invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all. c) nukleaasid - desoksüribonukleaasidel on hüdrolüütiline toime rakkude DNA-sse ja RNA-sse. d) fibrinolüsiin - lahustab fibriinikiude soodustades põletikukolde laienemist. 4) Eksudatiivse epidermiidi tekitaja sigadel ja haiguse patogenees S. hyicus on sigadel eksudatiivne epidermiit: tavaliselt võõrdepõrsastel esinev naha nekrootiline põletik (nõgitõbi), tabanduda võivad ka siseorganid, polüartriit 5) Streptokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Streptokokid on grampositiivsed, kerakujulised bakterid. Äigepreparaadis esinevad paaris või varieeruva pikkusega ahelatena. Vedelsöötmetest valmistatud äigepreparaadis esineb ahelaid rohkem. Streptokokid on liikumatud (v.a. mõned soolestikus esinevad enterokokkide liigid on liikuvad). Lihtsöötmetel (LA, LP) on streptokokkide kasv tagasihoidlik. Parema kasvu saamiseks lisatakse glükoosi,
4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab
mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Tervel loomal on vatsas tasakaalus kiudu seedivad ning süsivesikuid seedivad bakterid. Kui ratsioon järsku muutub ning vatsas on normaalsest rohkem kiiresti seeduvaid süsivesikuid, muutub normaalse fermentatsiooni kord ja vatsa mikroobide tasakaal häirub. Piimhapet toovad ja tarbivad bakterid, milleks on peamiselt streptokokid, hakkavad kiiresti paljunema. Streptokokkide poolt toodetud laktaat alandab kiiresti vatsa pH ning vatsa gramnegatiivne mikrofloora ja algloomad surevad. Piimhappe produktsioon suurendab vatsas osmootset rõhku ning vatsa koguneb teistest kudedest vedelikku. Areneb organismi dehüdratatsioon. Lisaks piimhappele tekib vatsa ka teisi tugevaid orgaanilisi happeid. Liigne tugevate hapete osakaal põhjustab vatsa limaskesta põletiku ja vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi
1) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ohtlikumad kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid 2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus
Seetõttu on esmane haiguse ennetamine vajalik juba varases nooruses. Klassifikatsioon Kardiovaskulaarsete haiguste hulka kuuluvad järgmised haigused: 1. südame koronaartõbi - südamelihast verega varustavate veresoonte haigus; 2. tserebrovaskulaarne haigus - aju verega varustavate veresoonte haigus; 3. perifeersete arterite haigus - käevarsi ja jalgu verega varustavate veresoonte haigus; 4. reumaatiline südamehaigus - streptokokkide poolt põhjustatud südamelihase kahjustus; 5. kaasasündinud südamehaigus - sündides olemasolev südame struktuuri väärareng; 6. süvaveeni tromboos ja kopsuarteri emboolia - vereklombid jala veenides, mis võivad eemalduda ja liikuda südamesse ja kopsudesse. Riskifaktorid Uuringute tulemusena on selgunud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: vanus, sugu, kõrge vererõhk,
immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk infektsioonile (streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik ehk angiin). 4. Podagra korral on tegemist päriliku ainevahetushäirega, mistõttu organismis tekib rohkem kusihapet ning liigestesse ladestuvad kusihappesoolad. Liigesed terveks õige toiduga Kui inimene on liigesehaigusest ja sellega kaasnevast valust kurnatud, on teda raske uskuma panna, et paranemine on võimalik ka õige toidu valikuga. Muidugi võib süvenenud haiguse korral taim- ja toiduravi võtta aastaid
järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kakskolm nädalat. Nii öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. BANAAN
Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kaks-kolm nädalat. Nii-öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse- ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta.
pindadele. Fibronektiinile järgnevad fibrinogeen/fibriin, kollageen, laminiin ja vitronektiin. S. aureus'el on leitud kaks fibronektiini adhesiini FnBPA ja FnBPB. Bakterid moodustavad biofilme paranevates või põletikulistes haavades, kasutades peremehe valke ära. See viitab bakteriaalsete adhesiinide mehhanismile, mille puhul peremees koloniseeritakse elujõulistes kuid kahjustatud kudedes. Infektsioosne endokardiit Üle poole endokardiidi juhtumitest on põhjustatud streptokokkide poolt, veerand juhtumitest stafülokokkide poolt. Paljud neist bakteritüvedest kasvavad ka loomulikult 9 inimese nahal ja suuõõnes. Endokardiiti põhjustavad bakterirakkude, vereliistakute ja fibriini agregaadid, mis kinnituvad kahjustatud südameklapi epiteelile. Lisaks endoteeli kahjustustele ja turbulentsele verevoolule stimuleerivad põletikulised
piimhapebaktereidki, näiteks suuõõnes. Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces, Propionibacterium. Veillonella ilmub suuõõnde varsti pärast lapse sündi. On näidatud, et Veillonella arvukus suus sõltub Streptococcus salivariuse arvukusest, kelle abil ta kinnitub ja kelle poolt toodetavat laktaati ta edasi kääritab. Streptokokkide rakuväline glükosüülitransferaas võib seostuda V. parvula rakkudele ja sellised ensüümiga seotud veillonellad adsorbeeruvad juba hamba pinnale, kui seal esineb sahharoosi. Seda, et Veillonella vajab suuõõne koloniseerimiseks Streptococcust, on näidatud ka gnotobiontsel roti mudelil. Kui rotte infitseeriti Veillonellaga, kolonisatsiooni ei toimunud, kui aga eelnevalt nakatati Streptococcusega ja siis Veilonellaga, siis Veillonella koloniseeris suuõõne kiiresti. Patogeensus
mikroorganismid nendeseedekulglas magude süsteemis toimub tselluloosi lagundamine energia ja ainete saamiseks, mikroorganismidele tagatud püsivad keskkonnatingimused - Vähem püsiv suhe ehk protokooperatsioon: streptokokkide ja laktopatsillide koostöö piimhapnemisel üks toodab kasvustimulante teisele, sipelgad ja lehetäid Positiivne negatiivne Kisklus kummalgi osapoolel on omad kohastumused nii saakloomal kui ka kiskjatel, nt. Täpne keelepüük kahepaiksed, kajalokatsioon ultraheliga nahkhiired, mürk
kaltsium, fosfaadid ja rasvad. Ka maapähklid on tuntud hammaste sõbrad. Kui süüa pähkleid enne ja pärast toidukorda, siis vähendab see tänu suurele kaltsiumi ja rasvade sisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Tänu suurele rasvasisaldusele on suhteliselt hambasõbralikuks maiuseks šokolaad, eriti kui see sisaldab ka pähkleid. Rasvad aitavad suud toidujääkidest puhastada ning mõned rasvhapped takistavad streptokokkide kasvu. Nii näiteks on kohvisaiakese kergesti fermenteeritavaid süsivesikuid biofilmi mikroobidel hoopis lihtsam kasutada võrreldes rasvases kotletis leiduva riivsaiaga. Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud nätsu närimisega. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool streptokokkide elutegevust. 40 kuud kestnud kliinilises katses paranesid algstaadiumis kaariesekahjustused, kui kaht 100% ksülitooliga magustatud
5)vorstikestade täitmien- 6)vorstide laagerdmine,valmimine-happe tekkimine, värvuse tekkimien ja stabiliseerimine, siduvuse ja konsistentsi arvutmine, siduvuse ja konsistentsi saavutminei, aroomi tekkmine, säilivuse saavutamine. 8)suitsutamine 9)järelvalmimine Koos puhaskultuuride juutetise lisamisel lühenes aeg, kuid ka riski vabam. Kalatoodete-Fermentatsioonil saadakse kalakaste.Mikrofloora moodustavad halofiilsed liigid koos streptokokkide, mikrokokkide ja stafülokokkidega ning batsilluse esindajatega. Maitse ja lõhan moodustajad. 35. Mikroorganismid hapupiimatoodete valmistamisel-lehel 36. Mikroorganismid või valmistamisel-lehel- 37. Mikroorganismid juustude valmistamisel-lehel 38. Mikroorganismid leiva ja leivatoodete valmistamisel leib-juuretise abil hapenamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis. Leivajuuretis-pärmid ja piimhappebaketerite segu.Saccharomyces, Lactobaccilus, Acetobacterium
• sanitaarse näidustuse korral uuritakse kaabet kätelt ja ninalima stafülokokkide kandluse suhtes. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Stafülokokid on Gram+ kokid ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. NB! Alati ei ole võimalik eristada stafülokokke streptokokkidest mikroskoopia abil – morfoloogia võib olla suhteliselt sarnane! KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas. Stafülokokid on katalaaspositiivsed, streptokokid – katalaasnegatiivsed. Esemeklaasil suspendeeritakse tahkel söötmel kasvanud uuritavast pesast külvinõelaga võetud kultuuri 3% vesinikperoksiidi lahusesse. Katalaaspositiivsete mikroobide puhul hakkab erituma gaasimulle, katalaasnegatiivsete mikroobide puhul mulle ei eraldu. KASV VERIAGARIL JA NOVOBOTSIINTUNDLIKKUS. Stafülokokkide pesad veriagaril on tavaliselt ümarad,
§ Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed. Siis kui tungivad läbi limaskesta - lokaalsed põletikud; kui vereringesse - südamesse > endokardiit. § Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik
tarbija organismile. Sorbitooli tarbimise häirivam kõrvalmõju on eelsoodumus kõhulahtisuseks (analoogia mannitooliga). Niinimetatud E-ainena on sorbitoolil palju ülesandeid. Sorbitooli kasutatakse tehismagusaine, niiskusesäilitaja, emulgaatori ja sekvestrandi rollis. Sekvestrandiks loetakse aineid, mis seovad metalliioone. Ksülitool (E967) on viimastel aastatel populaarsust võitnud eeskätt tänu närimiskummidele. Nimelt pärsib ksülitool kariogeensete streptokokkide ja laktobatsillide kasvu. Ksülitooli sisaldavad ka mõned tavalised toiduained (kasemahl, seened, banaanid) ja see ühend pole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooliga tooteid leidub rohkesti Lääne-Euroopa riikides ja Kanadas. Ameerika Ühendriikides aga piiratakse selle ühendi kasutamist toiduainetetööstuses. Põhjus on loomkatsetest ilmnenud faktides. Nimelt on leitud, et ksülitool võib teatud tingimustel põhjustada kasvajate teket
Rakulises immuunvastuses osalevad lümfotsüüdid diferentseeruvad tüümuses – tüümusest sõltuvad Immunoglobuliinid - antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud Opsonisatsioon - protsess, kus mikroob vm osake kaetakse antikehade või komplemendiga, tehes selle äratuntavaks ja fagotsüteeritavaks fagotsüütidele. kr keeles „söödavaks tegema“. Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM antikehad, mille sihtmärgiks on kihnu polüsahhariidid, A-grupi streptokokkide M- proteiin ja bakterite rakuseina peptidoglükaan Tsütokiinid – immuunsüsteemi mediaatorid, nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel, lisaks süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Efektorlümfotsüüt – ehk aktiivne lümfotsüüt – on antikehaga kokku puutunud st aktiivsed ; T4 ja T8 ja B rakkude plasmarakud Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid
tundlikud. 39. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Penitsilliin takistab peptidoglükaani sünteesi ja kahjustatud peptidoglükaaniga rakud lõhkevad. Lüsotsüüm lüüsib bakterite kestas peptidoglükaanahelas glükosiidsidet, hävitab baktereid. 40. Bakteriraku kapsel, selle roll. Paljudel bakteritel katab rakku väljast kapsel. Kapsli koostisosad on sarnased inimese kudede komponentidele. Nt streptokokkide kapsel koosneb hüaluroonhappest. Seega on bakter vähe immunogeenne teda ei tunne inimene ära kui võõrast. - Mikrokapslid paksus alla 0,2 µm. On raku kestaga tugevasti seotud ja teda võib vaadelda rakukesta osana. - Makrokapslid paksus üle 0,2 µm. Saab valgusmikroskoobis näha negatiivse värvimisega. Kapsli funktsioonid: - Kaitseb rakku kuivamise eest. - Takistab faagide adsorbeerumist rakule.
Sarcina ventriculi'l seob rakke tetraadideks samuti rakuväline tselluloos. Bakteriaalne tselluloos on hea nanostruktuuriga (peenikesed fibrillid, tugev võrgustik), mis teeb ta ideaalseks materjaliks haavade katmiseks. Heteropolüsahhariidsed kapslid Selliste kapslitega baktereid on väga palju. Heteropolüsahhariidsete kapslite sünteesil osalevad UDP-derivaatidest komponendid ja lipiidne kandja membraanis. Süntees ei sõltu C-allikast söötmes. Näiteks streptokokkide kapsel koosneb hüaluroonhappest. Hüaluroonhape on heteropolüsahhariid, milles on tuhandeid suhkrujääke. Ahelas vahelduvad glükuroonhape ja NAG, vahel -1,3 glükosiidside. Nende kaheste blokkide vahel -1,4 glükosiidside. Hüaluroonhape on inimesele omane aine (sidekude, liigesed jne). Seega on bakter vähe immunogeenne teda ei tunne inimene ära kui võõrast (hunt lambanahas). NB! Arvatakse, et bakter on saanud need geenid eukarüootselt peremehelt!
aastal kasutusele võetud test kannab ka Mantoux testi nime). Oli veel ilmseid nakkushaigusi, mille toimest ei saadud aru, nt kõikvõimalikud reumaatilised palavikud (sarlakid). Streptokokke (ja stafülokokke) leiti juba 19. sajandil patsientide kõrist ja nahalt, kuid mitte verest ja südamest. Alles 1934. aastal saadi aru, et vastaval korral esineva palaviku näol peab olema tegemist organismi immuunreaktsiooniga streptokokkide vastu. Lisaks pandi tähele, et patogeenid võisid inimorganismis elada, inimene võis teisi nakatada, samas ise terve püsides New Yorgis nt keegi iirlanna, Tüüfuse Mary. (Meenutagem siinkohal ka antisemitismi ilminguid!) Ühesõnaga teema olid püsivalt ja piisavalt segane nii jätkuvalt mitmeski valdkonnas. Siinkohal tuleb peatuda käsitlustel immuunsusest. Püsis küsimus, mida immuunsus endast kujutab. Algas vastava ala teadustöö
Sorbitooli tarbimise häirivam kõrvalmõju on eelsoodumus kõhulahtisuseks (analoogia mannitooliga). Niinimetatud E-ainena on sorbitoolil palju ülesandeid. Sorbitooli kasutatakse tehismagusaine, niiskusesäilitaja, emulgaatori ja sekvestrandi rollis. Sekvestrandiks loetakse aineid, mis seovad metalliioone. Ksülitool (E967) on viimastel aastatel populaarsust võitnud eeskätt tänu närimiskummidele. Nimelt pärsib ksülitool kariogeensete streptokokkide ja laktobatsillide kasvu. Ksülitooli sisaldavad ka mõned tavalised toiduained (kasemahl, seened, banaanid) ja see ühend pole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooliga tooteid leidub rohkesti Lääne-Euroopa riikides ja Kanadas. Ameerika Ühendriikides aga piiratakse selle ühendi kasutamist toiduainetetööstuses. Põhjus on loomkatsetest ilmnenud faktides. Nimelt on leitud, et ksülitool võib teatud tingimustel põhjustada kasvajate teket
Enterococcus spp. Üldist. G+ diplokokk (või esineb gruppide, lühikeste ahelatena), katalaas–. Kihnuta. Enterococcus on sage koloniseerija, haigustekitaja; teised on harvad (Abiotrophia, Leuconostoc, Pedicococcus, Aerococcus, Gemella, Globicatella, Helcococcus). Enterokokid, teised fekaalsed streptokokid kuuluvad D-grupi (α-hemolüütiliste; võib esineda ka β- hemolüütilisi kui hemolüüsita pesi) streptokokkide hulka. Olulisemad on E. faecalis (80…90% juhtudest) ja E. faecium (10…15%), mis kuuluvad normaalsesse soole ja suguteede mikrofloorasse. Erinevalt teistest streptokokkidest säilivad kaua kuumutamisel, säilivad ka kuivamisel. Epidemioloogia. Enamasti põhjustab enterokokilisi infektsioone indigeenne mikrofloora, harvem inimeselt inimesel levik. Riskikontingent on pikaajaliselt hospitaliseeritud, laia spektriga antibiootikume saavad (tsefalosporiinidele on enterokokid loomulikult
Ka levaan võib osaleda kaariese tekkel. Ka paljud taimedega koos elavad bakterid (Zymomonas mobilis, Acetobacter diazotrophicus, Pseudomonas syringae jt) toodavad sahharoosist levaani. Levaan aitab neil taimedele kinnituda, hoiab niiskust ja on ka rakuväliseks varuaineks. c. Tselluloos. Ei ole populaarne. Acetobacter xylinum, Sarcina ventriculi, Agrobacterium, Phizobium, E. coli. 2. Heteropolüsahhariidsed. Streptokokkide kapsel koosneb hüaluroonhappest. Hüaluroonhape on heteropolüsahhariid, milles on tuhandeid suhkrujääke. Koosneb glükuroonhappest ja NAG-st. Hüaluroonhape on inimesele omane aine (sidekude, liigesed jne). Seega on sellise kapsliga bakter vähe immunogeenne teda ei tunne inimene ära kui võõrast. Arvatakse, et bakter on saanud need geenid inimeselt, kuna inimesele on hüaloroonhape iseloomulik. 3. Valgulised kapslid
Pirquet 1907. a kasutusele võetud test kannab ka Mantoux testi nime.) Oli veel ilmseid nakkushaigusi, mille toimest ei saadud aru eriti käivad siia alla kõikvõimalikud reumaatilised palavikud (sarlakid nt). 1882 Ogston eraldab kokkide kultuuri streptokokid. Neid batsille leiti patsientide kõrist ja nahalt, kuid mitte verest ja südamest nt. 1934. a saadi aru, et palaviku näol peab olema tegemist organismi immuunreaktsiooniga streptokokkide vastu. 19. sajandi lõpuks tehti kindlaks nakkushaiguste mikroobne olemus, defineeriti enamus sellistest haigustest. See kõik omakorda andis tõuke aseptika ja hügieeni arengule (vt eelnevalt käsitlemist leidnud Lister, Bergmann, Zoege-Manteuffel jt). Toimus rahvaste- ja koolkondade võidujooks. Tüüfuse ja teetanuse ravimid olid Esimese ilmasõja success-story'd. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased
annaabi.ee 
