HIND AS KAUBAD FROM dbo.Myygid INNER JOIN dbo.kaup_tbl ON KAUBAID = KAUBAID GROUP BY HIND /*PÄRING5 MITU KORDA IGAT KAUPA MÜÜDI, KAUBA NIMI JA KORDA ARV*/ SELECT KNIMI AS KAUBAD,COUNT (KAUBAID) AS KORD_ARV FROM dbo.Myygid INNER JOIN dbo.kaup_tbl ON KAUBAID = KAUBAID GROUP BY KNIMI ORDER BY KORD_ARV /*PÄRING6 MUUTA MAI MAASIKAS MARI MURAKAKS*/ UPDATE dbo.myyjad SET M_NIMI = 'MARI', M_PNIMI = 'MURAKAS' WHERE MYYJAID = 5 KRISTI RYYTNA /*PÄRING7 KES KUI SUURES KOGUSES JA SUMMALISELT MINGIT KAUPA MÜÜS,M_NIMI,K_NIMI,KOGUS,SUMMA*/ SELECT M_NIMI, SUM (K_KOGUS) AS KOGUS FROM dbo.Myygid INNER JOIN dbo.myyjad ON dbo.Myygid.M_ID = dbo.myyjad.MYYJAID GROUP BY M_NIMI ORDER BY KOGUS /*PÄRING8 VÄLJASTADA KÕIK ERINEVAD KAUBAD NIME JÄRGI KAHANEVASSE JÄRJEKORDA*/ SELECT KNIMI FROM dbo.kaup_tbl ORDER BY KNIMI DESC /*PÄRING9 KUI PALJU IGA MÜÜJA SUMMALISELT KAUPU MÜÜS, M_NIMI,MÜÜGI SUMMA*/ SELECT M_NIMI, SUM (HIND) AS SUMMA FROM dbo.kaup_tbl INNER JOIN dbo.myyjad ON dbo
Hüpoteegi leping on notariaalne ja registreeritakse kinnistusraamatus. Kinnistusraamatut peab kinnistusamet ja kandeid sinna tehaks kohtunike abide poolt. Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ? Ehitise pandi leping peab olema notariaalne Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik. Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest) Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool Isikulised ehk personaalsed tagatised:
Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa
Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Sihtfinantseerimine 5 Pikaajalised eraldised [5]. 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused Kohustused võib oma olemuselt liigitada: · tegelikeks; · eraldisteks; · tingimuslikeks. Tegelikud on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ja on summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud. Nt tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, palgavõlad töötajatele, maksuvõlad. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustustena saab käsitleda selliseid kohustusi, mis bilansipäeva seisuga ei ole reaalselt ettevõtte kohustused, kuid tulevikus võivad selleks muutuda [9]. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustused võib liigitada: · eraldised; · tingimuslikud (potentsiaalsed) kohustused.
Valitsussektori investeerimisplaanidest nähtub, et riigi omatulud kuluvad valdavas osas fikseeritud kulude katmiseks ning riigi pikaajalisse arengusse panustavad investeeringud jäävad jätkuvalt suures osas välisrahastuse kanda. Valitsussektori võlakoormus moodustas 2015. aasta lõpu seisuga ligikaudu 2 miljardit eurot ehk 9,8% SKPst. Aastaks 2018 on Rahandusministeerium prognoosinud võlakoormuseks 11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7). Seejärel peaks võlakoormus hakkama kahanema. Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori võlakoormus on 85%. Valitsussektori likviidsed finantsvarad olid 2015. aasta lõpu seisuga peaaegu niisama suured kui võlad: võlad ületasid likviidseid finantsvarasid 93 miljoni euroga. Rahandusministeerium
Sissetulekud perioodi jooksul: I 100 tk. a` 11 summas 1100 II 300 tk. a` 8 summas 2400 Aruandeperioodi lõpul viidi läbi varude inventuur ja selgitati varude jääk 280 tk. Väljamineku kohta puudus ettevõttes pidev arvestus, seetõttu arvutatakse aruandeperioodi kulud järgmiselt: Varude jääk perioodi algul + sissetulekud perioodi jooksul varude inventeeritud jääk perioodi lõpul. Kuluks kantakse koguseliselt: 200+400-280 = 320 tk. Kuluks kantakse summaliselt: 2000+3500-2240 = 3260 eurot. Äritegevuses on tavaline, et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimustes peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljaminekute hindamise kord. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude
lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur kindlasti bilansipäeva seisuga. Koostatakse inventuurileht, kus paberrahad näidatakse kupüüride kaupa, mündid summaliselt. Kingitud raha võetakse arvele: vara ja muud äritulud. Näide. Ettevõtte pangakontole laekub kingina saadud raha 10 000.- D 1014 SEB pank 10 000 K 3204 kingina saadud raha 10 000 3. Aruandekohustuslikud isikud. Kes nad on, kuidas toimub nendega arvestus. Aruandekohustuslikud isikud on ettevõtja töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena. Kui töötajal jääb raha üle, kannab ta selle hiljem ettevõtte arvele tagasi.
vahest) võlakirjad. Tuletusväärtpaberi turg ehk derivatiiv- ostu- või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võimaldavad riske maandada, samuti ka võtta võimendatud riske. Õigust või kohustust osta ja müüa tulevikus mingit finantsvara. Tegemist tähtaja tehingutega. Siin sellised mõisted nagu: forward (kohustus osta või müüa mingit finantsvara), futuur (kohustus osta või müüa. On standardiseeritud väärtpaber nii summaliselt kui ka tähtaegade suhtes), optsioon ( õigus osta või müüa mingit finantsvara kokkulepitud tähtajal), swap ( on vahetus tehing, võlakirjad vahetatakse aktsiate vastu jne..) Fondi osakute turg investeerimisfondide osakutega annab õiguse saada tulu, tegu on ostu või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võivad olla garanteeritud tulususega, garanteerimata tulususega. Fondid võivad olla kinnised ja avatud fondid. Näitab osalust kinnisvaras. Kinnine aktsiaseltsi tüüpi
turvaliseks peamiselt sakslas-tega 2. Iga riik püüdis oma elluviimise ka sel juhul, 2. Lahendada riikide- 2. Reparatsioone ei positsioone tugevdada kas kui mõni riik eiranuks vahelised konfliktid, määratletud ei teiste arvel või teisi lepingut või asunuks luua olukord, kus uus ajaliselt ega arvestamata otseselt seda rikkuma sõda ei saa puhkeda summaliselt 3. Puudusid rahvus- 2. Ei suudetud luua 3. Loodi rahvusvaheline 3. Tekitati nn Poola vahelise organisatsiooni rahulikku organisatsioon, mis pidi koridor loomise ja tegevuse kooseksisteerimist ja lahendama tüliküsimu- 4. Säilitati Saksamaa korraldamise kogemused. rahumeelseid lahendeid sed rahumeelselt militaarsuse alus RL oli SB ja Prantsusmaa ja konfliktidele
soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol "kaup teel". Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal "ettemaks tarnijatele". Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt. Iga nädala kohta trükkis juhataja välja ,,Laoliikumiste kokkuvõte", millel kajastus kaubavarude sissetulek, väljaminek, alg- ja lõppjääk. Nimetatud aruandes kajastatud kaubavarude väljaminek on aluseks raamatupidamiskande koostamisel (koostatakse finantskanne D kaubakulu K ladu). Laojääk raamatupidamisprogrammis on ühel kontol, aga laoprogrammis saab jälgida lao jääke kaupluste lõikes. Müüdud kaupade
tööandja põhjendatud nõudmisel. 7 H. Raidvee , jt. Töölepingu seadus praktikas. Äripäev 2010, lk 78 -79 7 Kuna töölepingu pooled töölepingu sõlmimisel eeldavad pikaajalist töösuhet, siis pole võimalik prognoosida ette töölepingu lõppemise aega ega ka selle aja palgatasemeid. Seetõttu tuleks hüvitise suurus kindlaks määrata mitte summaliselt, vaid teatud üldise suurusena. Nt kehtestatud töötasu alammäär töölepingu lõppemise päeval, EV keskmine palk töölepingu lõppemise päeval või nt % töötaja keskmisest palgast. 8 Tagamaks töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamist, annab TLS § 26 lg 1 võimaluse kokku leppida leppetrahvi kohaldamises, kui töötaja rikkus konkurentsipiirangu kokkulepet. Leppetrahvi kohaldamine ei välista
Seega tekib ettevõttel kohustus. Esialgne võrdus muutub nüüd järgmiseks: vara = kapital + kohustus Võrduse mõlemad pooled on alati võrdsed, kuna me vaatame ettevõtte vahendeid kahest seisukohast: vara = kapital + kohustus millise varaga on tegemist = kellelt saadi raha vara soetamiseks Selline võrdsus jääb alati püsima. Kunagi ei saa tekkida ettevõttes olukorda, et varasid on summaliselt rohkem või vähem kui kapitali ja kohustusi. Varade, kohustuste ja omakapitali võrdsus Majandustegevuse käigus toimuvad muutused ettevõte varades kohustustes ja omakapitalis. Näiteks: osaühingu loomisel maksis omanik ettevõtte arvelduskontole 40000 krooni. Selle tehingu järel suureneb ettevõtte vara, konkreetselt pangas olev raha, 40000 krooni võrra. Samal ajal tekib ettevõttel kohustus omaniku ees 40000 krooni ulatuses, mida nimetatakse osakapitaliks. Ettevõte on
Seega tekib ettevõttel kohustus. Esialgne võrdus muutub nüüd järgmiseks: vara = kapital + kohustus Võrduse mõlemad pooled on alati võrdsed, kuna me vaatame ettevõtte vahendeid kahest seisukohast: vara = kapital + kohustus millise varaga on tegemist = kellelt saadi raha vara soetamiseks Selline võrdsus jääb alati püsima. Kunagi ei saa tekkida ettevõttes olukorda, et varasid on summaliselt rohkem või vähem kui kapitali ja kohustusi. Varade, kohustuste ja omakapitali võrdsus Majandustegevuse käigus toimuvad muutused ettevõte varades kohustustes ja omakapitalis. Näiteks: osaühingu loomisel maksis omanik ettevõtte arvelduskontole 40000 krooni. Selle tehingu järel suureneb ettevõtte vara, konkreetselt pangas olev raha, 40000 krooni võrra. Samal ajal tekib ettevõttel kohustus omaniku ees 40000 krooni ulatuses, mida nimetatakse osakapitaliks
Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto
Kui lapsed on paigutatud lasteasutusse ei ole vanemad vabastatud laste ülalpidamisest. Ülalpidamiskohustus 1) abikaasade vahel 2) vanemad oma alaealisi lapsi või õppivaid täisealisi 3) vanemad oma töövõimetuid täisealisi lapsi 4) täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma vanemaid (v.a. kui vanemaõigused on kunagi ära võetud). Kohtu poolt vanematele (arvestatakse kõiki lapsi; vaadatakse abivajajat poolt ja abistaja varalist seisu). Summaliselt pole määratud. 5) Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad 6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem.
Kui lapsed on paigutatud lasteasutusse ei ole vanemad vabastatud laste ülalpidamisest. Ülalpidamiskohustus 1) abikaasade vahel 2) vanemad oma alaealisi lapsi või õppivaid täisealisi 3) vanemad oma töövõimetuid täisealisi lapsi 4) täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma vanemaid (v.a. kui vanemaõigused on kunagi ära võetud). Kohtu poolt vanematele (arvestatakse kõiki lapsi; vaadatakse abivajajat poolt ja abistaja varalist seisu). Summaliselt pole määratud. 5) Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad 6) Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid 10 7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed
vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga. Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. Valmistoote arvestust peetakse arvutis süsteemis SAF -ladu koguseliselt ja summaliselt. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema kauba saamist aktsepteeriv kinnitus ja allkiri. Sõiduauto kütus kantakse kuludesse(vastavalt käibemaksuseaduses kehtivale korrale) ostu-dokumentide alusel: 15
- Sh ostjatelt laekumata arveid 123 000.- Ebatõenäolislt laekuvaid arveid 20 000.- Ostjatele esitati omatoodangu müügi arveid müügihinnas400 000.-, ps oli arvetel 18% käibemaks. Ostjatelt laekus raha arvelduskontole 420 000 krooni. Ebatõenäoliselt laekuvaid arveid kanti kuludesse 40 000 krooni. Tunnistati lootusetuteks varem kuludesse kantud arveid 20 000 krooni ja varem kuludesse kandmata arveid 50 000 krooni. Koostada lausendid ja näidata summaliselt bilansikirje Nõuded ostjate vastu. Ülesanne 2 Firma krediitmüük oli 3 500 000 krooni. Teada on, et 1% krediitmüügi arvetest ei laeku. Leidke ebatõenäolise laekumise kulu ja koostage lausend ning tooge välja ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto lõppsaldo, algsaldo oli 300 krooni. Ülesanne 3 Ostjatelt laekumata arvete jääk bilansis oli 120 000 krooni, millest kogemuslikel hinnanguil 3% ei laeku
kontol K 9 500 ning analüütilistel kontodel K terasleht 5T 5 000 ja K lattraud 5T 4 500 . 4) Saabus lattu nr. 1 teraslehte 20T 20 000 . Sünteetiline kontol D 20 000 ja analüütilisel kontol terasleht 20T 20 000 . 5) Nüüd leiame nii sünteetilisel kontol käibe s.o. D 34 000 ja K 19 500 ning analüütilistel kontodel käibed D terasleht 25T 25 000 ja D lattraud 10T 9 000 , see võrdub summaliselt sünteetiline konto käibega 34 000 , samuti K terasleht 15T 15 000 ja K lattraud 5T 4 500 = 19 500 . 23 Siit järeldub, et ka materjalide analüütiliste kontode käivete kokkuvõtted võrduvad sünteetilise konto kokkuvõttega. Lõppsaldode puhul on samuti, et analüütiliste käivete kokkuvõtted võrduvad sünteetilise konto kokkuvõttega. 10
kindlaksmääramist. Koos taotlusega tuleb esitada ka menetluskulude nimekiri ning vajadusel kulutusi tõendavad tõendid. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb vastaspoolele kätte toimetada. Menetluskulud määratakse kindlaks määrusega, mille võib koostada ka kohtunikuabi. Menetluskulude kindlaksmääramise määrust saab vaidlustada, kui menetluskulude summa on suurem kui 3000 krooni. Erandina saab menetluskulud summaliselt kindlaks määrata tagaseljaotsuse tegemisel ja lihtmenetluses otsuse tegemisel. Sel juhul peab olema kostjal mõistlik võimalus kuludokumentidega tutvuda. Menetluskulud saab kohus määrata ära ka nö resolutsioon määrusega, kui vastaspool ei vaidle kulude suurusele vastu ning kohus rahuldab taotluse täielikult. Hagita menetluses jäävad üldjuhul menetluskulud isiku kanda, kelle huvides menetlus toimub.
annaabi.ee 
