Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli rajatud Museionis (muusade pühamu) Filosoofia Filosoofia vaaded olid muutunid: filosoofid uurisid rohkem inimest. Nas otsisid vastust küsimusele kuidas võiks inimene saavutada õnne. Epikuros surm on inimese hingeaatomite lagunemine. Stoitsistlik koolkond ()- inimese saatus on jumalaga ette määratud Teaduse aeng Hellenismi periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg Tähtsaim teaduskeskus on Aleksandria Matemaatik Eukleides () Füüsik Archimedes Astronoom Ptolemaios ()
5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7.religioon- *mitmed uudsed jooned *vanad jumalad jäid alles, kuid hakati austama ka mitmeid idamaiseid jumalaid(kõige armastatumaks jumaluseks tõusis Egiptuse Isis) *õpiti lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat *taevakehade järgi ennustamine muutus populaarseks *kujundati välja sodiaagi 12 tähtkujule vastavat detailset horoskoopi 8.teadus- *Kreeka teaduse hiilgeaeg
mõni teine metssead, mõni teine karud, mõni aga samaadid.Kas ei osutu nad röövleiks, kui uurid nende põhilauseid? Tema "Meditatsioonide" olulisus seisneb seal kajastuval praktilisel ja aforistlikul stoitsistlikul sõnumil. Sellel stoitsistlikku filosoofiat käsitleval teosel puudub kindel ülesehitus, kuid sellele vaatamata esindavad sealsed mõtted näidet elamise eetikast: õpetustest, mis on lähemal religioonile kui filosoofilisele arutlusele. Stoitsistlik filosoofia keskendus peamiselt iseenda ja universaalse olemusega kooskõlas elamisele. · Stoitikute arvamuse kohaselt püüdlevad kõik "hingelised olevused" enda püsimajäämise poole. Mõtlemisvõime on see, mis laseb meil,võrreldes meie loomalikest instinktidest lähtumisega, valida suurema täpsusega seda, mis on meie tõelise olemusega kooskõlas. Stoitikud järeldavadm et headuse ainus kahtlematu väljund on voorus. Voorusesse on
ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku probleemide ja hingevajaduste üle, otsiti vastust küsimusele kuidas võiks inimene elu raskuses hoolimata leida tee õnnele ja hingerahule Epikuros-väitis et inimest ei oota pärast surma midagi, pole mõtet karta, ka jumalaid ei tule karta neid inimeste asjad ei huvita,filosofeerimine aitab hingerahuni Stoitsistlik koolkond- kõik jumaliku korra järgi ette määratud, lepi saatusega vabasta end hirmudest, nii saad hingerahu Religioon-hakati austama paljusid idamaiseid jumalaid, kuulsaim Isis,astroloogia,sodiaagi tähtkujud Teadus- spetsialiseerumine, tähtsaim keskus Aleksandria, matemaatik Eukleides- sõnastas ja tõestas geomeertia põhialused, Archimedes-kuulsaim füüsik ja leiutaja, kruvi veetõstukina,kivi ja
seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6. Hellenismi perjoodil hakkad filosoofia huvituma inimese probleemidest, kuidas saavutada õnne ja hingerahu. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimeste hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. 7. Kui Kreeka tegeles teaduses põhiliselt inimese ja ilma uurimisega, siis Mesopotaamias uuriti ajalugu vanade esemete põhjal või mingil muul moel. Mesopotaamia käsitles probleeme hoolega kuid Kreeka probleemide käsitlemisel otsiti alati uusi mooduseid ja mõtteid kuidas probleem efektiivsemalt lahendada. 8
riigipiiriüleseid moraalseid kohustusi Need omakorda jagunevad: ─ range kosmopolitism, mis väidab, et meie moraalsed kohustused partikulaarsete (kaaskodanikud, perekond jms) seotuste vastu ei ole kunagi tugevamad kui kohustus aidata võõraid ─ mõõdukas kosmopolitism, mis väidab, et vähemalt mõnedel juhtudel on meie lähedased moraalselt olulisemad Üks omaette seisev kosmopoliitne lähenemine on stoitsistlik kosmopolitism. Levinuim viis selle mõistmiseks on läbi Hierokles'e identiteeti seletava ringmudeli abil, milles Hierokles kujutab üksikindiviide ringidena. Esimeses ringis asub inimmõistus, teises lähisugulased, järgnevad perekond ja sõbrad ning kohalik kogukond. Seejärel tuleb naaberlinnade ühiskond, järgnevad riik ja lõpuks inimkond. Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole,
kurjuses", püüdmata seda ületada, pöörates kogu oma olemuse headuse, Jumaluse poole. Kurjus inimeses on omamoodi alaväärsuskompleks, kadeda iseloomu, jõuetu meeleheite produkt. Tõeliselt õilis inimene elab maailmas alati oma südametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles. Stoikude eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusesse. Kuid miks on maailmas olemas kurjus? Kas stoitsistlik jumal tõesti leiab, et nii peabki olema? (Teodiike probleem) Kuidas stoikud seletasid kurjuse olemasolu maailmas ja õigustasid jumalat? · Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Seega ei saaks ka headust olemas olla ilma kurjuseta. · Kurjus on nagu taust, mille tõttu headus välja paistab. · See, mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, ei ole seda maailma kui terviku jaoks.
Termin ,,essee" võeti Eu kasutusele alates tema ,,Esseedest". Essee on vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Lühike , tervavmeelne , mis suurema mõjutuse nimel oli hoolega argumenteeritud. Pärines aadlitiitli omandanud jõukast Bordeaux' kaupmeheperekonnast. Sai suurepärase hariduse , õppides ülikoolis juurat ning omandades laialdased teadmiseks eriti antiikse Rooma kirjanduse ja filosoofiast. Teda mõjutasid tugevasti nii stoitsistlik kui ka platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas oma sõltumatu hoiaku. Tegutses Bordeaux' parlamendi nõunikuna, hiljem ka linnapeana. Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. Imetleb inimeses elutäiust, ta kaitseb nagu enamik varasemaid hamanistide loomulikkust. Montagine võtab omaks, et inimese loomus on muutlik, alludes ajale ja olukorrale. Kahtlemata oli ajastu hulluste ja pealiskadusete püüdluste karm kriitik. Ta ei püüa lugejale sugugi peale suruda oma mõtteviisi.
oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea. Kõigepealt tuli aga oma himudest lahti saada, sest just himud ja soov neid rahuldada ei lasknud inimestel stoikute meelest saatusega leppida. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastas inimese ühtlasi ka kõigist muredest ja tõi kaasa püsiva hingerahu. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Stoitsistlik õpetus levis hiljem ulatuslikult ka Rooma riigis, kuid roomlased andsid sellele oma ellu suhtumisest lähtudes uue tõlgenduse. Teaduse areng Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raames, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab nende süvenev eraldumine. Muidugi leidus selgi perioodil väga mitmekülgseid õpetlasi. Nii oli 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi
Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena. Sel perioodil juurdlesid filosoofid inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et surma pole mõtet karta. Ja et ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Et filosofeerimine aitab inimestel kõike mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda Stoitsistlik koolkond väitis, et tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Et hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Haridus olid templikoolid ja rikkamad saatsid enda lapsed filosoofide juurde.
· Hellenismi ajal sai populaarseimaks zanriks luule, valitsejad kutsusid poeete oma lähikonda. Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda ja seetõttu muutusid luuletuste teemad, näiteks ülistati valitseja perekonda. · Endiselt armastati ka teatrit, kuid rahva maitse oli muutunud, eelistati komöödiaid, mis põhinesid argielu teemadel mitte poliitikal. · Filosoofias juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle. ( Epikuros, stoitsistlik koolkond) · Idamaadesse asudes toimus religioonide segunemine. Religioonis ilmusid uued jooned ja austama hakati ka idamaiseid jumalaid. · Teadusharud muutus omaette valdkondadeks. Sõnastati geomeetria põhialused ja leiutati kruvi. Avastati kehade veeväljasurve seadus. Teati et maa on kerakujuline ja ka umbkaudset ümbermõõtu.
Üks tema tuntumaid ütlusi olnud: "Sustine et abstine" "Talu ja loobu". Ei saa olla õnnelik, kui soovid seda mis on võimatu; ja vastupidi: õnnelik või olla vaid sel juhul, kui soovid võimalikku, sest sellisel juhul saavutad sa alati selle mida soovid. Kogu asi on selles, et soovida seda, mis on võimalik. (Epiktetos) Noorstoikluse 3. Periood Marcus Aurelius Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks on aga tuntud keiser-filosoof MARCUS AURELIUS, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Marcus Aurelius, sünninimi Marcus Annius Catilius Severus, sündis 26. aprillil 121 Roomas, perekonna villas Caeliuse künkal. Elu esimese seitsmeteistkümne aasta jooksul kandis ta samu nimesid kui isa ja vanaisa, Marcus Annius Verus. Vanaisa oli sel aastal teist korda konsul ja Rooma linna perfekt. Viis aastat hiljem määrati ta taas
Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu Muutused religioonis: -mõjutused Idamaadest -vanade jumalate kõrvale tekkisid uued idamaised jumalad -jumal Isis > maailma valitseja -taevakehade järgi ennustamine -12 sodiaagimärki ja horoskoop Teaduse areng: -Kreeka teaduse hiilgeaeg -eraldusid omaette teadusharud ja valdkonnad -matemaatik Eukleides > geomeetria põhialused -füüsik Archimedes > kruvi, kindlused, kivi- ja nooleheitja, füüsikas seadus kehade veeväljasurvest ("heureka!")
kirikuisasid, Euroopa mõttemaailma. Filosoofia Vastupidiselt paljude arvamusele, polnud Aurelius üldsegi filosoof vaid vilunud valitseja ja hea riigimees. Kuid siiski oma vabadel hetkedel, mil ta sai oma valitseja rüü seljast visata, kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja
Olulisem vaatamis väärsus oli tuletorn. Üle 100 m kõrge. Museion tegutses seal , ta oli teaduse , haridus keskus. Seal on kõige olulisem raamatukogu , kus oli üle 7000 käsikirja. Millest väga vähesed on säilinud. Seal tegeleti ka filosoofiaga. Palju huvitas seal teema , et kuidas saada hingerahu. Kerkis esile 2 filosoofia koolkonda. Epikurose koolkond- arvati et pärast surma ei ole midagi ja inimese hing laguneb ja inimene ei pea kartma. Teine koolkond oli Stoitsistlik koolkond nende alla kuulusid inimesed kes rääkisid saatusest , et sellega tuleks leppida ja kõik ilmas on ettemääratud ja inimest juhub saatus. Riiklik korraldus Roomas Vabariigi periood (510-30 eKr) Res publica vabariik, Avalik asi. Patriitsid rikkurid , kel oli palju maad. Pleveid lihtrahvas. ( talupojad , käsitöölised...) Pidid osalema ka sõja tegevuses. Võim: Magistraadid riigi ametnikud , kes mingit kongreetset asja juhtisid . Kõige
· Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes. Epikuurlased Epikuros. Stoikud Zenon. Teadus: · Kreeka teaduse hiigelaeg. · Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria. · Eukleides matemaatik. 4. saj eKr. ,,Elemendid" kogu senises Kreeka
Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat. Antoninus Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda Pius aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks. Marcus stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna Aurelius hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu saavutas. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal Maecenas Ratsanikuseisusest M võttsi andekaid poeete oma kaitse alla. Lõi neile majanduslikud tingimused ja õhutas kirjutama Augustuse ideoloogiast. ,,Metseenlus"
Rahvakosolek ja nõukogu. · Linnad: Aleksandria Aniookia Pergamon Orjapidamine arenes Linnade ja kihtide ebavõrdsus · Kirjandus: Luule Kutsuti kokku poeete Elegantne stiil ja eruditsioon Pakkuda meelelahutust Tragöödiad teatris asendustid komöödiatega · Filosoofia: Inimene kui indiviid ja ta vajadused Epikuros Jumalat inimese asjad ei huvita Stoitsistlik koolkond Kõik jumala korra järgi määratud · Teadus: Eukleides Elemendid Geomeetria põhialused Archimedes Sitsiilisast Kruvi Kindlustused Veevärk Sõjatehnika Vedeliku väljasurve Ptolemaios Maailmakaart Seisukohad kujndasid uusaja alguseni Astronoomid
piirikindlustuste vööndi (limes romanus) väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat ja edendas ehitustegevust Ateenas. Antoninus Pius (138 161). Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks. Marcus Aurelius (161 180): stoitsistlik filosoof, kes püüdis valitseda jäägitu kohusetundega kogu ühiskonna hüvanguks. Doonaul puhkesid sõjad markomannidega (germaani rahvas), kelle vastu keiser lõpuks Viini lähedal võidu savutas. Commodus (180 192): ebapädev ja julm valitseja; läks tülli senatiaristokraatiaga ja kukutati. Severuste dünastia 193 235 Septimius Severus (193 211) taastas kodusõdade järel riigi ühtsuse. 212 andis Caracalla (211 217) oma ediktiga kodakondsuse kõigile keisririigi
10. kaitsevad rahu, sõda vaid enesekaitseks. 11. ühiskond rajaneb demokraatial, kõik ühsikonna liikmed on võrdsed. Michel de Montaigne · Uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof. Termin ,,essee" võeti kasutusele tema ,,Esseedest" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. · Rooma ülikoolis õppis juurat, laiad teadmised antiikse rooma kirjandusest ja filosoofiast. · Teda mõjutas nii stoitsistlik (Seneca) kui platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas siiski oma sõltumatu hoiaku. Tema humanism võrreldes Erasmusega märksa ilmalikum. · Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski ,,Esseed". · Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest", ,,Edevusest" jne. ,,Sellest, et filosofeerimine on surema
Mille poolest erinesid Kreeka hellenismiperioodi kultuur: filosoofia, kirjandus ja religioon 1. Filosoofias - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juureldi rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate provleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Armastati endiselt teatrit, aga rahva maitse oli muutunud tragöödia ei pakkunud enam huvi, ellistati komöödiaid. 3
kahe halva vahel) Suuremeelsus- ihnsuse ja varanduse loopimise kesktee Rooma periood Roomlaste panus ,,tähtsusetu"? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat. Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke epikuurlased : peab püüdlema naudingu poole stoikud : vooruslikkuse poole Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria
Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu Muutused religioonis: -mõjutused Idamaadest -vanade jumalate kõrvale tekkisid uued idamaised jumalad -jumal Isis > maailma valitseja -taevakehade järgi ennustamine -12 sodiaagimärki ja horoskoop Teaduse areng: -Kreeka teaduse hiilgeaeg -eraldusid omaette teadusharud ja valdkonnad -matemaatik Eukleides > geomeetria põhialused -füüsik Archimedes > kruvi, kindlused, kivi- ja nooleheitja, füüsikas seadus kehade veeväljasurvest ("heureka!")
“ Sõda loomupärase orja allutamiseks on õigustatud Tavainimeste huvi on ebakõlas terviku huvidega Friedrich II (1712-86, kun. 1740-) Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: “Anti-Machiavell” Roomlased õiglasest sõjast (1740), “Essee valitsusvormidest” (publ. 1777). Suhtles Voltaire’iga Rooma stoitsistlik doktriin (Cicero): maailmas kehtivad universaalsed, “Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt mõistuslikud reeglid ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma Mõistuslik inimene <-> loom. Sõda on kõrvalekalle Millal õigustatud? kaaskodanikele” 1) Enesekaitseks. Kaasneb karistusõigus.
Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakata on ühtviisi nii rumal kui ka halb. Tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Saatusega suudab aga leppida vaid see, kes vabastab end hirmudest, sest just hirmusid orjates soovivad inimesed seda, mida saatus pole neile määranud. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovat hingerahu. 1. Defineeri mõiste: hellenismiperiood.
More siiski ei tunnista, et Utoopia on parim, sest seal on kehtestatud seadused ja kord, mis mõnel puhul, nagu usk, on tarbetud. Michel de Montaigne oli uusaegse Prantsusmaa I väljapaistev filosoof. Termin ,,essee" võeti kasutusele tema teosest ,,Esseede" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. Rooma ülikoolis õppis juurat, laiad teadmised antiikse rooma kirjandusest ja filosoofiast. Teda mõjutasid nii stoitsistlik (Seneca) kui platonistlik moraalifilosoofiline mõtteviis. Säilitas siiski sõltumatu hoiaku. Tema humanism võrreldes Erasmusega märksa ilmalikum. Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski ,,Esseed". Arutleb kõikidel eluteemadel: ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest", ,,Edevusest" jne. Kõiki ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle
Tsiviliseeritud rahvad peavadki sõda barbarite vastu pidama. Aristoteles põhjendab ,,kõrgema" inimese sõda barbarite vastu. Kahte tüüpi inimesed: need, kel loomuses valitseb hing, teised, kelle loomuses valitsevad ihad. Üks on hingeline, teine kehaline. ,,Kõrge" peab valitsema ,,madalama" inimese üle ,,madalama" huvides. Nood ei saa sellest aru, hakkavad vastu ja siis tulebki nendega sõdida ja need vägivaldselt vallutada. · Rooma: stoitsistlik doktriin (Cicero). Maailm on harmooniline tervik, sõda on kõrvalekalle (mõistuslik inimene <-> loom). Inimesed peavad suutma lahendada oma probleemid mõistuslikult tegutsedes. Millal õigustatud? · 1) enesekaitseks. Individuaalse enesekaitse laiendamine kollektiivile. Kaasneb karistusõigus, et see ei korduks. · 2) isamaa (patria) kuulsuseks ja auks tsivilisatsiooni laiendamise argument.
annaabi.ee 
