kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides Ontika paekallas Ontika kohal saavutab pank oma suurima kõrguse - 56m Paekaldal on väga hästi näha kõiki kivimeid Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul Kõige parem ligipääs on 1999.aastal ehitatud vaateplatvorm Ontikaga tutvumiseks on rajatud 5, 5 km pikkune õpperada Narva-Jõesuu Eesti pikim mereäärne supelrand (12 km) Eestis ainulaadsed liivaluited ja liivaluiterannikud Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://et.wikipedia.org/wiki/Maardu_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/Narva-J%C3%B5esuu http://et.wikipedia.org/wiki/Ontika_paekallas http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=227
Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum.
Hera Salongid, avamisest Eesti TOP 50-ne parima restorani sekka kuuluv a la carte restoran Nero ja omanäoline ning õdus sigaribaar Fidel ning moodne fuajeebaar. Pirita SPA Hotel - Olümpiaajalooga Eesti suurim spaahotell pakub laia valikut tervise-, ilu- ning wellness-teenuseid ja -pakette. Hotell asub 10-minutilise autosõidu kaugusel südalinnast, kaunil merekaldal Pirita jõe suudmes. Hotelli ees on suur parkla, mis on majutuvatele klientidele tasuta. Tallinna parim supelrand asub vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. Hotellil on hea bussiühendus Tallinna kesklinnaga. Tallink Express Hotel - Asukoht Tallinna kesklinnas reisisadama naabruses ning 10- minutilise jalutuskäigu kaugusel maalilisest Tallinna vanalinnast muudab Eesti pealinnaga tutvumise mugavaks ning soodsaks. Tallink Express Hotelli teenustevalikus on peale 163 mugava numbritoa ka kohvik ExpressCafé, konverentsiruum, ärinurk, suur parkla, laste
· Eesti veerohkeim jõgi Narva jõgi (400 m3 vett sekundis) · Eesti suurim järvestik Kurtna järvestik (40 järve 30 km2 kohta) · Eesti sügavaim allmaakaevandus Estonia kaevandus (70 meetrit) · Eesti kõrgeimad korstnad Eesti Elektrijaam (250 meetrit) · Eesti kõrgeimad tehismäed 173 meetrit merepinnast · Eesti kõrgeim juga 25 meetri kõrgune Valaste juga · Eesti kõrgeim pankrannik Ontika pankrannik (56 meetri kõrgune) · Eesti pikim rand Peipsi supelrand (üle 30 km) · Eesti pikim mereäärne supelrand Narva-Jõesuu (7,5 km ja jätkub Vaivara vallas) · Eesti vanim tegutsev klooster Kuremäe nunnaklooster Allikas: www.ida-virumaa.ee Ida-Virumaa Vapp (Google) (Ida-Virumaa lipp) 6 Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks.
Lossihoones asub ka täiskasvanud 5 EEK muuseumituba, kus saab ülevaate Kuremaa Põllumajanduskooli ja piirkonna ajaloost,, park aga ulatub Kuremaa järve kaldale kus on mõnus liivane supelrand ja vanast mõisahoonest ümberehitatud rannahoone Kuremaa mõisa park Kuremaa Kuremaa park, mille üldpindalaks on 11,4 ha kuulub vabariigi suurimate parkide hulka. Arhitektuuriliselt
20. juulil 1920.a. anti Põltsamaale aleviomavalitsuse õigused, samal aastal asutati ETK Põltsamaa Tehased. Tootmise kasv ETK Tehastes tõi kaasa ka alevi kasvu ning vabariigi valitsuse otsusega 30. juunist 1926.a. sai Põltsamaa linnaks. Esimene linnapea oli kolonel Martin Terras 1927.- 1930. a. 1929. a. valiti linnapeaks Georg Kold, kes alustas linna heakorrastamist, rajas puukooli, korrastas lossi, sillutas tänavaid. Ehitati rannahoone ning rajati supelrand, elanike kaasamiseks asutati Põltsamaa Kaunistamise Selts. 1930-ndatel aastatel varustati kõik tänavad elektrivalgusega oma elektrijaamast. Põltsamaad 1930-ndatel aastatel kirjeldab kogumik "Sakalamaa elu" kui tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuvilaaiale oli siin rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, hulk suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka,
esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad: · esmaallikas ajakirjanik ise · teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes.
on haruldaste taimede kasvualad, rannikulindudest rõkkavad rannaniidud ja kõlavad kõrekontserdid. Alates 1991 on saar ka maastikukaitseala. Huvitav teada! 19. saj oli saar mandril asuva Pootsi mõisa heinamaaks. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, asustasid nende 22 peret Manija saare. Täna on saarel 14 majapidamist 48 elanikuga ja külalisi võtab vastu üks turismitalu MATSI RAND Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand. Tegemist on loodusliku, nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. MIHKLI TAMMIK Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand.
sündmuste kalendri. Vaadates nimetatud kalendreid leiavad autorid, et sündmusi toimub Narva-Jõesuus iga kuu, mis näitab, et tegevust jagub aastaringselt, see on positiivne. Samuti asub Narva-Jõesuus etnograafia muuseum, kus saab näha pildimaterjali kaudu kuurortlinna ajalugu ja kultuuri. · Rekreatsioon ja pargid - Narva-Jõesuus asub Eesti pikim männimetsaga ääristatud peene liivaga mereäärne supelrand (7,5 km). Ilusad ja kohati metsikud pargid on samuti linna lahutamatuks osaks. Autorid ei leidnud palju infot välistegevuste ja sportimisvõimaluste kohta, kuid on olemas nt tenniseväljak, piknikuala, lastemänguväljakud, suvel saab laenutada jalgrattaid, sõita rulluiskudega või veesõidukitega. · Äri ja konverentsid Ainsana konverentsiteenust pakkuva asutusena leidsid autorid külalistemaja Liivaranna, millel on olemas kõik vajaminev tehnika ja ruumid.
Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist), kiiged, ronimisatraktsioonid ja pingid ning kaks võrkpalliplatsi. 625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m. Liivaala kaldajoone pikkus on 230 m, millest
avalikkusele toodud infoga. Telliskivi Selts väidab, et kümme aastat ei ole tehtud menetluses muudatusi, kuid Pro Kapital on on teinud mitmeid kompromisse ja väikseid muudatusi nagu avalik arhitektuurivõistlus. Sellega seoses soovis Telliskivi Selts seda korraldada enne detailplaneeringu kehtestamist, kuid see ei ole Pro Kapitali ja Tallinna linna meelest kuidagi põhjendatud. (Vastulause: müüdid… 2014) Pro Kapitali vastased protestijate sildid on öelnud ka “Ainus supelrand Kesklinnas”. Tallinna linn on siinkohal selgeks teinud, et suplusrand ei ole võimalik kunas piirkond on avariiväljalasu ja sademetevee väljalasu sanitaartsoonis ning vesi ei vasta õigetele nõuetele. Siinkohal on ka vastu tuldud inimestele sellega, et detaiplaneeringusse on kirja pandud, et arhitektuurivõistluse ülesandeks on leida vee ja maa kokkupuutel lahendused. Ujumine jääb selles alas mitteametlikuks. (Vastulause: müüdid… 2014)
ja hoovuseid, üleujutusi; meres murdlaineid; tuleb hoiduda piirkondadest, kus vesi "kukub"; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi. Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees. Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Avalik supelrand Ka avalikus supelrannas ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta Turvalisuse suurendamiseks tegutseb randades vetelpääste Vetelpääste olemasolu ei kõrvalda potentsiaalseid ohte! Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud; Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud; Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata; Olukord vees on tähistatud signaallippudega: Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured
turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Tallamine suvekuudel on aga põhjustanud mandriluidete kulumise, sest liivane pinnas on õrn. Samuti on oht samblikkude hävimisele. RMK on rajanud kaks matkarada mööda Peipsi kallast ja Kauksi oja, et tutvustada sealset piirkonda, samuti omab RMK piirkonna suurimat avalikku Kauksi telkimisala (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Siin asub Peipsi ainus vetelpäästega supelrand (joonis 3) koos parkla, palliväljakute, ronimisvahendite, kioski ning käimlatega, suvel saab üürida paate ja vesivelosid. Endiselt töötab ja tegutseb Kauksi kämping (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Joonis . Kauksi liivarand (OÜ Kauksi rand) Kauksi on väga mitmekesise ilmega piirkond, kus võib näha erinevaid biotoope erinevate taime- ja loomakooslustega. Kõige rohkem tuntaksegi Peipsi põhjakallast tema luiteahelikel
säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast. Sihtrühm: Turismiettevõtted. Tegeleb: EAS Turismiarendamiskeskus. Sinilipp Sisu: Sinilipp on Rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi FEE poolt koordineeritav rahvusvaheliselt tuntud ökomärgis, mis näitab, et supelrand või väikesadam on keskkonnasõbralikult majandatud ning ümbrus on puhas ja turvaline. Sihtrühm: Antakse väikesadamale või supelrannale Sinilipu rahvusvahelise komisjoni poolt üheks hooajaks. Tegutseb: MTÜ Hoia Eesti Merd. 9. Loodusturismi ressursid- inimkapital, sotsiaalne kaptal( organisatsioonid, kliendid, suhted, hoiakud), looduskeskkond, maaomand( matkad läbivad erinevaid maid, kus on ka erinevad omanikud), finantsid( kuidas
TOOM-NIGULISTE KIRIKUS SAAB KUULATA KONTSERTE. PIISKOPILINNUSE VALLIKRAAVIS ON AVATUD KESKAEGNE LASTE MÄNGUPARK. 4.HAAPSALU PROMENAAD HAAPSALU KUULSA KUURORDLINNA HIILGUST MEENUTAB MEREÄÄRNE JALUTUSTEE PROMENAAD, MILLE PÄRLIKS ON PUITPITSILINE KUURSAAL. TÄNAPÄEVAL ON PROMENAAD KORRASTATUD JA MOODNE, KUS EI PUUDU AJALOOLINE HÕNG. PROMENAAD ALGAB AAFRIKA RANNAST, MIS OLI 19.SAJ LÕPUS TÄHTSAIM SUPELRAND. KÕNDIDES MÖÖDA RANDA ON VÕIMALIK AEGA KONTROLLIDA PÄIKESEKELLA JUURES JA PUHATA JALGU MAAILMAKUULSA HELILOOJA TSHAIKOVSKI PINGIL. LAHE KALDALE ON PAIGALDATUD MÄLESTUSMÄRGID HELILOOJALE RUDOLF TOBIAS, HAAPSALU TERVISTAVA RAVIMUDA AVASTAJA C.A.HUNNIUSE AUKS. PROMENAADIL LEIAB KA LASTE MÄNGUVÄLJAKU JA LINNA AINUKESE LINNUVAATLUSTORNI. KÕIK SEE ON 7
Stokholmis, provintsi jõudis kino vaid õige tagasihoidlikus ulatuses Prantsusmaal. Kinematograaf oli rangelt salajane patent, küllaltki suur haruldus, nii et ka publiku kujundasid sel perioodil peamiselt jõukamad kihid. Vaatamata tohutule levikutempole oli kino tollal siiski ainult suurlinnade eeliseks. Nii või teisiti oktoobris 1896 ilmusid Tallinna Börsihoone saali seinale kinnitatud tahvlile maailmas sellist erakordset sensatsiooni tekitanud ,,elavad pildid": ameerika kiirrong, supelrand, kaks naisakrobaati, tantsijanna serpentiinidega, Pariisi Ooperiväljak... Kümne kinematograafia algaastaile iseloomulikku ,,elavat pilti". (Kosenkranius 1964) Joonis pilt esimesest filmist (http://en.wikipedia.org/wiki/Movie_history) Värvipilt Tänapäeval, kui digikaamera on vaat et igas peres, ei mõtle me kuigi sageli sellele, kuidas täpselt kaader ümbritsevast elust ühtäkki pildile tardub. Fotograafid on värvilisi
Kuna asustus on väga hõre ja koondunud kõrgematele künnistele ja jõgede äärde, siis selle piirkonna loodus loob eeldused üksiktalude asustamiseks soosaartel ning turismi arendamiseks Endla looduskaitsealal [3]. Vallas tegutseb Kuremaa tervisekeskus, mis pakub aastaringselt majutusteenust, ujumis-, sauna-, spordi- ja jõusaali võimalust. Kuremaal on ka SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, mille hallata on Kuremaa loss ja muud mõisakompleksi kuuluvad hooned, Kuremaa park, supelrand koos puhkealaga ning tuuleveski. Lisaks Kuremaa supelrannale on võimalik käija ujumas ka Jõgeva alevikus Pedja jões ning Laiuse paisjärves [3]. Ise olen käinud suviti kõige rohkem ujumas Kuremaa rannas. Seal on võimalik laenutada ka teatud ajaks paate ja vesirattaid. Ürituste jaoks on võimalik laenutada ka parvlaeva, kus on ka saun. See on Jõgeva vallas väga ainulaadne võimalus. Talviti on väga hea käia Kuremaa
Vallas on palju huvitavaid ja ajaloolisi paiku ning aktiivse puhkuse veetmise võimalusi, mille tutvustamiseks ja paremaks eksponeerimiseks on vaja koostada valla turismistrateegia. (Jõgeva valla arengukava, lk 27) Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed (olemas parkla, bangalod, lõkkeplats), Laiuse voore puhkekoht, puhkepaik Kuremaa terviserajal (katusealune,laud, pingid, lõkkeplats). Samuti on populaarsed puhke- ja piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal
End Tauruse mäestiku ja Vahemere vahele surunud linn oli algselt vaid pisike kaluriküla. Nüüd on sellest kasvanud populaarne kuurort ja paljude välismaalaste meelispaik talvelgi. Hotelle on siin sadu, enamik neist väikesed perehotellid. Lähim suur linn on Alanya ise. Linna ranna jagab kaheks merre lõikuv poolsaar, mille tipus kõrgub vana linnus. Randa on kokku 70 kilomeetrit ja see hoitakse hoolsalt korras. Kuulsaimaks on Kleopatra supelrand. Legendi järgi Kleopatra ja Marcus Antonius veetsid oma mesinädalad lähedalasuvas Sides ja külastasid ka seda rahulikku randa. Tänapäevalgi paljud noored abiellunud tulevad siiakanti oma mesinädalaid veetma. Mina olen selles riigis ise viibinud ,ma käisin Istanbulis ja mind hämmastas kõige rohkem see,kui palju inimesi seal elas ja kui räpane kõik oli. Mulle meeldis aga suur maa-alune turg
•arhitektuurimälestised - Peeter Suure merekindluse objektid Kakumäe poolsaare tipus ja Astangu asumis; •arheoloogiamälestised – kivikirstkalmed Mäeküla asumis; •arhitektuurimälestised Eesti Vabaõhumuuseumis. Kõik nimetatud objektid ei asu antud piirkonnas, seega ei oma projekt antud objektidele mõju. 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond Tallinna-lähedase asukoha tõttu on järv väga suure puhkemajandusliku tähtsusega. Õismäe asumi külje all paikneva järve ametlik supelrand on pealinnas üks esimesi, mis suviti veetemperatuuri poolest ujuda kannatab. Rannast saab laenutada vesijalgrattaid, mängida minigolfi, harrastada erinevaid veespordialasid. Järve kaldal on sõudebaas ja supelrand, järvel peetakse rahvusvahelisi veemootorispordivõistlusi. Lisaks toimuvad ümber järve erinevad jooksuvõistlused. Suurem osa Harku spa planeeritud teedevõrgust on juba olemas. Teed vajavad ainult korrastamist, remontimist, puhastamist või veidi laiendamist
aasta oktoobris, mil ühinesid Kaarma ja Kuressaare vald. Ühtseks nimeks sai Kaarma vald. 6 Kaarma valla loodus ja keskkond Saaremaale iseloomulik looduskeskkond - männid, kadakad, paepealne tasandikuline pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda. Vallas asuvad suurepärased supelrannad nagu Mändjala- Järve supelrand. Häid ujumiskohti on kõikjal rannas, aga isegi sisemaal nagu näiteks Tõrise järve ääres. Valla territooriumil asub ka Linnulaht ehk Väikelaht ja Mullutu-Suurlaht. Lahtede ja mere vahele jääb looduskaitsealune Loode Tammik. Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks
n keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;5) maavara kaevandamine; Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50-200m, Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud Supelrand on järve, mere, lahe vm veekogu osa (rand), mis on inimestele suplemiseks sobilik. I kaitsekategooria liigid liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid; tuleb hoiduda piirkondadest kus vesi "kukub"; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi. Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees. Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid; Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Avalik supelrand: Ka avalikus supelrannas ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Turvalisuse suurendamiseks tegutseb vetelpääste; Vetelpääste olemasolu ei kõrvalda potentsiaalseid ohte! Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud; Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud; Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata; Olukord vees on tähistatud signaallippudega:
Puuduvad aknad ja tegemata on sisetööd. Valma kaluriküla Teateid Valma külast (Walmabe) on aastast 1584. Valma on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana. Järve ulatuval nn. Saba nukil on kindlaks tehtud kiviaegne asulakoht (III a.t. e.m.a.), kus haudadest leiti vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbruse elanike kohta. Valma sadam on suuremaid järvel, vajalikul määral süvendatud, juurdekuuluvate hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Valma lähedal on supelrand ja Raudsepa dendropark. Kolga-Jaani kirik Ristija Johannesele pühendatud gootistiilne maakirik on üks lõunapoolsemaid Kesk-Eesti suurtest keskaegsetest paekiviehitustest. Arvatavasti rajati kirik 14. sajandi algupoolel dominiiklastele iseloomuliku lihtsa jutluskirikuna. Ühelööviline kirik võlviti nähtavasti 14. sajandi lõppveerandil Tallinna meistri juhatusel. Põhjasõja järel jäi kirik kauaks varemeisse. Suurema ümberehituse käigus 1875. a
annaabi.ee 
