1994). 2007. aastal pälvis ta muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserttegevuse eest Georg Otsa nimelise auhinna. Armida, nõid, Damaskuse kuninganna, Argante armuke: Kristel Pärtna Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis 2009–2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Aastal 2010 oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat 2010–2012. Kristel Pärtna on Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ laureaat (2012), Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2016 ja Harjumaa teatripreemia laureaat 2017. Esitamisele valitud teoste vahel valmis tervik etenduse lõpuks. Teose kulminatsioon oli laineline, tekkis pinge haripunkte mitmel erineval korral, kuid ei olnud üht kindlat kulminatsiooni.
dirigeerimisklassi, mis asub Ukrainas. Õpingute kõrval tegutses ta ka Lviv Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendi assistendina. 2004. aastal osales ta Gustav Mahleri nimelisel dirigentide võistlusel Bambergi Sümfooniaorkestrit juhatades ning sellega pälvis III koha ja pärast seda pakuti talle ka töökohta sama orkestri juures Jonathan Notti assistendina. 2009. aastal sai Lõnin magistrikraadi Dresdeni Carl Maria von Weberi nimelises Muusikakõrgkoolis. Oksana Lõninvat on mitmekordne stipendiaat: Goethe Instituudi stipendiaat, Oscari ja Vera Ritteri nimelise stipendiumi stipendiaat, Saksa Muusikanõukogu dirigentide foorumi stipendiaat. 2008. aastal oli ta Bergeni Sümfoonikute peadirigendi Romely Pfundi assistent ja Osnabrücki teatri peadirigendi Hermann Bäumeri assistent Mozarti ,,Idomeneo'' lavastuses. Samast aastast alates on Lõniv dirigent Odessa Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatris. Lisaks on ta juhatanud palju kontserte Saksamaal, Prantsusmaal, Ukrainas,
8. Elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamine, filosoofiliste probleemide uurimine. 9. Sümbol. Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, kaotas varakult isa ja elas vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis filosoofiat ja psühholoogiat. 1929. a tutvus Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Oli 1933.-1934. a Prantsuse Instituudi stipendiaat Berliinis, kus sai mõjutusi Heideggeri filosoofiast. 1938. a ilmus tema romaan „Iiveldus“, mida võib lugeda eksistentdialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1939. a avaldas novellikogu „Sein“. Selles peegeldusid Hispaania kodusõja motiivid. Samal aastal astus Sartre Prantsuse armeesse ja sattus 1941. a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige.
Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a
Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms
suuremat äratundmisrõõmu. Kontserdi solist Triin Ruubel on 2007. aastal lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske käe all, 2012. aastal Rostocki Muusika- ja Teatri Kõrgkooli prof Petru Munteanu juhendamisel ning lõpetab peagi magistrantuuri Ausburgi ülikoolis. Ta on võitnud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursitel, näiteks esimene preemia ja eripreemiad konkursil Kloster Schöntalis Saksamaal. Ta on olnud ka mitme rahvusvahelise fondi stipendiaat. Ta on soleerinud nii Estis kui ka välismaal, teinud koostööd Rostocki Põhja-Saksa Filharmooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonikute orkestritega. Triin Ruubel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning juhendab noori viiuldajaid Järvi Suveakadeemias Pärnus. Minule väga meeldis Ruubeli esitus, ta mängis väga siiralt ja elas ilusti rolli sisse. Mihhail Gerts on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid dirigente. Ta on lõpetanud
Elulugu Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal. Ta isa oli taluomanik Andres Kangro ja ema Minna Kangro. Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis 19191922, Antsla kõrgemas algkoolis 19221924 ja Valga gümnaasiumis 19241929. 19291938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust
Finlandiatalos. (Rahvusooper Estonia orkester - dir. J. Alperten, "XX saj. Orkester"- dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir. Elias Seppälä, ERSO - dir. N. Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G. Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007. a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Kontsert toimus Kadrioru lossis ja minu nägemuse järgi ei oleks saanud imelisemat kohta valida. Barokkstiilis ehitatud loss oli justkui mõnest vanast romaanist välja astunud, ning tegi meeleolu ja elamuse tuhandeid kordi erilisemaks kui ta võibolla mõnes muus kohas toimununa oleks olnud.Esinejad paiknesid akende all ja aknede taga viirastus päikeseloojang ja just lahtiläinud pungadega puud, mis aitas ümbruse sarnanemisele muinasjutuga veel eriliselt kaasa
Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteaduslikku ajakirja" 192030 avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid, teaduslikke tööd 1933 hakkab Tartus õpetama semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid Tähtsamad teadustööd 1930ndail on heebrea mõistet "JHWH sõna" käsitlev "The Word of Yahweh" ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast
Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a
Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Dulcamara, soolapuhujas rändarst: Raiko Raalik Lähemalt: Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Taavi Tampuu klassis. Aastal 2013 osales Rahvusooper Estonia noorteprojektis ,,OPERAtsioon VOX". Alates hooajast 2017/18 on Raiko Raalik Rahvusooper Estonia stipendiaat. Giannetta, klatsidaam: Olga Zaitseva Lähemalt: Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. aastal dotsent Pille Lille ja prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis. Magistrikraadi omandas ta samas interpretatsioonipedagoogikas klassikalise laulu erialal. Ooperi ,,Armujook" sisuline iseloomustus: ,,Armujook" on segu armastusloost ja huumorist. Tegevustiku aeg ja koht on maakoht Sitsiilias, Lõuna-Itaalias 1930. aastatel.
Peale seda kuni 1920. aastani oli ta Tartu Kommertskooli õpetaja. 1926- 1933 töötas ka Saaremaa Ühisgümaasiumis õpetajana. Siis leidis ta aga, et Tartu meeldis talle rohkem ning pöördus jällegi sinna tagasi. Erinevates Tartu koolides oli ta õpetaja kuni aastani 1940. Samal ajal, kui Johannes oli Tartus õpetaja, oli ta ka Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi nõunik. Rootsi kolides oli ta ülikoolides assistendina ning 1952- 1955 oli ta riiklik stipendiaat. 6 Keeleuuenduse mõju ja tegevus Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise. Ta esitas mitmeid uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, eestipärastamise alal. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu, mis peamiselt olid soome keelest.
1958-67 Eesti Raadio, helireissöör 1967-80 vabakutseline helilooja 1968 ''Credo'', esimese loomeperioodi lõpp 1968-76 loominguline ümberorienteerumine 1976 ''Aliinale'', tintinnabuli-tehnika sünniaeg 1976-77 15 tintinnabuli-kompositsiooni, sh. ''Tabula rasa'', ''Cantus in Memory of Benjamin Britten'' ja ''Fratres'' 1980 emigreerumine Viini, leping kirjastusega Universal Edition a-st 1981 Berliinis vabakutseline helilooja 1981-82 DAAD stipendiaat a-st 1984 loomingule koostöö plaadifirmaga EMC, kes on teinud kõigi tema suurteoste autoriseeritud esmasalvestused Tunnustusi Audoktor 1990 Eesti Muusikaakadeemia 1996 Sidney ülikool 1998 Tartu Ülikool 2002 Durhami ülikool 2003 San Martini ülikooli humanitaarteaduskond Auliige 1991 Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia 1996 American Academy of Arts and Letters 2001 Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia 2003 Suurbritannia Kuninglik Kirikumuusika Kool
astr. 1926 (Astrograafiline positsioonide määramine), dr. phil. nat. 1932 (Determination of the Longitude of the Tartu Observatory by Wireless. Second paper: Observations in 19291930 in Tartu and in Pulkovo. Final Results). Üliõpilasseltsi Raimla vilistlane. Ta osales Vabadussõjas. Aastatel 19231925 oli Livländer Tartu Ülikooli tähetorni abijõud, 19251935 assistent, 19281929 teaduslik stipendiaat Potsdamis, 19321934 Tartu Ülikooli astronoomia ja geodeesia eradotsent, 1934 dotsent, geodeesia kabineti juhataja. Aastatel 19361944 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli professor, 19411944 ajutine rektor. Robert Livländer hukkus Eestist põgenemisel laeval Nordstern. Tiit Nugis (sündinud 3. detsembril 1942 Tallinnas) Eesti astronoom.
S. Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani. Sumera on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Kölni Muusikakõrkoolis, kust sai 2004. aastal magistridiplomi. Naine on olnud mitmetel aastatel erinevate asutuste stipendiaat ja saanud palju tunnustust mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil. 5. veebruari kontserdil esitati Franz Schuberti (1797-1828) „Talvise teekonna“ laulutsüklit, mis koosneb 24-st palast. „Talvine teekond“, üks Schuberti kolmest laulutsüklist, ei hõlma ühe kindla meeleoluga palu, vaid laulust laulu toimub erinev situatsioon, kus kirjeldatakse armastusest pettunud noormeest. Pettumuses kogeb ta mitmeid erinevaid negatiivseid emotsioone.
17 Nov 2006 EE Rõõmsalt naeratav Eia. Foto: Esko Lehtme Kirjutasime Sinust ka täpselt seitse aastat tagasi ajalehes Vaba Eestlane, kui olid 14-aastane ja just asunud elama Taimaale, kus õppisid hiljem neli aastat stipendiaadina erakoolis. Kas sellest kogemusest räägib ka Sinu esikromaan ,,Kuu külm kuma", mille kirjutasid 19-aastaselt? ,,Ei ning jah. Lugu leiab aset küll ühes nimetus Tai erakoolis ja peategelane on Eestist pärit stipendiaat, ent lugu ise ei ole üks ühele minu elust seal. Siiski, enamus juhtumisi raamatus õnnetused, kultuuride erinevusest tekkinud äpardused juhtusid kellegagi ning ei ole välja mõeldud. Loo keskne armastuslugu põhineb aga ühel väga tuntud koolisisesel ,,linnalegendil", mida alati uutele õpilastele edasi räägitakse ja enam ei tea keegi, kas see ka päriselt juhtus. ,,Kuu külm kuma" võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia. Oled läbi aegade noorim laureaat
Protestija meelest ei olnud Bauschmidti ja VMT Ehituse nimetatud projektijuhil ette näidata piisavalt suurte ehituste juhtimist ning viis aastat Nordeconiga lepingulistes suhetes olnud objektijuhil polnud vajalikku tööstaaži. Viljandi Protesti lahendanud komisjon tuvastas, et projektijuhile esitatud etteheited ei vasta tõele, kuid objektijuhi tööstaaž on aasta väiksem, kui reeglites nõutud. Nimelt oli Ugala tööde juhiks kavandatud isik olnud ühe aasta Nordeconis stipendiaat ning seda aega ei saanud komisjoni hinnangul staaži hulka arvestada. Augusti lõpul tehtud otsuse kohaselt pidi RKAS Bauschmidti ja VMT Ehituse pakkumise tagasi lükkama ning võitjaks oleks sel juhul kerkinud Nordecon. 1. septembril pöördusid aga Bauschmidti ja VMT Ehituse esindajad kohtusse ning vaidlustasid vaidluskomisjoni otsuse. Halduskohtul on otsuse tegemiseks 45 päeva. See tähendab, et Ugala ehitus venib.
F.R.Kreutzwaldi monument Võrus, 1926 Alfa et omega, 1923 7 ENSV perioodil Aleksander Eller sündis 23. veebruaril 1891 Tartus. Kunsti hakkas ta õppima oma kaubanduserialaste õpingute kõrvalt. Aastatel 1921-1924 õppis ta Berliini Kunstakadeemias skulptuuri ning 1924.-1926. aastal õppis ta Pariisis. Ta oli Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaat ning viibis aastatel 1926-1927 Viinis ja Roomas. Peale õpinguid töötas ta Tartus vabakunstnikuna, oli aastatel 1925-1928 Eesti Kunstnikkude Liidu liige ning alates 1956. aastast Kunstnike Liidu liige. Aleksander Eller on loonud erinevaid hauamonumente (nt Miina Härma hauamonument), lihtsa ja range, detailirohke vormiga portreereljeefe. Ta valmistas 1935. Aastal Riigikohtule skulptuuri ,,Justita" ning oli Tartu Vabadussõja mälestussamba ehitustööde juhataja. Aleksander Eller suri 26
17.06.1940-09.01.1945 937-1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees, 1938-1939 Riigivolikogu esimees, 1939-1940 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1926 I, II, 1929-1932 IV Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige. 18.09.1944 nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1910-1916 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. 1916-1918 Peterburi ülikooli stipendiaat rooma ja tsiviilõiguse alal., 1924-1925 Eestimaa õiguse ajaloo professori kt, 1925-1927 erakorraline, 1927-1940 ja 1942-1944 korraline professor. 1921-1924 õigusteaduskonna sekretär, 11 1924-1931 dekaan, 1931-1934 ülikooli prorektor. 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia liige. 1918-1919 kohtu-uurija ja rahukohtunik Haapsalus. 1919-1920 ajalehe ?Kaja? vastutav toimetaja.
1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima. Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama. Treener päästis Veerpalu sõjaväest Eeri Tammik, kes võttis Andrus Veerpalu treenimise Johannes Toimilt üle 1990. aastal, hakkas noorele suusamehele ka sponsoreid otsima. Pärast Otepää spordiinternaatkooli lõpetamist profisportlase karjääri alustades oli Veerpalu esiotsa Jõulu suusaklubi stipendiaat see tõi 90 rubla kuus. Peagi sai ta instruktoriks, teenides 200 rubla. Kuid tulemuste paranedes kasvasid oluliselt ka rahalised vajadused. Tammik, nüüdne Tahkuranna vallavanem, alustas sponsorite otsinguid tuttavate seast. Saatis firmadele sadakond kirja. Võttis kakssada telefonikõnet. Tulemus: ümmargune null. «Selline tühi töö,» nendib Tammik. Peale Jõulu klubi andis Veerpalule sportimiseks pisut raha ka Pärnu maavalitsus, AS
eriala. Sama eriala on ta lõpetanud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Lauluerialal täiendas end Savonlinnas Shen Xiangi ja Li Yinwei kursustel ning Eva Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Hemsley, Nicola Christou, Tamara Novitsenko, Margarita Gruzdjeva jt. juures. R.Airenne võitis 1989. aastal esikoha 13. Vabariiklikul interpreetide konkursil ja Teatriliidu eripreemia parima aariate esitajana. On olnud Wagneri Ühingu stipendiaat ning on saanud muusikateatri aastapreemia nimiosa eest G. Bizet' ooperis ,,Carmen". Lisaks on ta saanud Harju Maavalitsuse kultuuripreemia, on olnud Suure Vankri kultuuriauhinna nominent, saanud Georg Otsa nimelise preemia. Aastast 1989 on ta Rahvusooper Estonia solist ja aastast 1992 ühtlasi EMTA pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna. On Rahvusooper Estonias ja mujal loonud üle 40 rolli, esinenud nii ooperi-, kontsert-
aastal ülikooli, järgmisel aastal taotles ta magistrikraadi, milleks ta koostas töö teemal ,,Eesti soneti ajalugu". Kuna ta sai doktoriõppesse asumiseks stipendiumi, siis alustas ta 1938. aastal ka doktoritöö kirjutamist teemal ,,Eesti romaani ajalugu"(Ristikivi, 1967: 15). 1939. aasta 12. augustil abiellu Bernard Kangro loodusteadust õppiva üliõpilase Maria Vellneriga, kes oli tema kodukandi tüdruk ja nad olid vanad tuttavad (Kruus, 2003: 39). Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust
27 Alloleval joonisel on järelkasvutegevused kujutatud püramiidina- alumisel astmel on tegevusega haaratav sihtrühm kõige suurem ning mitmekesisem, iga järgmise astme tegevus on eelmisest täpsemini sihitud. Antud joonisel on kujutatud üks võimalikest tegevuste järjekordadest, mis ei välista teisi (näit saab tudengist esmalt stipendiaat, seejärel praktikant või uurimistöö kirjutaja). Joonis 15. Järelkasvu tegevuste Noore struktureerimise mudel töötaja autor: Maris Kadakas
annaabi.ee 
