatakse sageli alustada juba enne istutamist. "Maa ettevalmistamiseks, mida võiks teha juba sügisel, antakse 1m2-le 5...8 kg kõdusõnnikut, 20...30 g kaaliumsulfaati ja 70...90 g superfosfaati. Mulla neutraliseerimiseks lisatakse vajadusel kriiti või lupja." (http://www.calmia.ee/Taimed/Roosid/) Tavaliselt tehakse esimene rooside väetamine kevadel, kui vabastatakse taimed talvekattest. Samas ei maksa meie kliimas, kus kevadeti esinevad suured öökülmad, taimede kasvule ergutamisega liigselt kiirustada, sest rooside noored võrsed on külmahellad ja hävivad juba mõne miinuskraadi juures. Taim küll ei hukku veel selle
Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 2Ca(NO3)22CaO + 4NO2 + O2 Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes. Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca(H 2PO4)2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse.
kasvavad halvasti. Sellel kultuuril on külmakindlus reeglina keskpärane, külmadel talvedel üheaastased võrsed saavad külma. Sellepärast on soovitav ebaküdoonia jaoks valida koht, kuhu talve jooksul koguneb piisavalt lund, mis kaitseb tugevate külmade eest (alla -30 °). Pinnas: lehemuld, turbakompost ja liiv vahekorras 2:2:1. Istutamisel antakse orgaanilist ja mineraalväetist: 10 kg sõnnikut, 200 g superfosfaati, 30 g kaaliumnitraati ühte auku. Parimateks muldadeks ebaküdoonia jaoks loetakse kergeid, hästi niisutatud liivsavimaid või leetmuldi orgaaniliste ainete kõrge sisalduse ja nõrgalt happelise keskonna reaktsiooniga (pH 5,5-6). Vältida tuleks tugevalt leeliselisi muldi, millel taimed kannatavad klorofüllivaeguse all. Istutamine: ebaküdoonia istutamiseks on kõige parem kasutada kaheaastast istikut ja istutamine läbi viia varakevadel enne pungade puhkemist
pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda. 2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi 40g/m² ja superfosfaati 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Haigustest Närbumistõbi Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae
Mulla niiskuse paremaks ettevalmistamiseks tihendatakse mulda enne ja pärast külvi. Peenar kaetakse kilega nii, et peenra ja kile vahele jääks 2-3 sm suurune õhuvahe. Kui ilmuvad tõusmed tuleb kile kohe maha võtta. Hooldus: esimest korda harvendatakse kui taimel on 1-2 pärislehte. Teine kord kui juurviljad on 1,5-2 sm jämedused. Taimi tuleb kaks korda pealt väetada. Väetatakse mineraalväetise lahusega (10 liitri vee kohta 20-25 g ammooniumsalpeetrit samapalju kaaliumi ja 30-40 g superfosfaati). Vegetatsiooni perioodil kobestatakse reavahesid 4-5 korda koos rohimisega parem peale kastmist või vihma. Kasta on parem õhtul. Vajalik on õigeaegselt porgandit kasta eriti kasvuperioodi alguses, kuna niiskuse puudusel kasv pidurdub, juurviljad jäävad peeneks ja kujult on ebastandartsed. Saagi kogumine ja säilitamine. Hilist porgandit koristatakse enne külmade saabumist kuna külma saanud porgandid säilivad halvasti. Porgandid kaevatakse välja
tsirkooniumi, tantaali ja uraanimaaki. Esindatud on nafta-, tekstiili-, õlle-, ravimi-, keemia-, palmiõli- ja tsemenditööstus. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt edelas piki Benini lahte, sest sealt on kerge transportida tooteid ja tooraineid meritsi. Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid. Riik ekspordib naftat ja selle saadusi, ning põllumajandusvilju (kautsuk ja kakao). Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on arenenud (monteeritakse sõidu- ja veoautosid, jalgrattaid, raadioaparaate ja õmblusmasinaid). Kõrgtehnoloogia arengueeldused on väikesed sest riik pole viimasel ajal haridust rahastanud- hariduskulutuste osatähtsus RKTst on 1,7%. Transport Infrastruktuuri arengut soodustavad tasane maa, väike tektooniline aktiivsus(lähim tegevvulkaan on Kamerunis), puudub suur temperatuuride kõikumine, mis lagundaksid teid
Fosforväetis Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal- ja orgaanilises väetises. Esimesena kasutati fosforväetisena pikka aega kondijahu. Hiljem hakati saksa keemiku J. Liebigi ettepanekul seda väävelhappega töötlema, mille tulemusena saadi taimede poolt paremini omastatav väetis superfosfaat. 1842 toodeti Inglismaa keemiatööstuses esimest korda superfosfaati, mis on praeguseks üks enim kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. 1922 hakati fosforväetisi tootma ka Eestis. Superfosfaaditehas lasti Maardus käiku 1965. aastal. Enam Eestis fosforväetisi ei toodeta. Fosforväetiste põhitoorained on apatiit ja Eestis suurtes kogustes leiduv fosforiit. Fosforväetiste toomiseks kasutatakse ka fosforhapet. Apatiit ja fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud, kuid väga vähesel määral nad siiski lahustuvad happelistes muldades. Seetõttu
Hoiduda tuleb porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein. Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale. Suuri mineraalväetise annuseid, eriti kevadise mullaharimise alla, ei tohi porgandile anda, sest kasvu poolest on noored porganditaimed tundlikud väetiste kõrge kontsentratsiooni suhtes. Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40 - 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise mullaharimise ajal umbes pool ämbritäit komposti 1 m² kohta. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud
· Maasikakasvatuses tuleb arvestada, et maasikat ei kasvatata ühel kasvukohal kauem kui 3-6 aastat ja ta ei tohiks pidevalt ühel maal kasvada. Vahepeal tuleb kasvatada teisi kultuure. · Istutuskoha muld valmistatakse ette varakult. Ettevalmistatud muld peab olema kohev, täiesti umbrohu vaba, hästi väetatud ja silutud. Olenevalt mulla viljakusest, viiakse sisse orgaanilist väetist (kõdu,kompost)- 6-10 kg mõõdukalt viljakatel ja 15-20 kg vaestel muldadel - ning40-60 g superfosfaati ja 200 g puutuhka 1 m2. Kõik väetamiseks ettenähtud väetised jagatakse kahte ossa. Üks osa laotatakse ühtlaselt mulla pinnale ja kaevatakse labida sügavuselt läbi, teine osa visatakse pinnale laiali ja segatakse mullaga 10-20 cm sügavuselt. Eraldatud maatükk jagatakse 5-6 võrdseks osaks, millest 3-4-l kasvab erineva vanusega maasikas ja 2-l juurvili. Maasikaistandikus peaks olema 3 viljakandvat osa erineva vanusega taimedega - esimese, teise ja kolmanda viljakandva aasta omad
150…180 l etüülpiiritust, 30…40 kg söödapärmi, 300 kg tehnilist ligniini, 25…30 kg vedelat süsihappegaasi, 4…7 kg furfurooli, 5…8 kg muid keemilisi aineid. Kui kogu hüdrolüüsil saadud suhkur töödelda söödapärmiks, võib 1 tonnist kuivast puidust saada 200….235 kg söödapärmi. 1 tonni absoluutselt kuiva söödapärmi tootmiseks kulub keskmiselt 5 tonni absoluutselt kuiva puitu, 456 kg väävelhappe ammooniumi (NH4)2SO4, 266 kg superfosfaati [Ca(H2PO4)2·2CaSO4] ja 51 kg kaaliumkloriidi KCl. 1 tonni vedela süsihappegaasi muutmisel nn kuivaks jääks läheb vaja 42 m 3 vett ja 109 kWh elektrienergiat. Ligniin kuulub hüdrolüüsitööstuse jäätmete hulka ja käesoleva ajani kasutatakse teda keemiatööstuse toorainena vähe. Sagedamini leiab ta kasutamist kütusena. Uurimused näitavad, et ligniinist võiks edukalt valmistada aktiivsütt, soojusisolatsiooniplaate ehitusele, orgaanilisi happeid, kasutada keemiatööstuses
toimeaines 120-200 kg/ha ja vastavalt mulla happesusele kas klinkritolmu või põlevkivituhka. (Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks sobib klinkritolm, mida võib istutusauku puistata 1-1,5 kg/m2. (Jänes, Niiberg 2001). Kasvuaegseks kevadiseks väetamiseks sobivad Kemira väetised, sealhulgas Cropcare 6-11-24 jt. Noortele puudele tuleb väetist anda 30-60 g/m2, saagieas puudele 70-90 g/m2. Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001)
Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 500 ºC 2Ca(NO3)2 _ 2CaO + 4NO2 + O2 Kaltsiumnitraati kasutatakse väetistena, puhta CaO saamiseks, kuid ka lõhkeainetes. 7) Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ta esineb selliste mineraalide nagu fosforiit ja apatiit koostises. Viimastest valmistatakse superfosfaati, mida kasutatakse põllumajanduses väga tähtsa fosforiväetina. Superfosfaat on kaltsiumdivesinikfosfaadi Ca(H2PO4)2 ja kaltsiumsulfaadi CaSO4 segu. Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. 2.7 Vee karedus 2.7.1 Pehme ja kare vesi Täielikult puhast vett looduses ei leidu, kuna vesi lahustab endasse oma liikumisteel olevaid aineid ning õhus leiduvaid gaase. Looduslikest vetest kõige puhtam on vihmavesi, sest selles on lahustunud aineid kõige vähem
51. Väetised, nende vajalike normide ja koguste arvutamine, kultuuri väetamine Väetised on ained, mis parandavad taimede toitumistingimusi, saak kval. ja suurem Väetiste liigid 1) Orgaanilised-sõnnik, vedelsõnnik, kompostid 2) Mineraalväetised-K,P,N jne. Koguste arvutamine P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Näide: · Viljapuudele on vaja anda 10 g/m2 P2O5 · Väetamiseks kas. superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Viia mulda koos põhuga 53. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis) Põhikultuurina Külvamine katteviljata varakevadel või sügisel,kasvavad terve vegetatsioonperioodi Eel-, järel- või vahekultuurina
sobiv kasvusubstraat. Erinevad taimed tahavad natuke erinevat substraati. Toitainete sisalduse tasakaalustamiseks võiks lisada kompostidele mineraal-või orgaanilisi väetisi. Mineraalväetised sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks. Mineraalväetistest võiks lisada kaaliumnitraati (mitu erinevat toiteelementi), ammooniumnitraati, superfosfaati või kaaliumkloriidi. Orgaanilistest väetistest näiteks karvajahu või sarvelaastu lisades saame juurde lämmastikku ning kondijahu lisamisega fosforit juurde. Substraadi struktuuri parandamiseks võib panna vermikuliiti, perliiti või keramsiiti. Samas aitavad need hoida ka kasvusubstraadi niiskust ja lisavad poorsust. 22 Pakend ja müük Oma toodet me väikepakki ei pakenda
Parandab substraadi õhustatust, hoiab pinnase niiske. Kasutatakse pistikute juurutamises, külvide katmises. pH=7, steriilne, umbrohuvaba. · Vermikuliit kerge, veeslahustumatu, mineraal, absorbeerib rohkesti vett 40...55 l vett 1 m3 vermikuliidi kohta. 27.04.2016 Marje Kask 15 Substraadi segud, näiteks · 0,35 m3 turvast · 0,35 m3 vermikuliiti (Nr. 4) · 210 g dolomiidijahu · 42 g superfosfaati (20%) · 42 g ammooniumnitraati 27.04.2016 Marje Kask 16 Viljade varumine · Varutakse ainult terveid, valminuid ja normaalselt arenenud vilju. · Kõige varem saab seemneid varuda puudel-põõsastel, mille seemned valmivad kiiresti peale õitsemist: haavad , jalakas, künnapuu suve alguses kased juuli-august · Kõige enam varutakse vilju sügisel: Mage sõstar august
naatriumtetrametafosfaat (Na4P4O12). 6. Fosforväetised. Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2+2H2SO4=Ca(H2PO4)2+2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastav. Kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis. Fosforhappe neutraliseerimisel kaltsiumhüdroksiidiga tekib kaltsiumvesinikfosfaat, mida nimetatakse pretsipitaadiks. H3PO4+Ca(OH)2=CaHPO4+2H2O Pretsipitaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid taimejuurte eritiste mõjul muutub ta lahustuvaks ja omastatavaks. 7. Penteelide rühm. Penteelid on V rühma peaalarühma elemendid N, P, As, Sb ja Bi. Need on kõik p-elemendid, mille aatomite väliselektronkihil on 5 elektroni, neist 2 elektroni s-
Taim ei suuda "liias" antud toiteelementi efektiivselt kasutada, mistõttu väheneb väetamise tasuvus ja saagi kvaliteet Vajaliku väetisekoguse arvutamine Väetisenormid antakse tavaliselt toimeaines. Teada tuleb väetise toimeaine sisaldust ja kogust, mida on vaja kasutada mingile maa-alale (m2-le või ha-le). Selleks toimeaine norm jagatakse väetise toimeaine protsendiga ja saadud tulemus korrutatakse 100-ga Näide: · Viljapuudele on vaja anda 10 g/m2 P2O5 · Väetamiseks kasutatakse superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g · Väetiste kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toiteelementide kogusest Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega
Sobivaim riist selleks on kartulimuldaja, mis on varustatud laiade reguleeritavate tiibadega, mis töötavad vaoajajast kõrgemal, libisedes mööda mulla pinda, et kahele poole valli jääv muld laiali ajada. Juhul kui lumi on sadanud külmumata maale, siis tuleb seda rullida, sest tihenenud lumi on märksa parem soojajuht ja mistõttu muld lume all külmub.varakevadel lumeseene tekkimise vältimiseks külvatakse lumele superfosfaati või turvasmulda. Mõlemad neelavad päikesekiiri rohkem kui lumi ja ja kiirendavad seega lume sulamist.Kevadel, kui muld on tahenenud, on vaja taliviljaoraseid äestada. Äestada on soovitatav külviridadega põiki, mitte risti.piki ridu äestades vigastatakse orast kõige rohkem. b) Suviteraviljade külvijärgne mullaharimine algab tavaliselt põllu rullimisega. Tänu sellele saavutab seeme parema kontakti mullaga
Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht). 34.4 Elujõulisuse suurendamine Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi (Calmia). Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud taimede puhul, sügisel nad põletatakse,
piisab vaid suuremast plastpudelist või klaaspurgist. Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht). Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi (Calmia). Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba
Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma. Elujõulisuse suurendamine Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi. Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud
annaabi.ee 
