funktsionaalseks stressiks, mis sunnib inimest end vastutusrikka tegevuse eel kokku võtma. Stress võib olla ka seotud mitmesuguste piirangute, nõudmistega või sunniga. Selline stress võib põhjustada tugevaid negatiivseid tundmisi ja liiga tugevat närvipinget. See võib kahjustada inimese vaimset tervist. Selline stress on distress. Tavaliselt kasutataksegi stressi mõistena distressi. Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu,
see organismile hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas. Stressiseisund aga energiavajadust ei suurenda, seega kipub inimestel, kes söömisega end lohutavad, kehakaal kergesti suurenema," hoiatab teadlane
hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Mis on stressi sümptomid? Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Füüsilised sümptomid
Tõrv halvab hingamisteedes asuvad ripsmed, kuid stimuleerib lima eritavaid rakke. Pikaajalisel suitsetamisel hingamisteede epiteelkude kahjustub, ripsmed hävivad ja väiksemad õhukanalid sulguvad limaga. Suitsetajatel on suur tõenäosus haigestuda kopsuvähki. 23. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? - hingamisgaaside sisaldus veres - jäsemete liigutamine (üleüldse liikumine) - vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) - adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk) - noradrenaliin (tekitab viha) 24. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre e. pankreas Eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur (veresuhkru sisalduse langetamine). Eritab glükagooni hormooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama (veresuhkru sisalduse tõstmine). *Koos nad reguleerivad vereglükoosi sisaldust. 25
3) keharakkude taastumine: reservide loomine aktiivseks tegevuseks 4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. Unenäod: Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu.
Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: 1) Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. 2) Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust. Vereringe: Südame tööd mõjutab: 1) Hingamisgaaside sisaldus veres 2) Jäsemete liigutamine 3) Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) 4) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. 5) Noradrenaliin tekitab viha. Gkükoos satub verre: ·Toidus sisalduvate süsivesikutega · Varuaine glükogeeni lagundamisel · Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (nälgimisel) Glükoosi saab nt taimsetest toitudest tärklise ja tselluloosi (inimene ei suuda seedida) kujul ning lihast glükogeeni kaudu. Suhkruhaigus Suhkruhaigus ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest.
sellised haigused väga vähe levinud. Kõrge vererõhu teke on otseselt seotud stressiga, sest stressi tõttu kasvab kolesterooli sisaldus veres ja kõrge kolesterooli tase tekitab omakorda kõrge vererõhu. Suurest osast nendest haigustest võib hoiduda õppides oma stressi üle kontrolli. Hoides stressi kontrolli all saame parandada oma elu kvaliteeti ja ka kvantiteeti. Stressi tunnused ja sümptomid Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud,
Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, atmosfäärirõhk liigub kopsudesse. Väljahingamisel: roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja. 6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk (kui on kõrge vererõhk, siis südame löögisagedus väheneb), adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk), noradrenaliin (tekitab viha). 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur; glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükageeni lagundama. Koos reguleerivad need vere glükoosi sisaldust. 8
Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Ükski inimene ei maga unenägudeta, kuid ärgates paljud lihtsalt ei mäleta, et nad und nägid (Elenurm 1997:106). Unenäod on une ajal esinevad nägemused, mis on organismile vajalikud. Inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. 2. Mis on unenägude põhjuseks? Unenäod tekivad sellest, et aju töötab ka magamise ajal edasi. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on unenägudes selline, nagu nad seda ette suudavad kujutada.
ohverdama selle nimel. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega, inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Õpilane loobus ja jäi siiski pärast rasket trenni laua taga kontrolltööks õppides tukkuma, oleks üks variant, või teine oleks, kui ta siiski tegi unearvelt töö edasi ja kurnas ennast ja sellega kahjustab enda organismi. 1.3. Stressiga toimetulek Esimene samm sellel teekonnal on tunnistada, et organism on stressiseisundis ja tuleb leida endale sobiv harjutus, kuidas toime tulla sellega. Tegelikult on neid lahendusi nii palju ja väga erinevaid võtteid, mis on head stressiga toimetuleku allikateks. Üks väga hea nipp on teha midagi loovat, kasvõi joonistada, kududa sokke , tantsida või kuulata muusikat. Kõik see aitab kaasa toimuva terapeutilisele ja sugestiivsele mõjule.Minul aitab alati pingete alandamisel kaasa, kui kuulan rahulikku muusikat, võib ka internetist otsida spetsiaalselt
avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu
oskamatusest, kui sellest, et nad ei hinda oma võimeid ja keskkonna tingimusi realistlikult. Raskustega toimetulek oleneb paljugi sellest, kui palju sind aidatakse, ära 5 kuulatakse, julgustatakse. Vahel piisab sellestki, et lähedased inimesed raskeil hetkil su tuju üleval hoiavad. Probleemolukordade lahendamine Keegi meist pole kindlustatud õnnetuste, äpardumiste, ajutiste tagasilöökide või ootamatute raskuste vastu elus. stressiseisundis, mis sellistes olukordades aitab koondada energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esine kolme tüüpi käitumist: Eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid Kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse Otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon, mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral
Lefcourti mudeli järgi peab inimene tunnetama kontrolli konkreetse stressori üle. See tähendab, et stressorid on vaja piiritleda ning kõik seonduv selgeks teha. Näiteks, kui inimene arvab, et ei suuda töö mahuga toime tulla, siis peaks ta nõudmised ja oma võimed kooskõlastama ning tegema muudatusi töö korraldusliku külje osas. (Lefcourt 1982, cit Rüütel 2002: 10) Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomeid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Kindlasti võiks stressis inimene õppida mõnd sobivat lõdvestumistehnikat, kuna just lõdvestumine on stressis olevale inimesele väga tähtis ning see aitab edukalt inimesel stressiga toime tulla. . 2.2. Toimetulek tööstressiga, lähtudes organisatsiooni tasandist Tööstress mõjutab nii organisatsiooni kui ka selles töötavaid inimesi. Tihti arvatakse, et alluva
Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja sejaaju.
avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu
paljunemise struktuurid on enamasti apoteetsiumid5 või periteetsiumid6. Vegetatiivsel paljunemisel levivad sümbiondid koos kas vabanenud tallusetükikestega või spetsiaalsete struktuuride isiidide7 ja soreedide8 abil. Sugulise paljunemise struktuuride loomine vajab palju lisaenergiat, mille tootmiseks peavad keskkonnatingimused olema võimalikult optimaalsed. Seega on viljakehade olemasolu märk sambliku heast konditsioonist, sest stressiseisundis isend suunab vähesed ressursid sugulise paljunemise asemel kasvu (Monte, 1993; Trass, 1973). Ebasoodsates kiirgus- ja niiskustingimustes, kus suguline paljunemine on pärsitud, saavutab ülekaalu vegetatiivne paljunemine (Monte, 1993). Ka vegetatiivsete paljunemisstruktuuride tootmise periood on samblikule energeetiliselt koormav, ent ei eelda siiski optimaalseid tingimusi (Tretiach & Carpanelli, 1992). Viljakehade olemasolu kasutatakse
varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu.
roided · Diafragma lameneb ja rindkere suureneb · Atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: · Rinnaõõne maht väheneb ja õhk liigub organismist välja · Diafragma tõuseb ülespoole · Roided langetuvad VERERINGE Südametööd mõjutab: · Hingamisgaaside sisaldus vees · Jäsemete liigutamine · Vererõhk (kõrge vererõhu puhul sõdame löögisagedus väheneb) · Adrenaliin- stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. · Noradrenaliin- tekitab viha Adrenaliin aitab meid hoida erksana a tegutsemisvalmis. Kiireneb südametöö, hingamine, higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. VERESUHKUR Kui veres on glükoosi vähe- oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre, ehk pankreas eritab:
Kompleks koosneb järgmistest toodetest: Polyvit, Nurtifoscal, Cuprosol, IntestinalRecup ja IntestinalControl. Preparaatide kasutamise eesmärgiks on loomade mao ja soolte töö normaliseerimine, krooniliste põletikuliste protsesside ravimine, soolestiku häirete ennetamine, luukoe tugevdamine, ainevahetusprotsesside reguleerimine, hemoglobiini tootmise tõhustamine ja veresoonte elastsuse parandamine. · Peamised omadused: · reguleerib stressiseisundis olevate lindude ainevahetusprotsesse; · kompenseerib vitamiinide puudust söödas; · soodustab tootlikkusnäitajate paranemist. · Dutribalance on tasakaalustatud söödalisandite kompleks, mis on mõeldud lindudele ja loomadele haiguste ennetamiseks. Elektrolüüdid / hobused · Mineraalsoolad, mis kannavad vees lahustununa laengut. Elektrolüüdid aitavad kontrollida veejaotust kehas ja hoida vedelikubilanssi. Nad osalevad ka paljudes rakuprotsessides,
toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr.langus veres. Kattehhoolamiinide sekr. ühekordse puhangu mõju org. talitlusele on lühiajaline (kaotavad ruttu oma biol.aktiivsuse)
Põhjapiirkondade karmimas kliimas ja kehvemates söötmistingimustes olid sead suuremakasvulised ja tugevama konstitut-siooniga, kuid hiljavalmivad. Hiina sead on väga rahuliku meelega ja emised hoiavad hästi põrsaid. Hiina sigade lihakehad on suure rasvasisaldusega, juba 5 kuu vanustel loomadel on pekipaksus 3 cm ja enam. Hiina sigu iseloomustab veel see, et emised on väga rahulikud ja heade emaomadustega. Stressiseisundis muutuvad emised täiesti inaktiivseteks ja ei reageeri kunagi tormiliselt, järsult. Tavaliselt ei pööra nad tähelepanu inimesele, kes võib kartmatult põrsastega tegelda, ilma et emis sellele kuidagi reageeriks. Kuldid muutuvad suguliselt aktiivseteks juba 15 kg kehamassi saavutamisel. Palju on tänapäeval tehtud ristamiskatseid hiina ja euroopa seatõugudega (suur valge, landrass), seda eelkõige viljakuse suurendamiseks. Ristamistulemuste põhjal võib teha järgmised üldistused.
vanemad. Ravi kõrval tuleb erilist abi/tähelepanu pöörata ennetustegevusele. Kasulikuks on osutunud mitmesugused vanematele mõeldud infotunnid ja vanemate koolid, kus õpetatakse vanemaks olemist ja räägitakse lapse vajadustest. Lapsenõustamiskeskuste vastava väljaõppe saanud töötaja on valmis toetama laste ja vanemate varajasi vastatstiksuhteid. Vägivalda ennetavad abinõud on ka lastega perekondade majanduslike ja psühhosotsiaalsete tingimuste parandamine ja vanematele eriti stressiseisundis pakutav abi. Miks ohvrid ei pöördu arsti poole? Peamised põhjused, miks ohvrid arsti poole ei pöördu, on ühelt poolt häbi- ja süütunne, et abikaasa/elukaaslane kohtleb oma naist nii julmalt. Ohvril on hirm, et arst hakkab teda juhtunus süüdistama ja annab talle hinnangu, et ta ei oska oma mehele hea naine. Teiselt poolt kordavad ohvrid, et arst võib teatada politseile ja selle tulemusena võidakse meest karistada, isegi vangi panna.
toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr.langus veres. Kattehhoolamiinide sekr. ühekordse puhangu mõju org. talitlusele on lühiajaline (kaotavad ruttu oma biol.aktiivsuse). adrenomedullaarsed
annaabi.ee 
