Vitamiinid- Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained. Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt tarbitud. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K) vesilahustuvateks (B-rühma vitamiinid, vitamiinid H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit).
saaks toimuda fotosüntees Sambliku ehitus: Ülemine koorkiht on tihedalt läbipõimunud seeneniidistik. Võib olla eraldi vetikakiht kui ka südamekiht, või need võivad olla läbipõimunud. Samblikul võib olla olemas ka alumine koorkiht. Kasvuvormid: -kooriksamblikud: -näevad välja substraadi peal laikudena (puudel, kividel, aial) -puuduvad alumised koorkihid -pole võimalik substraadilt eraldada, mureneb enne -kõige suurema ökoloogilise amplituudiga (mingisuguse teguri vahemik, mis on organismile sobilik) õhusaaste suhtes -lehtsamblikud: -neil on olemas ka alumine koorkiht - substraadilt kasvavad üles ja välja, on võimalik aluselt eraldada -kasvavad keskmiselt saastunud õhus -põõsassamblikud (s.h. habesamblikud) -alumine koorkiht kindlalt olemas
VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Vitamiinid jaguvad kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid- oluline põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks, asendamatud närvisüsteemi
valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse.Tigusid võib leida peaaegu kõikjalt: neid on nii aedades, mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne. Ehitus: Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja jalg. Peas asuvad mitmed meeleelundid, näiteks silmad ja kombitsad. Suus on neil hõõrel, mis aitab substraadilt toitu hankida. Koda: Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht (tavaliselt lubjast) ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Sigimine ja areng: Teod on lahksoolised
üle. (Avalik-õiguslikud juriidiline isik) 2. JURIIDILISEST ISIKUST 2.1. Juriidilise isiku koht isikute süsteemis Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele koosluseleomistatud õiguslik seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma substraadilt. Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku substraadiks aga inimene. 2.2. Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. Kooslused jagunevad: 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad koosluse alaliigid jagunevad: a) struktuurilt: isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja asutusteks; b) õiguslikult seisundilt: eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks
Ensüümi poolt katalüüsitaval reaktsioonil: Madalatel [S] väärtustel, vcat = f([S]) Kõrgetel [S] väärtustel, vcat --> constant. Kofaktorid ja koensüümid. Koensüümid on orgaanilised või metallo-orgaanised, mis on ensüümiga tihedalt seotud ja vajalikud katalüüsi toimumiseks. Ensüümiga kovalentselt seotud kofaktorit nimetatakse prosteetiliseks rühmaks Kofaktorid osalevad sageli otseselt katalüütilises protsessis kandes üle elektrone või funktsionaalseid rühmi substraadilt produktile. Ensüümkatalüüsi spetsiifilisus. Homogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator samas faasis. Heterogeenses katalüüsis moodustab katalüsaator eri faasi, katalüüs toimub katalüsaatori pinnal (katalüüs metallide ja mitmete oksiidide pinnal). Ensüümkatalüüsil on mõlema tüübile iseloomulikke jooni: 1) ensüüm on tavaliselt reageerivate ainetega samas faasis (vedelas); 2) ensüümide suuruse tõttu on nende pind, kus
ATP on keskne makroergiline ühend. ATP hüdrolüüsil ADP-ks vabaneb standardtingimustel energiat 30 kJ/mol Rakus valitsevatel tingimustel on ATP hüdrolüüsil G -50 - 60 kJ/mol ATP SÜNTEESI PÕHITEED · Oksüdeeriv fosforüülimine Redoksreaktsioonidel vabaneva energia kasutamine ATP sünteesimiseks. Leiab aset · eukarüootidel mitokondrite sisemembraanis · prokarüootidel plasmaatilises membraanis · Substraatne fosforüülimine Fosfaadi ülekanne fosforüülitud substraadilt ADP-le. · Fotofosforüülimine BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON Toitainete keemiline energia läheb soojusenergiaks (60%) ja ATP keemiliseks energiaks (40%). BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON · Ensümaatiline · Paljuastmeline · Oksüdeeruv aine kaotab vesiniku aatomeid · Vabanev energia soojus (60%) energiarikkad fosfaadid (40%) Vesinik (e- + H+) kandub DOONORILT AKTSEPTORILE. Doonor oksüdeerub, aktseptor taandub. DH2 + A D + AH2
Molekulaarne hapnik toimib organismis oksüdeerijana neljal viisil: · 80-90 % kogu hapnikust kasutatakse hingamisahelas tsütokroomioksüdaasi poolt SH2 + ½ O2 ------> S + H2O · teine hapniku kasutamise viis on nn. peroksüdaasne tee, mis toimub peamiselt taimedes. Loomorganismides toimub see spetsiaalsetes raku organellides, peroksüsoomides. Siin toimub substraadilt eralduva vesiniku sidumine hapnikuga vesinikperoksiidiks. Selline protsess toimub aminohapete ainevahetuses (aminohapete oksüdaasid, polüaminuooksüdaas, ksantiini oksüdaas, aldehüüdide oksüdaas) SH2 + O2 ------> S + H2O2 · Enamik ülejäänud hapnikust kasutatakse oksügenaassel teel: kus hapnik seostub vahetult substraadiga või jaotub substraadi ja vee vahel: · a) AH2 + S + O2 ------> A + SO + H2O
prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 12. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid. Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid.
· Tervis ja ohutus · Keskkond (jäätmed) Vastuolud ja kompromissid : Süttivus - aurustumiskiirus; puhastusvõime sobivus plastidega. Puhastusvahendid mehhaanilistele detailidele Määrimine Milleks vaja? · Hõõrdumise vältimiseks (mehhaaniline vastupidavus suhtelisele liikumisele) · Kulumise vältimiseks (pidev materjalikadu pealispinnalt) · Liikumise hõlbustamiseks (liikumisprotsessi parrandamiseks) Määrdekiht peab nõutava koormuse oma tööea jooksul substraadilt vastasolevale kehale üle kandma minimaalse kulumisega. Hoolimata välismõjudest peab määrdeaine vastama vajadusetele. Määrdeainete tüübid: Õli · Mineraalõli · Looduslik õli · Orgaanilised või fosfaatestrid · Silikoon Määre · =paksendi (5->10%) + baasõli (75->95%) + lisand (0->10%) Tahked määrdained: Kastatakse: · Kuivade pulbritena · AF-kattekihina · Pastadena · Määrde või õli lisandina Lisanditena kasutatavad kuivained:
materjalina orgaanilisi aineid). litotroofseteks (kreeka k. sõnast "lito" kivi) -- kasutavad energiat anorgaanilistest materjalidest. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Obligaatsed aeroobid - paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile - õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid.
hooneosast teise. 13 3.2.2. Majamädik (rahvakeeles tuntud ka keldrivammina) (Coniophora puteana) on nooremas eas valkjas, hiljem kollakas kuni kohvipruun, mügarliku pinnaga ning lihakalt nahkjate viljakehadega. Viljakeha on substraadi külge liibunud, läbimõõduga 210 cm (mõnikord liituvad viljakehad kuni 30 cm pikkuselt) ning õhuke (0,21 mm paksune). Viljakeha on substraadilt kergesti eraldatav. Peale viljakehade leidub puidul lehvikjalt hargnenud peenikesi (kuni 1mm jämedusi) alguses valkjaid, hiljem oliivpruune ja ka musti seenevääte. Erinevalt majavammist ei ulatu majamädiku seeneväädid oluliselt kaugemale otseselt kahjustatud puidust. Mütseel on alguses valge, hiljem kollaka pruunika värviga. Majamädikut leidub metsas, kus ta lagundab nii okas- kui lehtpuitu. Hoonetes kahjustab peamiselt välisõhu juurdepääsuga osi.
alumine koorikkiht (seeneniidid) Samblikud võivad paljuneda vegetatiivselt soreedide ja isiidide abil. Sorediidid on väikesed kehakesed, mis tekivad talluse sees ja tõusevad valmides talluse pinnale. Isiidid on talluse väljakasvud, mis levimiseks peavad talluselt lahti murduma. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad: a) kooriksamblikud - kasvavad tavaliselt õhukese kirme või koorikuna, mida on võimatu substraadilt tervikuna eemaldada. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. b) lehtsambliku - lehekujulise talluse servad on jagunenud ja ta kinnitub substraadile talluse allküljel olevate spetsiaalsete moodustise abil. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. c) põõsassamblikud - koosnevad tugevasti harunenud tallusest, mis võib kasvada püstiselt või ka rippudes. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe. Tähtsus: Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku
energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. 13. Mikroorganismide hingamine oksüdatsioon ja fermentatsioon Bioloogilise oksüdatsiooni liigid Biokeemia seisukohalt lähtudes võib substraat oksüdeeruda vahetult aine oksüdeerumisel O2-ga. Või dehüdreerimisel substraat on keskkond, kust mikroobid saavad toitaineid. Dehüdreerimine substraadilt vesiniku äravõtmine. See võib toimuda, kas aeroobsetes või ka anaeroobsetes tingimustes. Elektronide üleandmisel vabaneb substraadi arvel alati energia. Energia kasutatakse rakus kiiresti ADP, ATP-s. Nendest ta koguneb organilistesse fosforhappe vahelistesse sidemetesse ja kasutatakse teataval määral raku vajadustele. Arvatakse, et samasugusel kujul kulgeb bioloogiline oksüdatsioon, energeetiline ainevahetus ehk hingamine bakteritel. Kõigil
energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. 13. Mikroorganismide hingamine oksüdatsioon ja fermentatsioon Bioloogilise oksüdatsiooni liigid Biokeemia seisukohalt lähtudes võib substraat oksüdeeruda vahetult aine oksüdeerumisel O2-ga. Või dehüdreerimisel substraat on keskkond, kust mikroobid saavad toitaineid. Dehüdreerimine substraadilt vesiniku äravõtmine. See võib toimuda, kas aeroobsetes või ka anaeroobsetes tingimustes. Elektronide üleandmisel vabaneb substraadi arvel alati energia. Energia kasutatakse rakus kiiresti ADP, ATP-s. Nendest ta koguneb organilistesse fosforhappe vahelistesse sidemetesse ja kasutatakse teataval määral raku vajadustele. Arvatakse, et samasugusel kujul kulgeb bioloogiline oksüdatsioon, energeetiline ainevahetus ehk hingamine bakteritel. Kõigil
Seega üks AH oksüdeeritakse ja teine redutseeritakse. Protsessis saadakse ATPd substraatsel fosforüülimisel. AH-te kääritamisel moodustuvad halvasti lõhnavad ühendid. 1 Ala oksüdeeritakse ja 2 Gly redutseeritakse. AcCoA arvel moodustatakse AcP ja selle arvel substraatsel fosforüülimisel ATP. H2 ülekanne võimaldab kääritajal bakteril rohkem ATPd sünteesida. Käärimisradades, kus toimuvad ferredoksiiniseoselised oksüdatsioonireaktsioonid, saab substraadilt ärastatud vesinik eralduda gaasina. Teatud tingimustes on ka käärimistes moodustunud NADH-d võimalik reoksüdeerida Fd-ga ja viimast omakorda gaasilise vesiniku eraldumisega. See on bakteritele energeetilisel kasulik. Bakter saab toota rohkem ATPd. Protsess saab toimuda siis kui väliskk-s hoitakse H2 c väga madal. Kk peab olema mikroobe, kes aktiivselt vesinikku tarbivad. Kui ei ole võimalik NADH-d üle Fd-i reoksüdeerida siis tehakse seda AcCoA redutseerimise arvel ja moodustub etanool
heauskse isiku huvidele. Piiratud teovõime omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma küsimus). Kohtunik määrab isiku, kes seisab piiratud teovõimega isiku heaolu eest hooldaja. Teovõime piiratust eeldatakse, kui isiku substraadilt. Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku substraadiks aga inimene. üle on seatud eestkoste (kohtu korras). Teovõimet kohtu korras ei piirata (faktiline seisund). Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Piiratud teovõime (lähtuvalt vanusest): Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. a) 7-17.a
Häired tema töös on organismi jaoks enamasti kriitilised ja tihti fataaslsed Hingamisahela ensüümid : Oksüdaasid katalüüsivad otsereaktsiooni õhuhapnikuga. Oksügenaasid lülitavad hapnikumolekulid substraadimolekuli Hüdroksüperoksüdaasid katalüüsivad vesinikperoksiidi või lipiidide hüdroperoksiide Dehüdrogenaasid Bioloogilise oksüdatsiooni kesksed ensüümid. Hingamisahela komponendid on NAD- dehüdrogenaasid, FMN-, FAD- ja CoQ-dehüdrogenaasid võtvad substraadilt vesinikuaatomeid. Hingamisahela keskne komponent on koensüüm Q, sest kõik ahela variandid läbivad oma teel koensüüm Q süsteemi. 41. Oksüdatiivne fosforüülumine. Elektronide transpordil hingamisahelas toimuvad redoksreaktsioonid (oksüdatsioon) annavad energia prootonite elektrokeemilise gradiendi tekkeks läbi mitokondrite seisemembraani. Prootonite liikumine gradienti pidi maatriksisse annab ATP süntaasi tööks (ADP fosforüülimine ATP-ks) vajaliku energia. 42
Tselluloosi süntaas (oluline), süntaasi tuleb kasutada mõistuse piirides. EX! Ensüüminimede tuletamine. Antakse reaktsioon ette struktuuridena, tuleb reaktsiooni katalüüsiva ensüümi nimi kirjutada ja ka põhiklass. Reaktsiooni keemia järgi tuleb ära tunda põhireaktsioon tüüp (üks kuuest). EC.1 Oksüdoreduktaasid Katalüüsivad oksüdeerumis-redutseerumis reaktsioone (elektronide ülekanne substraatide vahel). Elektronid liiguvad redutseeritud substraadilt oksüdeeritud substraadile. S´ on redutseerija, S on oksüdeerija, protsessi käigus redutseerija oksüdeerub ja oksüdeerija redutseerub (saab elektrone juurde). Mida rohkem elektrone tuuma lähedal, seda redutseerunum on, seda suurem on elektrontihedus. Orgaanilistes molekulides on kõige lihtsam vaadata sidemeid vesinikuga, sest mida rohkem sidemeid on vesinikuga, seda redutseeritum, ntx CH 4 (metaan) on redutseeritum vorm kui (CH3)2
raku korteksiks (cell cortex) vōi ka kortikaalseks tsütoplasmaks. Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad olla: paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. Stressi fiibrid on iseloomulikud neile rakkudele, mis kinnituvad substraadile. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab mitoos), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja
fosforüleerimisest, mis päädib ADP-le makroergilise sideme ülekandega. Reaktsioon algab tioolrühma ülekandega GAP-le ensüümi katalüütilise aktiivtsentri tsüsteiinilt. Kuna tioolestrite dehürdogeenimisel vabaneb tunduvalt rohkem energiat kui tavalistelt hapnikuestritelt, siis vabaneva energia abil liidetakse hapnikule fosfaatrühm. Selle fosfaatrühma kannab ADP-le üle fosfoglütseraadi kinaas ning moodustub ATP. Makroergiline side võib tekkida ka substraadilt vee äravõtmisega ehk 2- fosfoglütseraadi dehüdratatsiooniga. Reaktsiooni viib läbi enolaas ning tekib PEP (fosfoenoolpüruvaat). 2-fosfoglütseraadi 3C-lt OH rühma ning 2C H liitmine tekitab süsinike vahel kaksiksideme, mis muudab PEP ebastabiilseks, kuid n-ö energiseerib fosfaatrühma. Püruvaadi kinaas kannab makroergilise sideme üle ADP-le. Fosfaat-atsetüültransferaas vahetab atsetüül-CoA-s CoA energeetilise
Substraadi dehüdrogeenimist (r. 7) teostab NAD NAD- deh üd ro gen aas reaktiivne nikotiinamiidne osa (vitamiin B5). H H Reaktsioon 7 selgitab dehüdrogeenimise mehhanismi: O C NAD (oksüdeeritud vorm) eemaldab substraadilt 2 vesini- NH2 kuaatomit (2 prootonit + 2 elektroni) ja toimub substraadi oksüdatsioon. Ühe prootoni ja kahe elektroni seostumine N + H+ NAD-iga tekitab NADH (redutseeritud vorm). Üks prooton S oksü d ee ritud N AD vabaneb keskkonda. Seega: toimus redoksreaktsioon: substraadi oksüdatsioon ja koensüümi reduktsioon. NAD-
Molekulaarsed shaperonid osalevad valkude pakkimisel, makromolekulide assambleerimisel ning valkude transpordil ja translokatsioonil läbi membraani. Olles oma funktsiooni täitnud, vabanevad nad lõpproduktilt ilma seda eelnevalt keemiliselt muutmata. GroEL seondub eelistatult helikaalsetele peptiididele, DnaK ei vaja nii struktureeritud konformatsiooni. DnaK interaktsioonil DnaJ ja GrpE-ga muutub DnaK afiinsus substraatide suhtes ja suureneb ATPaasne aktiivsus. Selle tulemusena vabaneb DnaK substraadilt ja seondub mujale. Transkriptsioon ja kasvukiirus Bakterirakkude kasvukiirus sõltub toitainete kättesaadavusest kasvukeskkonnast ning keskkonna füüsikalistest parameetritest nagu näiteks temperatuur, osmootne rõhk ja pH. Selleks, et rakud suudaksid adapteeruda muutunud keskkonnatingimustega, toimuvad muutused paljude geenide transkriptsioonitasemes. Vastavalt sellele, kas ja kuidas transkriptsioonitase promootoritelt erinevatel kasvukiirustel bakterirakus on
annaabi.ee 
