Arutlus
Oscar Wilde avaldas
oma teoses “Dorian Grey portree” väite, millest on tänaseks
saanud väga laialdaselt levinud tsitaat – “Tänapäeval teavad
inimesed kõige hinda ja mitte millegi väärtust”. Mina arvan, et
kõik ei ole nii must-valge ning see ütlus on vägagi lihtsalt
ümberlükatav.
Hind on midagi, mida
saab koguseliselt väljendada. See on number, mis tähistab millegi
väärtust, kuid sel kohal tähendab väärtus maksumust. Me näeme
hindasid iga päev ning igal pool: internetipoodides,
reklaamplakatitel, poelettidel kaupade juures. Hind on justkui
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LisaNuud
Õppematerjali autor
Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud. Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses, kus klient on tulnud ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid
Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud. Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses, kus klient on tulnud ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid
kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet.
..60 eluaastat. Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud. 6 1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTUMINE Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi. Seega sisaldab näiteks selline tunne nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist, kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda -teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009). 1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu.
1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse ja inflatsiooni, valitsuse kulutuste ja maksustamise, rahvusvahelise kaubanduse ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisest rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes
Ø Miks inimestel on alati raha vähem kui vaja? Ø Miks iga uus asi alguses on huvitav aga hiljem sellest tüdinetakse? Ø Miks pole suvel alati lihtne tööd leida, teinekord on see aga väga lihtne? Ø Miks on vesi nii odav, kuigi ilma selleta inimene elada ei saa? Ø Miks on vääriskivid nii kallid, kuigi ilma nendeta saab inimene väga edukalt elada? Ø Miks mõned inimesed on vaesed ja teised rikkad? Ø Miks Eesti pole sama rikas kui USA? Ø Miks enamikes riikides vajavad põllumajandustootjad riigipoolset toetust? Ø Miks kogutakse makse? Ø Miks mõned inimesed muretsevad valitsuse eelarve puudujäägi pärast? Ø Miks enamikes endistes kommunistlikes riikides on plaanimajanduselt üle mindud turumajandusele?
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV 1.1. SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline
Adekvaatse pildi ja arusaamise tekitamiseks ei piisa ainult majandusteadusest, vaid tuleb seda siduda nii ökoloogia, tehnika ja tehnoloogia, keemia, füüsika, ärijuhtimise kui muude distsipliinidega. Mõistetest Ökonoomikat ehk majandusteadust defineeritakse sageli kui teadust piiratud ressursside kasutamisest. Vahel nimetatakse seda ka uurimuseks kompromisside, s.t. valikute tegemisest. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmise sisendeid, mitte ainult maad, mineraale ja kütuseid, aga ka tööjõudu ja kapitali. Loodusvaradele on iseloomulik, et neid pakub loodus, mitte ei loo inimene. Inimene kasutab loodusvarasid, võib sellega nende varu vähendada ning varad isegi lõpuni kasutada. Fossiilsete kütuste kasutamine (põletamine) viib vältimatult nende ärakasutamisele. Mõnedel juhtudel saab loodusvarasid ka suurendada (puistute väetamine, veekogude asustamine kaladega), kuid varade vähendamine on siiski enam levinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid