Student Response Feedback A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response Feedback Student Response Feedback B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response Feedback A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response Feedback A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes?
2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores keemilise aktiivsus- Väärismetallid Au,Ag Haruldased metallid- Li,Be,Co Leelismetallid- Li,Na,K 1
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Ümberkristallimine ja sulamistemperatuuri määramine Teostaja: Kursus: Liisi Laaniste Geenitehnoloogia I Töö algus: Töö lõpp: Juhendaja: 14/02/2011 14/02/2011 Sirje Mäeorg Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com www.sciencelab.com ,,The Merck index, eleventh edition" ,,Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika" Kasutatavate ainete füüsikaliste konstantide tabel
lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri).
10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 143 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C. Elastsusmoodul väheneb. Score: 3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response Feedback A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul väheneb
malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 61 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer:90.6 Units:N/mm2 Score:3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student ResponseFeedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul väheneb. C. Elastsusmoodul ei muutu. Score:3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student ResponseFeedback A
Kas see reaktsioon on ekso või endotermiline ? Reaktsioon on endotermiline Maara keemilise sideme liik! vastused 1)mittepolaarne kovalentne 2)iooniline 3)Polaarne kovalentne 4) Mittepolaarne kovalentne 5)iooniline 6)mittepolaarne kovalentne struktuurvalemi abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad ainetevahelised vesiniksidemed ainete sulamistemperatuuri? Vesiniksidemed tõstavad sulamistemperatuuri , sest sidemete olemasolul läheb nende lõhkumisele rohkem energiat. Struktuurvalemid 2 rida kolme NH kolm molekuliga H N H N H I I I H N H
kristallivõresse, muutes selle kordinatsiooniarvu (K8 muutub K12). Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele koostisele (E) on halbade valuomadustega. b. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (B) sulamistemperatuuri. c. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (A) sulamistemperatuuri. d. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele koostisele (E) sulab ja tardub konstantsel temperatuuril ja antud faasidiagrammil on selline koht olemas Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid võib olla enam kui üks) a
teineteises piiratult d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. b. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust c. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points)
teineteises piiratult d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. b. Kuna sulamis on keemiline ühend, siis on ta olenevalt keemilise elemendi osakaalust kõva ja habras. Seetõttu ei pruugi ta olla survega töödeldav. c. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil materjali mirkostruktuur kahe komponendi mehaanilisest segust A ja B d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri.
nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad B. Kõige Correct Student Response Value Answer parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. C. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust D. Kõige 33% vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri.
(temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. 3 Raskelt sulavate joodistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid
kõrge korrosioonikindlusega, (aitab vältida kontakttakistust) isoleerkilede tekkimist vältiv, (aitab vältida kontakttakistust) suure erosioonikindlusega, (vältimaks pinnakihi kulumist) suhteliselt pehme, 3 (et poleks tarvis suurt survejõudu) suhteliselt kõva, (et vältida kulumist) kaarekindel, (kaarekindluse all mõistetakse kõrget sulamistemperatuuri Joonis 1) hõlpsalt töödeldav, odav. [2];[3] * Kontaktmaterjali valiku puhul tuleks arvestada ka kontakttakistusega kontakttakistuse tõttu tekib läbiva voolu toimel kuumenemine, seda aitab muuseas vältida ka see, et kontaktipooled oleks valmistatud hea elektrijuhtivusega ning väheoksüdeeruvast materjalist (värvilisest- või väärismetallist, nende sulamitest või metallkeraamika teel). [3]
9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? Correct Student Response Value Answer A. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% 33% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (B) sulamistemperatuuri. B. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele 33% koostisele (E) sulab ja tardub konstantsel temperatuuril ja antud faasidiagrammil on selline koht olemas C. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele -30% koostisele (E) on halbade valuomadustega. D. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja 34% seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (A) sulamistemperatuuri. Score: 10/10 10
· on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida · on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega Need olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi liigitatakse: · tulekindlateks t°s > 1580°C, · raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, · kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: · tavalised tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C · kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C · üli-tulekindlad t°s > 2000 °C · Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted,
René Antoine Ferchault de Réaumur sündis 28. veebruar 1683 ja suri 17. oktoober 1757.Reamur oli prantsuse teadlane, ta lõi kaasa paljudes teadusharudes.Üheks tema suurimateks saavutusteks oli Reamuri skaala kasutusele võtt 1730 aastal. Rene Antonie de Réaumuri poolt kasutusele võetud piiritustermomeeter mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R.Celsiuse skaala on Réaumuri skaalaga seotud järgmiselt: [°C] = 0,8 [°Re] Réaumuri skaalaga termomeetreid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata.
Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2 Sulfiidid: Li2S Seleniidid: Li2Se Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) LiCl sulamistemperatuuri alandamiseks kasutatakse LiCl ja KCl või LiCl ja BaCl2 segu. LiCl sulamistemperatuur on 614 ºC, 55% LiCl ja 45% KCl segu sulab aga 450 ºC juures. Elemendi, ühendite kasutusalad: · raketikütus · patareid · lennuki detailid · määrdeainete lisand · klaasid, ravimid · õhu regenereerimine allveelaevades, lennukeis . Ajalugu Liitium avastati 1817.a. August Arfwedsoni poolt Meditsiinis hakati liitiumit kasutama 1840. a. Alexander Ure
mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust B. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja 33% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 4 4 seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. C. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja 33% seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. D. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning 34% plastsed ja on hästi survetöödeldavad 10. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid võib olla enam kui üks)
Kontrolltöö Keemiline side 1. Täida lüngad. o ...................... side moodustub metalli ja mittemetalli vahel. o Metallide vahel moodustub ....................... side, seega mittemetallide vahel aga ........................ side. o ..................side on alati täiendavaks sidemeks, mis esineb molekulide vahel. 2. Määra polaarsus. Polaarne märgi P-ga ja mittepolaarne MP-ga. o O=O o O=C=O o HOH o O=S=O o Cl Cl H | o HCH | H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem K+ I - 1:1 Na ja P ...
Vase aatommass on 63,54. Ta asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem on: 2) 8) 18) 1). Sulamistemperatuur on tal 1083 Celsiuse kraadi.Vase värvus ulatub punasest kuldkollaseni. Juhib hästi elektrit ja soojust. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib aga vase peale ajapikku pruunikas paatina kiht. Vask ise on plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10000 aastat tagasi. Vask oli üks esimesi inimkonna poolt kasutatavaid metalle, kerge saadavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu. Pronksiajal kasutati enamasti vase ja tina sulamit pronksi, sellest valmistati relvi, tööriistu, ehteid jms. Tänapäeval kasutatakse vaske enamasti elektrotehnikas, kaablite- ja kontaktjuhtmete lattides, elektrigeneraatorites, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmises. Tänu heale soojusjuhtivusele kasutatakse seda ka soojusagregaatide tootmises. Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks
kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati
Sulamine ja tahkumine Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures tahke aine sulab. Klaas on amorfne aine- tal pole kindlat sulamistemperatuuri. Termomeetris kasutatakse elavhõbedat või piiritust . Elavhõbe- termomeetrit kasutatakse madala temperatuuri mõõtmiseks. Piiritustermomeetrit kasutatakse kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Aine soojenemisel suureneb tema siseenergia. Sellepärast peame aine sulatamiseks andma talle juurde mingi soojushulga. Aine tahkumisel vabaneb soojushulk, sest siseenergia vabaneb. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka,mis kulub 1kg aine sulamiseks.
jäätumiseks ehk külmumiseks. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur mis saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Kui aine on vedelas olekus hakkab aine tahkuma kui aine on tahkes olekus hakkab aine sulama. Temperatuuri jahtudes võib tekkida alajahtumine, tahked ained üle ei kuumene. Lahused külmuvad alati madalamal temperatuuril, kui vastavad puhtad ained. Näiteks soolase merevee külmumispunkt on madalam kui 0°C. Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata. Sulamise või tahkumise käigus aine temperatuur ei muutu. . Energia kulub kas olemasolevate sidemete lõhkumisele või vabaneb uute tekkimisel. Soojust mis faasimuutuse käigus eraldub või neeldub nimetatakse latentesoojus.
· Sisaldab ka väiksemal määral muid ühendeid · Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta omadused ·Nafta on väga tuleohtlik. ·Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. ·Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. · Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. ·naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. ·Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisestfütoplanktonist ning protistidest Kasutusala · Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta leiukohad
kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale
peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed leelismetallid Na, Li, K
peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed – enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed – leelismetallid Na, Li, K
kiirendada nende kuivamist. Koobalt on põhiliseks legeerivaks lisandiks kiirlõiketerastes W ja Mo kõrval, tõstes terase soojuspüsivust (tõus kuni 12% Co-sisalduseni). Volfram 74 Omadustelt on volfram metall. Tema tihedus normaaltingimustel on W 19,25 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3422 °C. Rasksulavuselt jääb 183,85 volfram maha vaid süsinikust. Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks samuti kaarlampides ja elektrontorudes. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina (lisatakse kuni 18%), mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800 °C juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Räni 14
Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu. Volfram (W) – Valkjashallikas raske metall, tihedus 19 250 kg/m3. Volframil on kõigist metallidest kõige kõrgeim sulamistemperatuur: 3422 °C ja väga väike soojuspaisumistegur. Mõju terase omadustele – Tõstab HB ja kulumiskindlust. Muud kasutusalad – Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks, samuti kaarlampides ja elektrontorudes. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina.
hästi valatavad, stantsitavad ja lõiketöödeldavad. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Tombaku peamiseks kasutajaks on juveelitööstus. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% tsingisisaldusega messing, nn hülsimessing, mida kasutatakse padrunikestade ja mürsuhülsside valmistamiseks Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks (tuuba, tromper, metsasarv, tromboon jpt). Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht
lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga.
lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga. Vaadake üle ka süsinikkarbonaadid, äkki õpetaja küsib vanu asju.
Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju. 3) Gaasilises olekus liiguvad ...
Student Response 1. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) 2. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus ( kuni 93% valgust läbib) Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response A
Student Response A. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Student Response B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response A. Jah lõpeb B. ei lõppe Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata veest kergemate polümeeride tihedust? Student Response 1. jah 2. ei 3. jah, vee ja soolalahuse korral Score: 2,7/2,7 15.
tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised. Pehmejoodistest on enamkasutatavad tinapliijoodised tina sisaldusega kuni 95%. Pehmejoodisena võib kasutada ka 300... 3500C-se sulamistemperatuuriga tsinkjoodist (92...940 tsinki, 5,5...7,5% tina, 0,5% pliid). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on
jäätumisel seostuvad kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil. 12. Vesi on tavatingimustes gaas, sest tänu vesiniksidemele on tal erandlikult kõrge sulamis- ja keemistemperatuud. H2S on gaasilises olekus, sest sellle aine molekulis pole vesiniksidemeid. 13. Suured veekogud ei külmu talvel põhjani kinni,sest põhjas on vesi kõige suurema tihedusega (4 kraadi) ning vesi jäätub 0 kraadi juures. 14. Vesinikside tõstab keemistemperatuuri ja sulamistemperatuuri. 15. Tee ise , õpikus olemas, ma ei viitsi nii palju kirjutada.
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades;
Radiosüsinik · Radiosüsinik ehk C-14, on radioaktiivne isotoop. · Poolestus aeg on 5715 +/- 30 aastat. · See tekib atmosfääris õhulämmastiku kosmilise kiirguse toimel. Rakendusalad · Puusütt kasutatakse kütteainena. · Aktiivsütt kasutatakse adsorbendina gaaside ja vedelike puhastamisel (toiduainete ja farmaatsiatööstuses). · Meditsiinis. · Sõjanduses - gaasitorbikud. · Süsielektroode kasutatakse nende kõrge sulamistemperatuuri tõttu kaarleegi saamiseks. · Tahm on kasutusel musta pigmendina. · Pürolüütiline süsinik on levinud materjal südameklapi proteeside valmistamisel. · Süsinikriided. Süsinik spordis · Süsinik on ka levinud spordivahendite tootmises, kuna see on kerge ning tugev. · Motospordis, suusatamises, ujumises, jalgrattaspordis, jalgpallis Aitäh!
Skandiumil on üsna madal arvukus maapõues (0,0003%). Haruldased mineraalid Skandinaavias ja Madagaskaskaril nagu thortveitite, euxenite ja Gadoliniit on ainukesed tuntud kontsentreeritud allikad sellel elemendil. Skandium esineb sagedamini päikesel ja teatud tähtedel kui Maal. Skandium on 50-s kõige tavalisem element maapeal, kuid see on 23-s kõige tavalisem element päikesel. 3) Füüsikalised omadused Faas tahke tihedus (toatemperatuuril) - 2,985 g · cm-3 Vedeliku tihedus sulamistemperatuuri juures - 2,80 g · cm-3 sulamistemperatuur - 1541 °C keemistemperatuur - 2836 °C sulamissoojus - 14,1 kJ · M-1 aurustumissoojus - 332,7 kJ · M-1 Elektronegatiivusus 1,3 4) Keemilised omadused · Lahustub aeglaselt kõigis hapetes · väga aktiivne · Skandiumoksiid on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt). Amfoteersed oksiidid vees ei lahustu.
Katkevenivus ja katkeahenemine 9. Mis on löökpaindeteim? Mis on selle katse eesmärk? Löökpaindeteim seisneb sisselõikega proovikeha purustamises pendellöömikuga ja purustustöö või löögisitkuse määramises 10. Missuguseid materjale katsetatakse tavaliselt survele ja miks? 11. Metallide ja sulamite liigitus: - Koostise järgi - Tiheduse järgi Kergmetallid, keskmetallid, raskmetallid - Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad,rasksulavad ja kesksulavad 12. Loetlege kristallvõre tüübid Primitiivsed Tahkkesendatud Heksagonaal Kuupvõred Tetragonaalvõred 13. Mis on polümorfism? Kui ühel ainel võib olla rohkem kui 1 kristallvõre 14. Mis on isomorfism? iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel 15. Mis on kristalliseerumine Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu
kuumutatakse, seda märkimisväärsem on karbiidide sadestumine martensiidist (karastatud metallisulamite struktuurosa), toimub karbiidi osakeste koaleerumine. Normaliseerimine – termotöötlus, mis ühtlustab ebasoovitavat ebaühtlast jämedat granulaarset metalli struktuuri, mis on tekkinud sepistamise käigus. Normaliseerimine muudab struktuuri ühtlasemaks, ühtlane struktuur talub edasist kuumtöötlust paremini. Metall kuumutatakse 38-93 C üle ülemise kriitilise sulamistemperatuuri. Kogu metall peab täielikult läbi kuumenema, seega sõltub protsessi pikkus kuumutavate objektide suurusest. Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti. Noolutamine on pingete langetamise protsess ja sellel on kaks põhilist funktsiooni. Noolutamine vähendab pingeid, mis tekivad näiteks metalli valtsimise käigus, ning samuti indutseerib noolutamine
Kuld 19 320 Volfram Plaatina 21 400 Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri).
– 1) Faas on aineolek, kus kõik tema molekulid on ühes olekus, näiteks tahke faas. Faase võib olla rohkem kui kolm. 1) Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise. 5) Milliseid tahkeid aineid (tahkiseid) loetakse 1) kristallilisteks, 2)amorfseteks? – 1) Kristalliliste osakeste paigutus on väga korrapärane. Sulab ainult kindlal temperatuuril. 2) Amorfsete osakeste paigutus on korrapäratu ning neil pole kindlat sulamistemperatuuri. 6) Mis on aine 1) sulamine, 2) tahkumine, mis toimub aines nendes protsessides? – Sulamisel aseneb korrapärane paigutus korrapäratuga, ning tahkumisel vastupidi, korrapäratu muutub korrapäraseks. 7) Mis on aine sulamissoojus? – Aine sulamissoojus esineb ainult kristallilistel ainetel. 1) soojeneb sulamistemperatuuril, 2) sulamiseks on vaja soojust seni kuni koguaine on sulanud, 3) vedeliku soojenemine. Sulamiseks kuluvat soojushulka iseloomustab
FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks. Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et
ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. 2 Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) ülitulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika
mittemetallidega; liidetavate materjalide vähema kuumenemise tõttu on protsess keevitamisest kiirem; samal põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomulikud probleemid toodete kõverdumine, metalli struktuurimuutused jms Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o. kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmist, kus kasutatakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas.
piiramatult 3. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiratult 4. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega moodusta keemilist ühendit 9 : 1,33 4,00 Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? : 1. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri 2. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust 3. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad 4. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri 10 : 4,00 4,00 Mis on keemiline ühend? : 1
annaabi.ee 
