Heaolutooted Ilutooted; Toidulisandid ja ka toiduained; Erinevad tooted keha vormisolekuks; Erinevad riidetekstiilid, mis on mugavad ja kehale kasulikumad; Erinevad heaoluküünlad; Loomadele mõeldud heaolutooted; Erinevad massazivahendid jpm... Heaolutooted: Eesti oma heaolutoode Joik JOIK on Eesti looduskosmeetika kaubamärk, mille alt leiad kõik vajaliku täiuslikuks koduspaa elamuseks Kõik tooted on nahasõbralikud, vabad parabeenidest, sulfaatidest, mineraal ja silikoonõlidest ning teistest kahjulikest koostisosadest Kasutatakse parimaid tooraineid, et tagada kõrge kvaliteet Kasutatud allikad: http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/156 http://www.gophoto.it/view.php?i=http://spaafan.jaager.n http://www.gophoto.it/view.php?i=http://www.maistra.co http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&tbo=d&biw http://www.preparedfoods.com/articles/articlehealthan : http://siison.ee/brandid/joik.html http://www
juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soojusjuhtivust.Eriti kahjulik on katlakivi teke suurtes kateldes ja veeboilerites,põhjustades ülekuumenemist ning suurt täiendavat energia kulu. Katlakivi võib põhjustada veetorustikes ohtlikke ummistusi. Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Vee kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esimene neis on vee destilleerimine.Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse ehk vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahutamisel teise anumasse
kaeti musta pigmendiga. Muidugi kaotab monument sellisel juhul iseloomuliku pronksiläike ning omandab laki sarnase välimuse. Osa paatinasid, mida kasutatakse üle maailma monumentide taastamisel, koosnevad: a) alustelistest vask(I)- ja vask(II)oksiididest, b) alustelistest sooladest (hüdroksiidsooladest): vask(I)-, vask(II)-, antimon(II)- ja vismut(III)sulfaadist ning c) vase alustelistest sooladest (karbonaatidest, sulfaatidest, nitraatidest ja kloriididest). Paatina tekitamine on loomulik protseduur, mis viiakse läbi siis, kui skulptuur on valatud. Sulfaatkiht on püsiv ainult atmosfääri väikese niiskusesisalduse korral. Alusteliste soolade baasil tehtud kunstlikud paatinad on väga sarnased loomulikele paatinadele, kuid mehaaniliselt vähem püsivad. Siiski muutub atmosfääri tingimustes oleva paatina kvaliteet aja jooksul paremaks juhul, kui paatina koostis ning selle tekitamise viis on õigesti valitud
SUSPENSIOON tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustavasse vedelikku. AEROSOOL tekib tahke aine või vedeliku pihustamisel gaasi. VAHT dispersne keskkond, kus gaasi on pihustatud vedelikku või tahkesse ainesse. VEE KAREDUS põhjustavad Ca ja Mg-ioonid. MÖÖDUS KAREDUS saab kõrvaldada keetmisega, on tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadist. PÜSIV KAREDUS ei ole võimalik kõrvaldada, on tingitud Ca ja Mg sulfaatidest ja kloriididest. ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel. ELEKTROLÜÜT hapete, aluste, soolade vesilahused, juhivad elektrivoolu. DISSOTSIATSIOONIMÄÄR iseloomustab kindlat vahekorda ioonide ja dissotseerumata molekulide vahel. Näitab milline osa molekulidest on jagunenud ioonideks. <3% - nõrk elektrolüüt =3-30% - keskmise tugevusega elektrolüüt. >30% - tugev elektrolüüt.
Pirdele listakase õllepärmi, lisatakse humalat humal annab õllele mõru maitse. Humala produktid: kuivatatud humalakäbid, humala ekstrakt, kokkupressitud humalakäbid Säilitamine madalal teperatuuril, oksüeeruvad juba toatemperatuuril Vesi peab olema puhas, selge, igasuguste kõrvalmaitsteta . Vee karedus: Karbonaatne ehk mööduv kardedus on tingitud kaltsium ja mageneesium vesinkkarbanaatidest. Seda tüüpi kardeust saab nt. vee keetmisega vähendada Jääv karedus on tingitud sulfaatidest, kloriididest, nitraatidest. Seda ei saa eraldada vee keetmisga.nad lahustavad ees Vee karedusastmed " Saksa kraadides " Õlle pruulimine · Linnase mahuti+linnaste puhastaja · Veski · Meskimisnõu · Meski filtreerimisnõu · Puhvermahuti · Keetmise mahuti+ humalate mahuti+ whirlpool · Jahuti JAHVATAMINE · Eesmärk- linnase purustamine, et endospermi toitaineid vees paremini lahustuks · Linnastera kestad ei tohi purundea jahvatamise käigus,
· 6% spordijoogina - 1000 ml ja · 8 % spordijoogina - 750 ml vedelikku tunnis. MINERAALVEED · Ravitoimega põhjavesi, milles rohkelt Mineraalsoolad, gaasid, mikroelemendid, orgaanilised ühendid jm Lisaks radioaktiivsus, pH, temperatuur · Mineraalvesi põhjavesi, milles on liitri kohta min 1 gr mineraalsooli ja ravitoime · Mineraalvees on rikkad kas.... Süsinikdioksiidist, kloorist, rauast, broomist, sulfaatidest, sulfiididest, radoonist, ränist, joodist. Lisaks võivad sisaldada lämmastikku, metaani, väävel vesinikku · Vähem soolased veed on joogiks, soolasemad vannideks Koostis määrab mineraalvee toime · Rauarikas mineraalvesi Kehvveresus, menstruatsioonihäired · Sulfiidide ja kloriidide rikas Seedeelundid, sapiteed, kuseteed, maks, neerud · Ränisisaldus Põletikuvastane · Radoonirikas Rasvaainevahetuse häired, kilpnääre
Selline vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehmemaks. Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2, - Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus- vee karedus ,mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Veekuumutamisel selline karedus ei kao. - Üldkaredus- mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta. - Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest.
lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore
osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms. Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud. Kõvadus (K) 1-2, erikaal (E) 2,1. Värvus iseloomulikult õlgkollane. Kristalli tahkudel teemandi-, murdepinnal rasvaläige. Tekib peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava tegevusetagajärjel eraldub sulfaatidest H2S, mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi vulkaniseerimisel jm. Teemant C. Värvusetud vesiselged C-d on keemiliselt puhtad, läbipaistmatutes on lisandiks SiO 2, MgO, CaO, FeO, Fe2O3, grafiit jms. Kristalliseerub kuubiliselt. K 10, E 3,5. Tekib ülikõrge rõhu ja temp. tingimustes, on geneetiliselt seot. ultraaluseliste kivimitega.
Me N n · 500 ml vee töötlemisel naatriumkarbonaatiga (Na2CO3) msool sadenes 70 mg kaltsiumikarbonaati (CaCO3). Arvutada vee karedus(mmol / l ) 1000 karedus, kui ta on tingitud ainult kaltsiumi sulfaatidest M e VH 2 O (CaSO4)? (V: 2,8 mmol/dm3) kus msool soola mass, millega kõrvaldadakse vee karedus või millest on tingitud vee karedus, VH2O-vee maht (dm3), e soola ekvivalentmass, aine molaarmass, N katioonide hulk valemis, n katiooni formaalne laeng (oksüdatsiooniaste). 13 14
CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 26. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses. Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid
Kare vesis sisaldab kaltsium ja magneesium sooli mis on lahustunud vette kivimitest, vesi mis neid ühendeid ei sisalda nim pehmeks veeks. On olemas 2-te sorti karedust mööduv karedus ja püsiv karedus. Mööduv karedus on vees lahustunud kaltsiumvesinikkarbonaadist tingitud vee karedus . seda võib kõrvaldada keetmisel mille tulemusena moodustub vees lahustumatu valge ja tahke aine.(kaltsium karbonaat ehk katlakivi.). Püsiv karedus on vees lahustunud kaltsium ja magneesium sooladest(sulfaatidest ja kloriididest) tingitud vee karedus. Seda ei saa kõrvaldada keetmisel vaid destilleerimisel või vee pehmendamisel (ioniseerimisega või veepehmendamis- vahenditega). Ioonivahetus on vee puhastamise meetod. Vesi juhitakse üle materjali nagu tseoliit (naatriumalumiiniumsilikaat), mis eemaldab kaltsium ja magneesiumioonid ning asendab need naatriumioonidega . ioonimiss materjalideks kastutakse vahet ka looduslikke polümeere. 54
soolast kas happelise või aluselise reaktsiooniga. · Hüdrolüüs (lad. k. lagundamine veega) on igasugune aine reageerimine veega, mille puhul aine koostisosad ühinevad vee koostisosadega. 74. Vee karedus. · Vee karedus iseloomustab Ca ja Mg soolade sisaldust vees. · Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 sisaldusest. · Püsiv karedus Ca ja Mg kloriididest ning sulfaatidest · Kareduse mõõtühikud mg-ekv/L 75. Redutseerijad ja oksüdeerijad. Redutseerijad. ·Lihtained, millede aatomid loovutavad elektrone suhteliselt kergesti, s.t. oksüdeeruvad kergesti: H , C, S, Na, Mg, Al, Zn jt. ·Tuntumateks redutseerijateks on aktiivsed metallid, 2 gaasiline vesinik, süsinikmonooksiid ja tahke süsinik. Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub). Oksüdeerijad
ühendite (CO3 ja HCO3 ) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): Ca(HCO3)2 -> CaCO3 + H2O + CO2 Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Üldkaredus on mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Üldkaredust mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta (mmol/l). Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Soolsus ja happelisus, leelisus Merevesi on: soolane
Samuti ei ole erilist tähtsust mingil määral stratosfääri jõudval kosmilisel tolmul. Fooniaerosooli hulga suurenemise põhisüü lasub inimesel. Soodsate ilmaolude korral (kõrgrõhkkond, vaikne tuul) võib kõrgetest korstnatest tõusta kuum gaas ning sellega koos ka väävliühendid (SO2, CO2) kuni 20 - 30 km kõrgusele , põhjustades sellega aerosoolikihi lokaalset paksenemist. "Praegu tekib inimtegevuse tõttu 5-45% aerosoolidest, sealhulgas 50% sulfaatidest. Energeetikute arvates kahekordistub aastaks 2000 õhku sattuvate osakeste arv. Inimtegevus annab siis 20-50% aerosoolide hulgast , sealhulgas 70% sulfaatidest.(Avaste,1990,lk 43). 13 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar
süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Kõige levinum Taandatud väävliühendite aktiivne oksüdeeria on tiobakterid. Nad on võimelised oksüdeerima väävelvesinikku ja diotsüanaate. Nad on spoore mitte
Peamised koostisosad: HO, Ca², Mg², Fe³, Na, K, HCO, Cl-, SO², H, OH, tahked peendisperssed ained (muda, savi) ja mikroorganismid. Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Karbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest. Üldine karedus põhjustatud vees lahustunud sulfaatidest, silikaatidest, kloriididest jm. Vee pehmendamine: · Vee kuumutamine ja filtreerimine (eemaldab karbonaatse kareduse), · Kemikaalide kasutamine (kaaliumdikromaat, ortofosfaadid, karbonaadid, silikaadid), · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad, · Ioonvahetus (Ca ja Mg ioonid vahetatakse Na ioonide vastu) Katlakivi eemaldamine: · Lahustitega (NaOH, 2% HCl),
esineb tihti magneesiumi leheroodudes ja nende vahetus läheduses. puudust, taimedes on teda Õitel ei arene välja emakad ja tolmukad. 0.02...0.8% S – väävel mõjutab saagi Kogu taime kasv muutub kiduraks. Esmalt kvaliteeti ja maitset. Taimed ei arene noortel lehtedel lehelabad, lehed katavad oma väävlivajaduse muutuvad heleroheliseks, hiljem kollaseks üldiselt teistest antavatest ja omandavad punaka värvitooni võivad väetistest (sulfaatidest) ja ka ilmuda kollased laigud. õhus leiduvast SO2-st. Soodustab mügarbakterite arengut. Taimedes on teda 0.02...0.5%. Fe - raud osaleb leherohelise Avaldub taimedes kloroosina, mis algab Taimedel halveneb P, Cu, Zn (klorofülli) moodustumisel noorematest lehtedest. Noorte lehtede omastamine. Fe üleküllust esineb lehelabad muutuvad kahvatuks, kollaseks, harva. oranžiks või valgeks
Hüdrolüüsi tulemusena moodustuva keskkonna reaktsiooni kujunemisel lähtume neid moodustavate happe ja aluse tugevusest. Keskkonna pH määrab see, kumb elektrolüütidest on tugevam ehk kumba moodustunud ühendi dissotsitsiooni aste on suurem. 257 Vee karedus · Vee karedus iseloomustab Ca ja Mg soolade sisaldust vees. · Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 sisaldusest. · Püsiv karedus Ca ja Mg kloriididest ning sulfaatidest · Kareduse mõõtühikud mg-ekv/L · 1 mg-ekv/L on 20.04 mg/L Ca2+-ioone või 12.16 mg/L Mg2+-ioone. · Saksa kareduskraad (dH). · 1dh on 10 mg/L CaO või ekvivalentne hulk muid Ca, Mg ühendeid. 258 Oksüdeerija ja redutseerija Redoksreaktsioonide suund elektrokeemias toimuv, metallide korrosioon ja palju muud sarnast sõltub sellest kuidas suhtuvad metallid (vt. järgmine slide
bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja mulda moodustunud lahustuvad anorgaanilised ühendid on siis taimedele omastatavad. 30. Mikroobid väävliühendite muundajatena mullas ja õhus Väävel on organismidele üheks vajalikuks toiteelemendiks. Mullas on väävel sulfaatidena, nt Na2SO4 ja sulfititena, nt FeS2, Na2S jne, ning orgaaniliste ühenditena. Väävlit leidub taimede, loomade ja mikroobide valkude koostises olevates aminohapetes. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. St taimsetest või loomsetest kudedest. Nii orgaanilise kui ka anorgaanilise väävliühendeid võidakse transformeerida mikroobide poolt erinavatesse vormidesse. Ja protsesside suund oleneb keskkonna tingimustest. Orgaanilise väävliühendeid võidakse lagundada ja mineraliseerida. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida
bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja mulda moodustunud lahustuvad anorgaanilised ühendid on siis taimedele omastatavad. 30. Mikroobid väävliühendite muundajatena mullas ja õhus Väävel on organismidele üheks vajalikuks toiteelemendiks. Mullas on väävel sulfaatidena, nt Na2SO4 ja sulfititena, nt FeS2, Na2S jne, ning orgaaniliste ühenditena. Väävlit leidub taimede, loomade ja mikroobide valkude koostises olevates aminohapetes. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. St taimsetest või loomsetest kudedest. Nii orgaanilise kui ka anorgaanilise väävliühendeid võidakse transformeerida mikroobide poolt erinavatesse vormidesse. Ja protsesside suund oleneb keskkonna tingimustest. Orgaanilise väävliühendeid võidakse lagundada ja mineraliseerida. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida
2HCO3- CO3 + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca + 2HCO3- CaCO3 + CO2 + H2O 2+ Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nim katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemis-vahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu. Jääkkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad Mg ja Ca ioone. Vee kuumutamisel sellise vee karedus ei kao! Mööduvat karedust põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO 3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehmemaks. Vananemise põhjus: Ca2+ ja Mg2+ raskendavad pesemist ja suurendavad pesemisvahendite kulu. Samuti Ca2+ ja Mg2+ on vajalikud katlakivi tekkeks
Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ seep lahustumatu lubjaseep Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Vananemise põhjus: (oletus, ei ole kindel)
kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C 17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Vananemise põhjus: Katlakivi tekke vältimiseks tuleb
annaabi.ee 
