Koostasid: Pamela Puidak ja Kadri Ratas 11A. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine. Kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini.
organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Suhkruhaigust on kahte tüüpi Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab
neerupealised(adrenaliin-hirmuhormoon, viha, erutus), sugunäärmed(östrogeen-N sugutunnused) Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekekonna stabiilsust Energiabilanss kõikide energia liikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Veresuhkrusisalduse regulatsioon: kõhunääre kui glük sisaldus kasvab siis see toodab insuliini, aktiv rakkudes ensüüme mis muudavad g glükogeenix või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Suhkruhaigetel ei suuda organism vere glük kontrollida, vähe. Või mitte üldse. maksa ül: *vere glük. sisalduse reg *aminohapete sisalduse reg *plasmavalkude süntees *punaste vereliblede süntees lootel *sapi tootmine *rasvade sisalduse reg *kollesterooli süntees * vitamiinide varu säilitamine *kahjulike ainete lagund *vere punaliblede lagund Veebilanss veekoguste summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Termoregulatsioon inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti
neuropaatia esinemine. II tüüpi diabeedi korral suurendatakse esialgu kehalist aktiivsust, vähendatakse süsivesikute tarbimist ja langetatakse kaalu. Suhkrutaseme tõusu välistav dieet on kohustuslik. Järgmine samm on vajadusel suukaudu manustatavad diabeediravimid. Ravivõimalused Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ära hoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole
kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks. Raviga seoses kasvavad ka kulutused suhkruhaigetele. Meditsiini eelarvelistest summadest kulutatakse suhkruhaigetele 6-14% (riigiti erinev). Üldse kulutatakse ühele suhkruhaigele 3-4 korda rohkem raha kui mitte-suhkruhaigele. Kui arvestada juurde veel need kulutused, mis on seotud suhkruhaige tüsistustega ja kaasnevate haigustega, siis see summa mitmekordistub. Ainuüksi südame ja perifeersete veresoonkonna haigusi on suhkruhaigetel 17 korda rohkem. Ka suremus on 2-3 korda kõrgem kui keskmiselt, sealjuures umbes 75% südame ja veresoonkonna haigustesse. Insuliini vaba piim vähendaks suhkruhaigete suremust ning vähendaks nende kulutusi ravimite pealt. Kloonimine sai alguse 1952. aastal, kui Thomas J. King ja Robert W.Briggs kloonisid konna. Sellele järgnes mitmeid ebaõnnestunud kloonimisi, kuid tänapäeval on meie toidulaual mitmeid geeniliselt muundatud toiduaineid. GMO võimaldab leevendada
omastamata suhkrud uriini kaudu. Tekkepõhjused: Suhkurtõvel on erinevaid põhjusi, millest üks on kõhunäärme alatalitlus, mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismis energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Ravi: Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kaalu kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks sobilikud.
Kasutada saab ka välispidiselt kompressideks, silmade pesemiseks, suu loputamiseks ja kuristamiseks limaskestade ja igemepõletiku ning hambavalu korral. Kui lastel on rahutus või unetus siis on soovitatav teha kummeli vanne. Kummeliteed valmistatakse värskelt (Mandre 2001). Kummeliteed tarvitatakse ka vähihaiguste profülaktikaks, maovaeguste korral, suhkruhaigetel veresuhkru alandamiseks, seedetegevuse ergutamiseks. Kui teha kummeliõitest ja kõrvenõgestest teed siis on see verd puhastava toimega. Sama teed juues muutume reippamaks, aktiivsemaks ning kaotatud rõõm ja rahu tulevad tagasi (Mandre 2001). Kummeli ja pärnaõitest tehtud tee aitab külmetushaiguste korral, tee on higistama ajav. Palavik peaks langema, köha pehmenema ning uni muutuma sügavamaks. Eriti hästi sobib see lastele (Mandre 2001). Piparmünt
Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaigust on kahte tüüpi Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel.
minutimaht 3.Vererõhk. Kui vererõhk tõuseb mingil põhjusel järsku liiga kõrgeks( normaalrõhk 120 mm Hg),pidurdab organism südame löögisagedust, et ära hoida vereringeelunkonna kahjustusi ( veresoonte lõhkemine näiteks) Veres suhkru sisalduse regulatsioon hormoonide abil : 1.Kõhunääre ehk pankreas toodab hormooni-INSULIIN, mis muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks ( loomne varusuhkur) ja mis talletatakse maksas ja lihastes.Insuliin soodustab ka glükoosi kasutust rakkudes. Suhkruhaigetel ehk diabeetikutel veres insuliini vähe ja ei suudeta kontrollida glükoosi sisaldust, see tõuseb kõrgemale lubatud tasemest. On pidev janutunne,rakud ei saa kätte glükoosi ja hakkavad energia saamiseks lagundama rasvu ja valke, inimene kõhnub.Suhkruhaigel jõuab glükoos ka uriini, seda näitab uriiniproov 2. Hormoon GLÜKAGOON- aktiviseerib ensüümid, mis hakkavad rakkudest glükogeeni lagundama. Nii tõuseb veres glükoosi sisaldus normaalsele tasemele.
Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks
vanus. SÜMPTOMID II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused peaaegu täielikult puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhuslikul vereanalüüsil. DIAGNOOSIMINE Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar(sõrmeotsa) või veeniverest. Ebaselgetel juhtudel tehakse suhkrukoormustest. RAVIVÕIMALUSED Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja
a. hüperkaltseemia. Ototoksilisus- võib tekkida, kui kasutada koos aminoglükosiididega 3. KAALIUMI SÄÄSTVAD DIUREETIKUMID. Esindajad: aldosterooni antagonistid- spironolaktoon mitte aldosterooniantagonistid- triamtereen, amiloriid Mjutavad tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lpuosas. Need on nrgad diureetikumid. Sobivad koos teiste diureetikumidega, et vähendada K+ defitsiidi ohtu. Ettevaatlikult kasutada rasedatel, suhkruhaigetel ja vanemaealistel patsientidel. Kasutatakse kahel pôhinäidustusel: koos tiasiididega hüpokaleemia ärahoidmiseks ja hüperaldosteronismi ravis * Spironolaktoon See preparaat on hormoon aldosterooni antagonist (aldosterooni ülesanne on säilitada organismis vett ja Na). Kasutatakse hüpertoonia ravil, kui tiasiide ei saa kasutada, näit. diabeedihaigel. Ka astsiidi korral, kui see on seotud maksatsirroosi vi kardiovaskulaarse puudulikkusega. Kombineeritakse teiste diureetikumidega
insuliini. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui seda ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja glükoosi tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib, organism lihtsalt ei omasta toitaineid. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi pärast söömist ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem ning kui veresuhkur on juba üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. 2000. aastal oli maailmas üle 170 miljoni diabeetiku, mis moodustad 2,8% kogu elanikkonnast. Neist 44 miljonit arenenud turumajanduslikes riikides ning 46 tuhat Eestis (4,4 % elanikkonnast). Kõige kõrgem on haigestumus Soomes, kus on umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Jaapanis, Koreas ja Hiinas on haigestumus aga
Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu, siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Diabeedi tüübid on: · I tüübi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende
hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta, s.o. ilma stenokardiata. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt.Tumma isheemia esinemist saab näidata teatud uurimismeetoditega (vt. Holter- monitooring). Haiguse tekkimise riskitegurid:On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket
II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ning kõrge vanus. 4 II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. 1.3 Ravivõimalused Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja
kontakti võtma oma arstiga. Diabeetikutel esineb ka ajuvereringehäireid 2-3 korda rohkem kui tavaliselt. Ajuvereringehäirete all mõeldakse ajutisi või püsivaid ajutegevuse häireid, mis on tingitud takistustest ajusse verd toovates arterites. Seetõttu jääb osa ajust hapniku, glükoosi ja teiste esmatähtsate veres leiduvate aineteta. Eristatakse ajuinfarkti ja ajusisest verejooksu. Ajuvereringehäirete tavalisest sagedasem esinemine tuleneb osaliselt asjaolust, et suhkruhaigetel on sageli normaalsest kõrgem vererõhk. Arterite ahenemist soodustavad ka kõrge vererasvade tase ja vere hüübivuskalduvus. Hilistüsistuste vältimiseks: Hoidke veresuhkur tasakaalus. Hoidke oma vererõhk korras. Ärge suitsetage. Tarbige hästi vähe alkoholi. Laske oma silmapõhju uurida vähemalt üks kord aastas. Laske korrapäraselt teha uriini mikroalbuminuuria-uuringuid (vähemalt üks kord aastas).
Enamasti tekivad sellised verevalumid magamise ajal. Hilisstaadiumis tekib pikkamööda suurem nägemishäire või isegi pimedus. See on pöördumatu ning seda ei ole võimalik ravida. Joonis 3. Nägemise halvenemine. 12 3 RETINOPAATIA ENNETAMINE Ülekaalukalt tähtsaim asi nii retinopaatia vältimisel kui ka selle ravis on hea suhkrutasakaal. DCCT-uuringu (The Diabetes Control and Complications Trial) kohaselt oli suhkruhaigetel, kellel ei olnud algfaasis mingeid retinopaatianähte, võimalik nende ilmumist hea ravitasakaaluga vähendada 76%. Ka nendel diabeetikutel, kellel oli juba algfaasis retinopaatia, saadi selle halvenemist samuti märgatavalt vähendada 54%. Kui suhkruhaigel on juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi isegi hea diabeeditasakaaluga parandada. Kogemuste põhjal on siiski teada, et kui võrkkesta laserraviga olukord stabiliseerub ja
Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus
raskendab hapnikusaamist ·rohke söömine - rohkem verd suunatakse seedetrakti ja süda saab vähem verd ·psüühiline, füüsiline pinge ·töötamine ülestõstetud kätega - staatiline pingutus Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas - puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt. Diagnostika Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus. Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm ehk südamefilm. Esineb
II staadium (valk uriinis, kõrgenenud vererõhk) III staadium (valku uriinis palju, kõrge vererõhk, neerupuudulikkus ehk jääkainete kogunemine, valgupuudus organismis) 25 Kui on tekkinud neerukahjustus koos valgueritusega, on vajalik pidada eridieeti, toidus valku piirata. Vererõhu tõusu aitab piirata soolavaene toit. Insuliinisõltuvatel suhkruhaigetel tuleb alates viiendast haigestumisaastast üks kord aastas teha läbi põhjalik kontroll võimalike neerumuutuste avastamiseks. Tablettravil olevad diabeetikud peaksid end kontrollida laskma igal aastal haiguse avastamisest alates. Et hoida ära neerukahjustuste süvenemist, on vajalik: hoida veresuhkur normilähedastel väärtustel, hoida vererõhk normis (130/80 mmHg), vajadusel eridieet (valgupiirang), medikamentoosne ravi.
Süsivesikud lagunevad organismis glükoosiks. Glükoos ehk veresuhkur on rakkude energiaallikaks. Et rakud saaksid energiat, on vaja kõhunäärmel eritada piisavas koguses insuliini. Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur kõrgem kui normaalsel inimesel.1 1 http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=1748 Tiit Halling, T. Mis on suhkruhaigus e. diabeet Kõrge veresuhkru tase on diabeedi peamisi tunnuseid, kuid diabeedile viitavad ka: ·tugev janu, inimene joob palju ·sagenenud urineerimine ja uriini hulga tõus ·väsimus ·nõrkus ·unisus ·naha sügelemine ·söögiisu langus või tõus ·kehakaalu langus ·oksendamine ja kõhuvalu
südame isheemiatõbi. Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus. Kollateraalid on väikesed veresooned, mis tavaliselt ei ole avatud. Kui südame pärgarterid ahenevad, võivad kollateraalveresooned avaneda, aidates seeläbi transportida verd hapnikunäljas südamelihase piirkonda. Sageli ei ole see siiski piisav ning vastavas südamelihase piirkonnas võib tekkida kahjustus. Väga eakatel inimestel, suhkruhaigetel ja neerupuudulikkusega haigetel võib südamelihase hapnikunälgus kulgeda ka ilma valuta rinnus. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Neil patsientidel võib valu asemel tekkida õhupuudustunne, jõuetus jms. Stenokardia ehk rinnaangiin Stenokardiat põhjustab südame pärgarterite aterosklerootiline või kramplik ahenemine. Ahenemise tagajärjel halveneb südame vere- ja seega ka hapnikuvarustus. Kehalise pingutuse ajal rinnas äkki tekkiv tugev valu on kõige sagedamini stenokardia ehk
ei kahjusta oma lapse mälu. Tracy DeBoer San Diego California ülikoolist ja tema kolleegid jälgisid lapseootel emade gruppi alustades raseduse varajasest staadiumist. Nad mõõtsid regulaarselt naiste veresuhkru ja raua taset ning pärast sünnitust jälgisid nende lapsi, mõõtes ka nende veresuhkru ja raua taset. Lapsed pandi lisaks proovile mälutestide abil, mis muutusid nende vanemaks saades üha keerulisemaks. Suhkruhaigetel emadel, kelle veresuhkru tase oli raseduse ajal väga kõikuv, sündisid lapsed, kelle mälu oli 12 kuu vanuselt halvem kui kontrollgrupi lastel ning jäi halvemaks ka 3,5- aastaselt. Samas märkis DeBoer, et halvem mälu ilmnes vaid keerulisemate mälutestide puhul, kus tulemused olid kolmandiku võrra halvemad kui kontrollgrupi lastel. Lihtsamate testide puhul olid diabeetikutest emade laste tulemused peaaegu sama head, nagu kontrollgrupi lastel.
annaabi.ee 
