ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks. Toimetulek ja selle tugevdamine elukaarel, laste ja noorte sotsiaalse invaliidistumise psühhosotsiaalsetest komponentidest ning nende aitamisest, inimese sotsiaalne tegevusvõime ja ühiskonda integreerumine, indiviidi elukäigu kujundamine ning mina- ja meieidentiteedi moodustamine. Subjektiks kasvamine oludes, mis ohustavad subjektsust Sotsiaalpedagoogika on huvitatud nendest õppimis- ja kasvuprotsessidest, mille kaudu moodustub ühiskondlik teovõime ja sotsiaalne identiteet ning saavutatakse iseseisvus ja piisav eluga toimetulek. Teadmiste hankimine juhtumiuuringutest ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutusvõimalustele üldse. Küsimusteasetus peab sisaldama sotsiaalse ja pedagoogilise ühendamisest tulenevat vaatenurka. Oluline koht ajaloolisel uurimusel Psühhosotsiaalsed tegevusalad:
toimemehhanismidele see mõju tugineb ja mis on toimevahend. Juhtimisobjektide käsitlemisel tuleb mõista, et inimest ei saa võrdsustada masinate või seadmetega, kuna tal eksisteerib vaba tahe. Seetõttu tuleb indiviidi kohelda subjektina, võimaldades talle vaba tahte rakendamist tööalastes tegevustes. Indiviidid erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui vaadelda võimekust rakendada oma isiksuslikke ressursse, subjektsust, näeme, et subjektsus-objektsus teljel jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada subjektideks ja objektideks. Objektid ehk objektile omase passiivse käitumisega indiviidid on reeglina vähese algatusvõime ja entusiasmiga, isiklikku mugavustsooni klammerduvad, madala energiatasemega. Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, ! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks.
keskkonda. Vastutustunne näitab ka indiviidi võimelisust ja valmisolekut otsustada oma käitumise mõju ning tähtsuse üle. Võimelisus- Selle realiseerimises seisneb indiviidi valmisolek. Võimelisus ja valmisolek on subjektsuse kesksed tegurid. Niisiis inimeses olemasolevad ressursid avalduvad väärtusena vaid juhul, kui kasvatustegelikkus võimaldab indiviidil neid kasutada. Reguleerides ise oma isiksuslike ressursside realiseerimist, kujundab inimene enda subjektsust. Õ Õppimine – inimese pidev personaalne, professionaalne ning sotsiaalne areng suurendamaks nii üksikisikute kui kogu ühiskonna heaolu. Õppimisega kaasneb inimese käitumise muutumine, isiksuse olemuse kvalitatiivne teisenemine. Õppimise läbi kujunevad indiviidi maailmanägemus ja ellusuhtumine ning kasvavad tema tegutsemisvõimelisus ja –valmidus. Õppimine on sisuka elu peamiseks aluseks, mis kindlustab arengu või elu adekvaatsuse, vaatamata elueale
asjade korrast mida on võimalik samamoodi maailmast üles korjata. NT:kui mingi lille peal on islma kujutis siis on ilmselge, et seda saab kasutada silmahaiguste raviks... Teadmine ei arene pidevalt täiuslikkuse suunas, vaid muutuvad need suhted, kuidas üldse on võimalik teadmise objekti suhestuda(oleks vale käsitleda huulust ja hullumeelset ühtse objektina, mis püsib läbi ajaloo-Foucault: „Hullust ei ole olemas.“ Teadja(subjekt) ei püsi läbi ajaloo samana! Teadmise vormid loovad subjektsust. VÕIM Tõde ei eksisteeri väljaspool võimu ega ilma selleta. Ta on seotud võimusüsteemidega, mis teda toodavad ja toetavad, tähendab tõde luuakse mingisuguste sündmuste abil. Igal ühiskonnal on oma tõerežiim, tõe „Üldine poliitika“. Ei saa rääkida universaalsest tõest. Uus meetod, mlle ta nimetab Genealoogiaks. Seda tuleb määrata kõigepealt negatiivselt, ehk mis ta ei ole, mitte mis ta on. Kuidas võim toimib?
UNITAARRIIK (Eesti)(ühtne riik) – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipe ad. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK – valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA – valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik
[Tapani Kaakkurinniemi] Lääne tänapäevase ühiskonnakäsitluse järgi on otsustamise subjektideks üksikisikud. Teoreetiliselt ei ole nüüdisasjal erilit vahet, millist sugupoolt subjektid esindavad, teoreetiliselt puudub kodanikul sugupool- mehed ja naised on ühtviisi pädevad ja õigustatud otsuseid langetama ning kasutama neile kui kodanikele antud poliitilisi ja majanduslikke õigusi. Kuid see kuidas subjektsust mõistetakse teenib ilmsegelt rohkem meeste kui naiste huve. Mees on seega kodaniku tegevuse eeskuju ja mõõdupuu.[ Tapani Kaakkurinniemi] Kodanike ,,sugupooletuse" eeldamist võime leida ka näiteks ÜRO inimõiguste deklaratsioonist, kus räägitakse samuti sugupooletustest inimestest, kellele tahetakse tagada ühesuguseid õigusi kodanikena. Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas
seisused, mille eesotsas oli kuningas. Absolutistlik riik toimis 17. sajandil Prantsusmaal, mille võimu keskel oli absoluutse võimuga valitseja. Modernne riik oli valdav 19. sajandi Euroopas. Oli kujunenud territooriumi ja kodanikkonna kindel võimukord, mida iseloomustab territoriaalsus, sõltumatus, põhiseaduse olemasolu, legitiimne avalik ja bürokraatlik võim, kodakondsus ja maksud. Kodakondsus "Kodakondsus väljendab inimese subjektsust ühiskonnas."1 Kodakondsuse kaudu määratakse kodanikule tema õigused, kohustused ja vabadused mingil kindlal territooriumil. Kodakondsus on välja arenenud pikajaliselt protsessi käigus koos modernse riigiga. Kodakondsuse alged on Vana-Kreeka linnariikides, kust tuli vabariikliku kodakondsuse traditsioon, mille eelduseks on kodanike aktiivsus, mis tagab neile õigused, vabadused ja vabariigi. Vabariikliku kodakondsuse miinuseks oli see, et seda oli võimalik
Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rv lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rv õiguse subjekt, vadi subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Tsiviilühiskond Seostab rahvast ja riiki. Avatud ühiskonda nim selle olemuse poolest ka kodaniku- ehk tsiviilük-ks. Kodanikuük moodustub kodanike vabatahtslikest ühendustest ning sõltub kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk on ük-s suur ja neis tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ning neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga.
2. liitriik ehk föderatiivne riik on ühisorganid, aga lisaks on osariikidel omad organid ning osariigid on väljaspool föderatsiooni pädevust suveräänsed. Vabariik : 1. föderatsioon tekib riigiõigusliku akt, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel ning on oma riigipea ja keskorganid 2. konföderatsioon luuakse rahvusvahelise lepinguga ja puudub ühtne riigipea, ühisküsimused otsustab konvent; ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustanud riigid Mõlemal juhul jagatakse territoorium haldusüksusteks. Rahvas On riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon). Kaks põhitähendust etnograafiline (veresugulus või vaimne ühtekuuluvus; põhirahvus ja vähemusrahvused ehk minoriteedid) ja poliitiline (kodanikud ja välismaalased, kes omakorda jagunevad teiste riikide kodanikeks ja
o Unitaarriik e. ühtne riik - tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusuksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. o Konföderatsioon e. riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmarkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. 9. Õigusriik. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Korra aluseks
(lasti maha nende esindaja Iisraelis), tekkis ÜRO õigussubjektsus. Rahvusvahelisetl tegutsevaid subjekti on juurde tulnud. Paljud vanad valitsustevahelised organisatisoonid on muutunud valitsustevälisteks rahvusvahelisteks organisatisoonideks. Valitsusväliseid organisatsioone nimetatakse NGO- 9 deks. RahvÕ on olnud tõrges neile subjektsust andmast: NGO puhul on vastuväiteks et keda nad esitavad, huvigruppe. Keegi ei ole neid otseselt valinud. Neil ei ole palju õiguslikku jõudu, kuid reaalselt nad mõjutavad rahvusvahelist suhtlemist päris palju (nt vaalapüüdmise vastasuse kohta vastu võetud akt, Rahvusvahelise kriminaalkohtu asutamine). NGO-dega on probleemiks see, et me ei tea kelle ees mingi konkreetne NGO tegelikult vastutav on. Näiteks riik ise on vastutav oma rahva ees. Püha Tool on katoliku kirik
Greenpeace, Rv Olümpiakomitee. Multinatsionaalsed ettevõtted: e hargmaised ettevõtted on äriühingud, mis võtavad osa maj-st elust, tegutsedes rohkem kui ühes riigis, mis on loodud siseriikliku õ-se alusel. Subjektsuse eitamiseks: pole lood rv-se lepingu alusel; puud rv-ne tunnustus; ei tegele ülemvõimu küs-ga. Jaatamiseks: sõlmit lepingud on rv-sed, mille üheks pooleks riik; tülide lahend lepingutes allut rv-stele instantsidele; eksist kohtulahendeid, kus subjektsust jaatatakse. Üksikisik: sekundaarne. Kui rv-se õ-se normid loovad õ-si ja koh-si otse in-tele ja mis on vahetult kohaldatavad, nt Euroopa Inimõiguste konventsiooni normid. Õigus olla kohtuinstantside ees vaidluse üheks pooleks. Vahetult rv-st õ-st tulenevad kohustused- vastutus sõjakuritegude eest. VI Riigi tunnused 1933 Montevideo konventsiooni kohaselt tunnused (3 elemendi doktr 3 esimest) (4): Rahvas e alaline elanikkond: püsiv ühendus terr-ga.
See lähenemine on sarnane semiootikale. Hermeneutilises lähenemises kasutatakse dialoogi metafoori, see tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt. Kultuur mida uurime on passiivne, kui saame valesti aru ei saa raamat meile midagi teha, uuritav kultuur on tekstimetafooris justkui passiivne, aga dialoogi metafooris on uuritav dialoogis selle kultuuriga. Mõlema poolselt aktiivne protsess. Uuritavad on võetud partneriks. See on andnud rahvale rohkem subjektsust, õigusi. Samas arvatakse ka, et dialoogi metafoor alati ei kehti (kas neil pole mingit sõnaõigust, et ütleme nende kohta mida tahame või laseme neil kaasa rääkida). Ka metafoor: läbirääkimise metafoor räägime läbi millisieid teadmisi on nõus andma, mida võib avaldada, kuidas ja kus poliitilisem. Ka uurimine ise on läinud palju poliitilisemaks. Kultuurimaterialism funktsionalistlikus laadis teooria. Marvin Harris (1927-2001)
Töö (abstraktne) ja tegevus Objekt Kokkulangevate jälgede eksisteerimise diapasoon Eristatud märkide kogum, milleks on tähendus Tähistajad (semiootika ja psühhoanalüüs) Tähendus Strukturatsioon Struktuur Tekstile saab läheneda üksnes läbi teose JULIA KRISTEVA Genotekst-- erinewuste valitsemine, kus ei ole keset ega perifeeriat, ei ole subjektsust,ega kommunikatiivset ülesannet. Mittestruktureeritud tähenduslik/mõtteline mitmelisus, mis omandab struktuutse korrastatuse vaid FT foonil. Omapärane "kultuuriline lahus", mis kristalliseerub FT-s. * See tungiliste energiate ülekanne, mis organiseerib, st loob ja sisustab teksti sees ja teksti kaudu teatava subjektieelse ruumi, milles subjekt veel ei ole lõhestatud sümboolne üksus nagu fenotekstis -
Puudustega otsust on võimalik selle vastuvõtnud organil kinnitada (ÄS § 302 lg 2), seda eelkõige juhtudel, kui tegu on menetlusliku või vormiveaga. Sisuliste puudustega otsust ei saa reeglina kinnitada. Otsuse kinnitamine tagab algse otsuse õiguspärasuse ja välistab selle kehtetuks tunnistamise. Uus otsus ise peab olema puudustevaba. Tühist otsust ei saa uue otsusega kinnitada. 4.5.2. Juhtorganid Juhtorgani puhul on see AS üks osa, neil ei ole iseseisvat subjektsust. Kuid iseseisvat subjektsust omam iga juhtorgani liige eraldi seistes. Õigussuhe juhtorganiga on käsundilaadne lepingu sarnane suhe. Ühelt poolt reguleeritud ÄS'ga, TsÜS'ga ja teiselt poolt VÕS'ga. RK 41.05.2005/ 39.05. 2005 Õigussuhe on reguleeritud eelkõige seadusega, põhikirjaga, eraldi leping konkreetse juhtorgani liikmega (selle sõlmimise kohustust ei ole). Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt. Kui tähtaeg saab, siis üldreegline see õigussuhe lõppeb. Võib juhtuda, et
grupp pakub välja oma huvid kogu ühiskonna huvidena : tüüpilind väide : liberaalne kapitalism on ainuvõimalik asi, ärge parem vaielge, sest see on teile endale kasuli. nii öeldakse. alluvad klassid on rahul, kui neid veendakse, et see kuhu ühiskond liigub, on kasulik kõigile. sellel hetkel kui cramsci seda kirjutas, oli kapitalismi saatus väga kahtlane, tänapäeval see enam nii ei ole, kõik valikud toimuvad kapitalismi piires (nii usas kui sbrtannias). cr ei seo subjektsust ja ideoloogiat. ta eraldab kaht sorti võitluse tüüpi, mida ta ühiskonnas näeb. kuidas võiks ühiskonda tekkida murrang. manöövrisõda : otserünnak, see, kuidas revolutsioonid toimuvad. võetakse üks valitseja ja asendatakse teisega. see võib töötada, kui riik on tugev aga tsiviilühiskond nõrk (näit venemaa, kus tsiviilühiskond puudus) positisioonisõda : toimib kapitalistlikes maades orgaanilised intellektuaalid
Selline kus teatava hulga pakkumiste suhtes tsensuuri ei ole, või tingimatud kontrolli all hoidmise vajadust ei ole, paradoksaalselt hegemoonilised süsteemid püsivad paremini kui ideoloogilised, sest suudavad suurema hulga inimeste rahulolu kindlustada. · Mikrotasandi võim (Foucault) struktureerib pakkumiste välja paremini isegi kui kõrgelt tasandilt tulev ideoloogia, sest mikrotasandi võim mis inimesi endid nende subjektsust muudab, on võimeline ka kujundama nende eeldusi vastu võtta või kõrvale jätta mingit teatavat liiki pakkumisi. · Sümboolne kapital (Bourdieu) miski mis pakkumiste väljal annab eeliseid ja võib ära võtta, või keelata. Erinevalt mikrotasandi võimust on sümboolne kapital miski mis mida on võimalik kaotada, mida on võimalik valesti investeerida, kasvatada või kahandada.
õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud
UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konfödseratsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud
esiletõusu ja kinnistumist normikujutlustes vanade taandumise taustal pole sellepärast õige käsitada pelgalt muutusena inimeste individuaalsetes arusaamistes ja tõekspidamistes. Reaalselt peegeldab see protsess sügavamaid muutusi ühiskondlikus olemises. Samas muutuste subjektne (individuaalne) retseptsioon ja subjektiivne kohandumine nendega tagab inimesele jätkusuutliku osaluse muutuvas ruumis. Läbi kohandumise indiviid n.ö taastoodab ja uuendab oma subjektsust. Kohanematus muutustega sotsiaalses ruumis või tahtmatus nendega kaasa minna toob kaasa irdumise aktiivsest suhtlusest ja lõppastmes antud ruumistunnustatud normse seisundi kaotamise, mis praktiliselt tähendab ruumist (ühiskonnast) väljalangemist. Narits: õigusnorm sotsiaalse normina sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes
annaabi.ee 
