crossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik. Tuum ja tuumakesed kaovad. Metafaas- homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kromosoomid(!) lahknevad poolustele. Telofaas- toimub tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine. SPERMATOGENEES- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Igast spermatogoonist saab 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. OVOGENEES- munaraku areng. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine, esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellase meioos jätkub tsükliliselt (üldiselt korraga ainult 1 rakus)
¤ Primaarsed sugutunnused-esmased sugutunnused on suguküpsuse märgid, mis on seotud inimese võimega saada järglasi ¤ Sekundaarsed sugutunnused-teisesed sugutunnused on suguküpsuse märgid mis ei ole otseselt seotudinimese võimega saada järglasi ¤ Keha proportsioonide muutused õlgade ja puusalaiuse suhte muutus: tüdrukutel kitsamad õlad ja laiemad puusad ja poistel kitsamad puusad ja laiemad õlad ¤ murdeiga- eluperiood, mil saavutatakse suguküpsus e. võime sugu jätkata ¤ akselerant- nooruk, kellel algab puberteediperiood tavalisest varem ¤ retardant- nooruk kellel algab puberteet märgatavalt hiljem ¤ Murdeea alguseks loetakse
Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. 11. Millised iseärasused on ovogeneesis toimuval meioosil ?
Bioloogia 13.03.2012 Sugurakkude teke Spermatogenees ehk Ovogenees ehk Sugurakkude teke Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees
Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad
Generatiivsel paljunemisl saab uus organism alguse sügoodist. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse speramini nim. Spermatogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud tallietatakse munandimanuses. Munaraku arengut nim. Ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid
mugulad, sibulad, varre- või lehetükikese abil). Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus: Ovogenees Spermatogenees Munaraku areng naisel Spermide areng mehel Munarakkude eellasteks on Seemnerakkude eellasteks on ovogoonid spermatogoonid Ovogoonide moodustumine Spermatogoonide lõppeb juba looteeaas. moodustumine algab Munarakkude areng peatub suguküpsuse perioodil, kuni suguküpsuse saabumiseni. seemnerakkude paljunemine on mehel kõrge eani. Valminud munarakud Valminud seemnerakud säilitatakse munasarjades. säilitatakse munandimanustes Meioosi tagajärjel saadakse 4 Meioosi tagajärjel saadakse 1 spermi. viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku.
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk
mitoos ja tsütokinees. Interfaas on ka tuntud kui ettevalmistav faas, tuuma jagunemist seal ei toimu. 19) Kuidas toimub ja milleks on vajalik kromosoomide ristsiire? - Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas. 20) Millal algab/ lõpeb spermatogenees? - algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga. 21) Millal algab/ lõpeb ovogenees? - algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani. 22) Millised on ovogeneesi/ spermatogeneesi peamised erinevused? (VÕRDLEMINE) - Spermatogenees: *Algrakkudeks on spermatogoonid 23) *Toimub munandite väänilistes seemnetorukestes 24) *Algab suguküpsuse saabudes 25) *Pidev protsess
lagundamisel. Nende laialdase kasutamise põhjuseks on rida omadusi , mis on andnud neile eelised teiste liikide ees: nad asustavad (koloniseerivad) aktiivselt looduslikke taimseid ja loomseid jäänuseid, taluvad hästi niiskuse ja temperatuuri kõikumisi ning on levinud üle maailma. Nad on vastupidavad käsitsemisele ja teiste liikidega koos elades muutuvad enamasti valitsevaks liigiks. Soodsates tingimustes on nende vihmausside elutsükkel, värskelt koorunud kookonist läbi suguküpsuse saabumise, kuni uue generatsiooni kookonite eraldamiseni, 45 kuni 51 päeva. Maksimaalne eeldatav eluiga on 4,5 kuni 5 aastat, kuid keskmine eluiga on 594 päeva temperatuuril 28oC ja 589 päeva temperatuuril 18oC, kuid looduslikes tingimustes on need näitajad tunduvalt madalamad, kuna neil on palju parasiite ja kiskjaid looduses. Dendrobaena veneta on suur vihmauss, kes on võimeline taluma suurematniiskuse kõikumist
a. Murdeiga ehk mürsikuiga ehk puberteediiga Füsioloogilised aspektid Füsioloogiline suguküpsus saabub koos sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas. Sotsiaalsed aspektid Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritavaks suguküpsuseks
Alleel On geeni erinevad vormid. Dominantne alleel Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub nimetatakse Dominantseks alleeliks. Retsessiivne alleel Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks. Esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - mis on sünnihetkeks välja arenenud. Teisesed sugutunnused On sugutunnused mis arenevad välja suguküpsuse saabudes. Pärilikus On organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kokkuvõtte Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. Pärilikkuse kandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA. Geen on DNA lõik. Ühes kromosoomis on palju geene. Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Ühel geenil on tavaliselt kaks vormi ehk alleeli
käeviniidid. · Metafaas-keskele koonduvad kromosoomid. · Anafaasis-kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. kromatiidid lahknevad teine teisest ja liiguvad pooluste poole. · Telofaasis- keerduvad kromatiidid lahti ja tekkivad tuumakesed ja tumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarrakku. Sugurakkude areng · Spermatogenees- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. · Spermatogoonid- on spermide esmased eelased. paljunevad mitoosi teel suguküpsuse saabumisel · Ovogenees-on munarakkude küpsemine, see algab looteeas munasarjades.lõppeb ka looteeas.(saadakse ainult üks viljastumisvõimeline munarakk) · Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. esineb 45-55 aastastel naistel.
Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid Võrreldes munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit). Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid.
I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng: Spermatogenees Algrakkudeks on sperma-togoonid Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes Algab suguküpsuse saabudes Pidev protsess Saadakse 4 viburitega varustatud spermi Kestab kõrge vanaduseni Sugurakkude areng: Ovogenees Algrakkudeks on ovogoonid Toimub munasarjades Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes Protsess on perioodiline saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti Kestab umbes 50.elu-aastani Viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist Viljastumisest saab alguse ühe isendi individuaalne areng ehk ontogenees
Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 6. Mis toimub meioosi 1 jagunemise metafaasis 1. Homoloogilised kromosoomid liiguvad koos raku ekvatoriaaltasandile 2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 7. Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi Ovogenees: 1. Munarakkude areng naisel 2. Algrakkudeks on ovogoonid 3. Toimub munasarjades 4. Algab looteeas, peatub 1. eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes 5. Protsess on perioodiline 6. Saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti 7. Kestab umbes 50 eluaastani spermatogenees : 1. Spermide areng mehel, 2. Algrakkudeks on spermatogoonid 3. Toimub munandite väänilistes seemne torukestes 4. Algab suguküpsuse saabudes 5. Pidev protsess 6. Saadakse 4 viburitega varustatud spermi 7. Kestab kõrge vanuseni 8. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub
-raku võrdlus ovogeneesi võrdlus Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid hakkavad Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas kormosoomi kromosoome mitoosi teel paljunema ja murdeeas jätkub nende küpsemine Väiksem Suurem suguküpsuse saabudes Kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 Saba Sabata vanuseni eluaastani Korraga valmib mitu spermi Korraga valmib üks munarakk Sarnasused Mõlemad on Sugurakud
DNA on tihedalt kokku pakkitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Akrosoom + tuum = pea; kael; mitokondritega vibur Spermatogenees (läbib meioosi) Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmeline Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Ovogoon – munaraku eellasrakk Ovogenees – munaraku areng naistel
Profaas: sama!! metafaas: sama!! anafaas: sama!! telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees. Taasub tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Ovogenees-munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas. Samas algab meiootiline jagunemine ning esimese aasta lõpus on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel see peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Sela jätkub meioos tsükliliselt- toimub korraga ainult ühes v enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Spermatigenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel saavad neist spermid, see võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat. Looduses on uruhiirtel palju vaelasi - kärplased nagu nirgid, kärbid ja tuhkrud, väiksemad kiskjad nagu rebased, röövlinnud - kullid ja kakud, ning isegi metssead. Seoses sellega on Niidu-uruhiir oluline lüli toiduahelas. rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned.
· Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid.
·pärilikelt omadustelt erinevad ·küpsed sugurakud ei jagune enam ·sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: ·varustatud viburiga, milles asuvad liikumisen. Saamiseks mitokondrid ·DNA tihedalt kokku pakitud ·peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude e. Spermide areng mehel. ·spremid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. ·Spremide eellasrakkudeks on spermatogoonid. ·Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. ·Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ·pidev protsess, mis kulgeb kehatemp-st madalamal temp-l ·valminud seemnreakud talletatakse munanditesse. Munarakud ·suuremõõtmelised ·toitaineterikkad ·kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55.eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude e.ovotsüütide areng naisel. ·moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ·munaraku eellased on ovogoonid ·ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. 1
Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) 4-12 1-4 (5) 3-8 (14) 1-3 (5) Vastsündinu kaal (kg) 6-16 7 1-2 0,6-1,2 0,3-0,5 0,3-0,5 0,2-0,3 Imetamise kestvus 4k 4k 4k 3k 4-5 k 1,5-2 k 2-3 k Noorloomad iseseisvuvad 1a 1a 1-2 a 2a 3a 2a 2a Suguküpsuse saabumise aeg 1,5-3 a 3a 1,5 a 20 k 3...4 a 2...3 a 2a Eluiga (suurim) 25 20 16 25 47 (50) 16 20 (25) Keskmine eluiga 10...15 a. 10 10 6-9 10-30 5-10 6 (5-10) Nisade arv 4 4 4 12 6 10 6
Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. · Spermatogenees · Ovogenees seemnerakkude areng munarakkude areng moodustuvad munandite moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas netorukestese spermatogoonid paljunevad ovogoonide paljunemine kogu suguküpsuse perioodil lõpeb looteeas igast spermatogoonist moodustub 4 spermi moodustub üks viljas tumisvõimeline munarakk pidev protsess ja 3 polütsüüti iseloomulik tsükliline
jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid 2.jagunemisel lahknevad kromatiidid 2 geneetiliselt identset diploidset rakku 4 geneetiliselt erinevat haploidet rakku 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Spermatogenees ovogenees munandites 1.eluaasta lõpuks 1.jagunemise profaasis Suguküpsuse saabudes kõrge vanuseni Suguküpsuse saabudes 1munarakk kuus. Talletatakse munandimanustes Ovolatsioon- küpse munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse Spermalogoon- seemneraku eellane, millel on Ovogoon- munaraku eellane, millel on 46 46kromosoomi kromosoomi. 6. Mittesugulise paljunemise viisid
· Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemaorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. · Uus organism ühendab endas mõlema vanemaorganismi geneetilist omadusi, sest ükspool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. · Mehe seemnerakud on spermid. · Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. · Spermatogonees ( seemne raku arengut spermatogoonist küpse spermini) võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. · Naise munarakud valmivad munasarjades. · Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. · Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas.
Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed). Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad. 6. Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 7.Meestel: Algrakkudeks on sperma-togoonid ;Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes ;Algab suguküpsuse saabudes ;Pidev protsess ;Saadakse 4 viburitega varustatud spermi ;Kestab kõrge vanaduseni Naistel: Algrakkudeks on ovogoonid ;Toimub munasarjades ;Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes ;Protsess on perioodiline;saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti ;Kestab umbes 50.elu-aastani 8. Embrüogenees · Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees
Areng protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene Moondega (imetajad, linnud, roomajad) (kalad, kahepaiksed, lülijalgsed) Organism sünnib või koorub täiskasvanud Organism koorumisel ei ole sarnane oma organismiga sarnasena ning saavutab vanematele ja saavutab suguküpsuse läbides suguküpsuse ilma selgelt eristatavate arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. vaheetappideta. Vaegmoone: muna -> vastne -> valmik (prussakad, täid, lutikad) Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik
suguelundkonna talituslikud erinevused Meestel: Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell. Munandid hakkavad talitlema poistel 1215 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas. Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid. Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermiarengutsükkel kestab tavaliselt 7580 päeva. Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl. Mehel toimub erektsioon ehk suguti jäigastumine. Mehe seemnerakud on väga liikuvad ja nende eluiga on umbes 72 tundi. Ühe seemnepurskega eraldub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 0 Naistel:Naise suguelundkonna eesmärk viljastumine ning raseduse kandmine. Võivad viljastuda vaid ovulatsiooni ajal. Munasarjad hakkavad talitlema suguküpsuse saabudes, s.o 1114 a
· Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakk sügood. · Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. · Spermide eellased on spermatogoonid. · Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Igast spermatogoonist 4 spermi. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. · Spermatogenees võib kulgeda mehe kõrge elueani. · Naise munarakud valmivas munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku areng on ovogenees. · Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Samas algab ka meiootiline jagunemine
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki.
· Kusepõie ja pärasoole vahel · Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g · Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem Tupp · Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Folliikuli valmimine Vastsündinu tüdruku munasarjas (ovaariumis) on mitu milj. folliikulit. Enamik neist degenereerub lapse ja puberteedi eas ja järgi jääb umbes 300 - 400 000 primaar folliikulit.Naise orgnismi suguküpsuse kestvus on 40 - 45a. Iga menstruaal tsükli ajal toimub ühe folliikuli ovulatsioon, umbes 13 ovulatsiooni tsüklit aastas. Primaar folliikul on 30mm. Naise elu jooksul ovuleerub ligikaudu 600 folliikulit, sellest hoolimata leidub suguküpsuse lõpul ovaariumis mõni üksik primaar folliikul. Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk
TELOFAAS Tuumamembraan nöördub sisse. Tsütoplasma kahestub ja moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis
Kaitse HIV eest: 9. Eluetapid: Vastsündinu 10 sünnijärgset päeva Imikuiga Sündimisest kuni esimese eluaasta lõpuni Väga kiire kasvamine ja arenemine Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus, imikuea lõpus õpib seisma ja suudab astuda mõned sammud Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused Tulevad esimesed hambad Lapseiga 2 eluaastast suguküpsuse saabumiseni (12-13 tüsrukutel) (13-15 poistel) Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema Piimahambad asenduvad jäähammastega Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe jt vaimsed võimed Murdeiga Suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused Hüppeliselt kiire kasvamine
tfd.com/vet/thumbs/gr358.jpg Spermatogenees Väänilistes seemnetorukestes toimuv protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferent- seerunud spermatosoidid. munand peenis munandikott www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif Spermatogenees Eellasrakkudeks on spermatogoonid; spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi; Võib kulgeda kõrge vanuseni; Igast spermatogoonist moodustub neli spermi; spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees Spermatogeneesis saab eristada 4 spermatogoon etappi: Paljunemine - toimub diploidsete 46 spermatogoonide jagunemine ja rakkude arvu suurendamine. Kasvamine - spermatogoonidest
spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULATSIOON toimub 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni
SUGURAKKUDE ARENGUL? Suguliselt paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude ehk gameetide tuumade ühinemise kaudu. Mehe sugurakud on seemnerakud ehk spermid ja tekivad spermatogeneesi käigul. Naise sugurakud on munarakud ja tekivad ovogeneesi käigul. SPERMATOGENEES Spermatogoonid on seemneraku eellane. Spermatogoonid küpsevad suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoon moodustab 4 spermi Seemnerakud asuvad munadimanuses SEEMNERAKU ARENG spermid OVOGENEES ovulatsioon Ovogoonid on munaraku eellane. Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eases.
lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikest poega Pojad lahkuvad ema hoole alt umbes pooleteise aasta vanuselt Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Gepard
2) Mitoosis ei toimu kromosoomide ristsiiret, meioosis toimub 1. profaasis kromosoomide ristsiire 3) Meioosi kestvus on tunduvalt pikem , kui mitoosil. 27. Millised on kaks peamist erinevust meioosi tulemustes? 1) Rakud geneetiliselt erinevad 2) Moodustub neli uut rakku. 28. Kolm peamist erinevust spermatogeneesis ja ovogeneesis. 1) SG toimub seemnerakkude areng, OG toimub munarakkude areng 2) SG toimub kogu suguküpsuse perioodil, OG toimumine lõpeb looteeas 3) SG igast spermatogoonist moodustub neli seemnerakku, OG moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti hukkuvad 29. Mis on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon, geneetiline kood? Replikatsioon on DNA süntees transkriptsioon on RNA süntees, translatsioon on valgusüntees, geneetiline kood on mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis. 30
1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal. Ühe seemnepurskega eritub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 1) Naistel paikneb enamik suguelundeid keha sees. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt mehest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. 1.4 Naise alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. 1
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja
naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha sees. Munarakud moodustuvad munasarjades juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. Alates murdeeast kuni 45-50 aasta vanuseni valmib umbes iga 28päeva järel üks munarakk
· Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks
munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. Munaraku eluiga on 24h. Viljastumine on spermi ja munaraku tuumade ühinemine, munajuhas. Munarakku saab viljastada ainult 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub
Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis) Mehel sisesekretsioon testosterooni produktsioonis (Leydigi rakkudes - interstitsiaalrakkudes) Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub;
· Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: · Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: · Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid.
mitoosi teel. Bioloogiline tähtus: 1.hulkraksuse taastamine organismis 2.tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine organismis Biogeneetiline reegel lootelise arengu alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teratogeeen Loote väärarengut põhjustav tegur. Otsene areng Organism koorumisel sarnaneb oma vanematele. Suguküpsuse saavutab ilma eristatavate vaheetappidetta. Moondega areng Organism koorumisel ei sarnane ma vanematele. Suguküpsuse saavutamiseks läbib arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Bioloogiline surm (pöördumatu) ajusurm, ille tulemusena langeb kehatemperatuur, lihased kangestuvad, veri paikneb ümber, limaskestad kuivavad ja pehmed koed hakkavad lagunema. Kliiniline surm Surma seisund mille käigus on võimalik (5-7 minutit) inimest veel elustada
VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on
emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimese spermatogenees ja ovogenees on vihikus joonistena . Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermieellane on spermatogoon. Spermatogeneesil tekib ühest spermatogoonist 4 aktiivset liikuvat ja viljastumisvõimelist spermi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seemnerakud küpsevad kõrge vanuseni. Seemnerakud uuenevad 3-4 kuu tagant. Ovogeneesil tekib ovogoonist 3 arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti ja üks suur ja liikumatu, viljastumisvõimeline munarakk. Naisel lõpeb ovogoonidepaljunemine juba looteeas. Samas algab meioodiline jagunemine ning tütarlapse 1. eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni.
annaabi.ee 
