Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas
kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, need omakorda teise gruppi jne. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele
keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia Tüpoloogiline klassifikatsioon, mis eeldab keeltevahelist võrdlust; tüpoloogilised üldistused, mis sõnastatakse keeleuniversaalidena; keelenähtuste funktsionaal-tüpoloogiline selgitamine; vastandub ameerika strukturalismile ja generatiivsele grammatikale; tüpoloogiline mõtteviis: mitmekesisus on primaarne, induktiivne meetod, arbitraarsus, keel on dünaamiline 17. Nostraatiline keeleteadus Tuleneb ladinakeelsest sõnast nostras (meie kaaslased); makrokeelkond; kasutatakse võrdlevat e komparatiivset meetodit; 19. sajandil püüti indo-euroopa keelkonda siduda soome-ugri ja altai keeltega; 1903. aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome-
milledeks on autori, kommentaari ja distsipliini printsiip. Samuti välistamise funktsioonid. Diskursust tuleb käsitleda vägivallana, mida me asjadele peale surume. 13. Genealoogilise analüüsi põhimõtted? Tegeleb diskursuse tegeliku formeerumise analüüsiga, olgu seespool kontrollipiire või väljaspool. Sihiks on analüüsida lisaks hõrendamisprintsiipidele ka ümbergrupeerumise ja ühendamise printsiipe. Ajalooline telg. 14. Kuidas vastandub Foucault tekst strukturalismile, kuidas seostub? (subjekti positsioon; struktuurid vs seeriad; universaalne tähendus vs sündmus ja võimalikkuse tingimused ...) Subjektile annab Foucault märksa suurema vabaduse ja võimuteostuse diskursuse vastu, kui seda võiks teha strukturalism oma struktuuri jäikuses. Kui struktuurid on ettemääratud kindlaid käitumismudeleid lubavad üksused, siis diskursused omavad seeriaid, mis lubavad diskursuseid omavahel mõjutada, seguneda, ümbergrupeeruda jms.
vormistada. See tähendab pigem, et diskursus väljaspool neid kujundeid on praktika katked, mis omavahel ristuvad või üksteist välistavad. Väljaspoolsus diskursust analüüsides ei tule otsida mitte temas peituvat sügavamat tähendust, vaid lähtuda tuleb tema regulaarsusest ja järgida võimalikult väliseid tingimusi, mis määravad sündmuse ettearvamatuse. 12. Kuidas vastandub Foucault tekst strukturalismile, kuidas seostub? (subjekti positsioon; struktuurid vs seeriad; universaalne tähendus vs sündmus ja võimalikkuse tingimused ...) Sündmus, seeria, regulaarsus, võimalikkuse tingmimused on diskursuse analüüsi suunavad printsiibid. Nendest tekivad paarid. Diskursuse analüüs ei otsi loomise hetke, millegi terviklikkust ega ärapeidetud tähendusi, järelikult ei peaks ideed valitsema tähendus ega terviklikkus. 2. Ernesto Laclau
Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele
pole mingisuguseid materiaalseid parameetreid, aga ta on tähendusrikas. Näide: TARTU - SSE = TARTU - Ø (tüvi objekt) (suund objekti suhtes) (Tartu nimetavas)( sõidan Tartusse. Neid eristab välde!) võib õelda nii kui naa=sõidan Tartu(nulliga) või sõidan Tartusse). Poststrukturalism. Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80-ndatel aastatel eriti Prantsusmaal — Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel
asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, need omakorda teise gruppi jne. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele
strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). oststrukturalism - hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes, toimub suhestumine Jakobsoni teosse, samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused), poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk
eristada individuaalseid tekste, tundub, et need on ühe suurema teksti variatsioonid. Levi- Straussi ja Todorovi teooriaid ühendas sama skeemiteooria et erinevad tekstid on konstrueeritud sama skeemi järgi. J.Lotmani teene strukturalismis on teksti tasandite määratlemine, mille struktuur ei sobi teistega. Tema arvates tekstidel sisemine ambivalentsus, mis muudab lugeja tõlgenduse oluliseks. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele
saj. lõpus in keelne); tänastele lugejatele romaaniautorina / "Roosi nimi" / 10. SLAIDSHOW Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased
nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada
Indiaanlaste keeli uurides ja selle põhjal väidab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Keeled erinevad mitte selle poolest, mida nad saavad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta! Bloomfield vastandub Sapirile Praha koolkond: Jakobson. Üksik A ei tähenda midagi, vaid omandavad tähenduse sõnades Kolmas asi on Kopenhaageni strukturalism. Strukturalismile pani aluse Saussure, kes väitis, et keele struktuur on alus igasugusele märgiuurimisele. Eristas kaht tüüpi keelereegleid: Süntagmaatilised (determineerib märkide jada) ja assotsiatiivsed reeglid (uurib, millises ulatuses teatud reastuse puhul võib üht märki asendada teisega). Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob
Foucault jt). Poststrukturalism hakkab domineerima 70. aastatel, koondab enda alla eri autoreid ja koolkondi; saab kategoriseerida järgnevaid autoreid, ning leida pidepunkte, mis sisuliselt muutus teostes. Toimub suhestumine Jakobsoni teosse. Samaks jääb see, et põhimõistete keskpunktiks on keele ja märgi mõiste; (strukturalism arendab välja käsitluse märgisüsteemist; need on aluseks post strukturalismile, ent muutuvad vaatepunktid; rõhuasetused). Poststrukturalisliku ainega koos tekib suurem kahtlemine objektiivsuse võimalikkuses (formalistlikule lähenevisviisile olulilne vahe); selle kahtlusega seoses on iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust,
*ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga *kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud) *Williams oli vastu ka strukturalismile me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline kokkulepe ehk KEELELE EI EELNE REAALSUST Willaims ei ole n õnus, ütleb, et keelele eelneb mingi reaalsus 14 IV LOENG R. Williams'i jätk *structure of feeling tundestruktuur struktuur, mille kaudu kulturi elatakse. Jagatud omadus, iga rahvas (inimgrupp) jagab teatud tundestruktuuri. VAIMSUS
Näiteks “Dublinlaste” põhiline teema on dublinlaseks olemise küsimus. T meetod on üsnagi toores, kuna analüüsib teose kaht põhijoont– tegevust ja omadust, kuid on siiski väga kasutatav. 14. Kristeva. "Maailm, dialoog ja romaan" - teemad, põhiseisukohad Kogu artikkel lähtub Bahtini teooriatest, kuid loomulikult ei jäta Kristeva teda üksi hiilgama, vaid võtab poole halost oma mõjusa interpreteeringuga endale. Strukturalismile annab dünaamilise dimensiooni Bahtini “kirjandusliku sõna” määratlus tekstiliste lõikumisena, mitte punktina (fikseeritud tähendusena), vaid dialoogina erinevate kirjutamiste vahel: kirjaniku, adressaadi ja kultuurikonteksti vahel. Et uurida sõna staatust tekstis, tuleb vaadata selle liigendust teiste sõnade suhtes lauses ja järgnevalt otsida sarnaseid suhteid või funktsioone liigenduse tasemel suuremates järgnevustes. Kolm tekstilise ruumi dimensiooni, kus poeetilised
Intertekstuaalsust võib seletada hüpo- või anagrammi abil, sest need on peidetud teksti pindmisse kihti. Igasugune tekst võrsub võõrast tekstist, mis jääb teksti pindmisse kihti ana- või hüpogrammina. Need on mingid kõrvalekaldumised. 20 Intertekstuaalsuse mõiste tekib 1960/70 aastatel vastukaaluks sünkroonse analüüsi traditsioonile, mis valitses 1920-50.aa koolkondades (sh strukturalismile). Nende huviobjektiks oli omaette tekst, mida uuriti suletud, autonoomse objektina, võtmata vaatluse alla konteksti, milles tegelikult kõik tekstid asuvad. Samas rõhutati, et intertekstuaalsuse mõiste on hajuv. Intertekstuaalsuse praktilise aspektiga tegeles peamiselt G. Genette. Palimpsestes. Teoses on välja toodud 5 intertekstuaalsuse liiki: 1) intertekst, nt allusioon kui viide võõrale tekstile ja tsitaat; 2) paratekst: põhiteksti
3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Kriitika strukturalismile 1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika 2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. --> poststrukturalism: rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault, Deluze, Lyotard). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik
E.B. Titchener: Inimlikke läbielamusi saab analüüsil lahutada elementideks. Funktsionalism (teadvuse ja muude psüühiliste nähtuste arenemise ja toimimise otstarbe uurimine inimese olelusvõitluses), meetodiks kogemuse ja teadvuse analüüs. Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W. James: Inimkäitumist juhivad instinktid, mis aitavad kohaneda ja ellu jääda. Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika ülesehituse põhimõtete ja komponentide otsingule) nägi ja otsis kõikjal tervikut. Meetodiks terviku otsimine tunnetusprotsessides. Põhiküsimus: Kuidas märgata psüühikas elementide asemel terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega
annaabi.ee 
