Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. 4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid põhiemotsioonid on: *Õnnelikkus- kui keegi teeb sulle kingituse *Üllatus kui saad ühe suure soovi mida sa oled soovinud eluaeg. *Kurbus- lähedase surm *Hirm- kui keegi ähvardab sind tappa *Viha- kui keegi karjub su peale ja sa vihastud *Vastikus kui surnud loom, haiseb jubedalt
PSÜÜHILISED SEISUNDID ! *Tundmused ehk emotsioonid. Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks
objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne) Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi Emotsioon <-> ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus
1. Tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsiooniga kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu (nt kurbus, rõõm, viha). 29. Tundmuste toime inimesel. 1. Aktiivsed tundmused annavad jõudu, inimene ettevõtlik, reibas. Need on steenilised tundmused. 2. Passiivsed e. asteenilised tundmused vähendavad energiat. Järgnevad konfliktidele, haigustele jne. Meeleolu halb ja maailm tundub tumedates toonides. · Sama tundmus mõjub inimesele erinevates olukordades erinevalt 30. Emotsioonide liigid 1. Meeleolu. Isiksuse üldine emotsionaalne foon. Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. 2. Ärevus. Tuntakse ootust, ebamäärasus, abitus, hirmutunne. Ärevuse põhjuseid
muutunud emotsioonide iseloom ja väljendusviisid. Inimene ei torma joogi ega toidu kallale, vaid rahuldab oma vajadusi sündsust ja olemasolevaid võimalusi arvestades. 4 Emotsioonid ja tundmused avaldavad inimese elule väga suurt mõju. Ühtedel juhtudel nad suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Need on steenilised ehk aktiivsed emotsioonid ja tundmused. Teistel juhtudel nad suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, desorganiseerivad tegevust. Need on asteenilised ehk passiivsed emotsioonid ja tundmused. (2,46-49) Üks ja sama inimene võib saada erineva emotsionaalse laengu sõltuvalt üleelatud tundmuse intensiivsusest ja iseloomust. Näiteks tormiline ja erutav rõõm on reipust andev tundmus. Öeldakse, et rõõmu pärast on inimesed valmis mägesid paigalt nihutama.
annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vajadus, afekt jm) või võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jne) Emootsioone mõõtmine ja hindamine 1) Polaarsus (pos/neg) 2) Intensiivsus (tugev/nõrk) 3) Kestvus Liiga madal/kõrge erutustase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses. Emotsiooni määr sõltub eelkõige a) vajaduse tugevusest b) isiku informeeritusest olukorrast ja selle olemusest. Emotsioone kutsuvad esile teadmatus ja rahuldamata vajadused. Steenilised e aktiivsed tundmused suurendavad in energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Meeleolu on virge, reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused tundmused, mis suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Maailmanägemine on minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Emotsioonide funktsioonid:
Järeldus nimetatakse mõtlemis vormi mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uus teadmine. Loov mõtlemine ehk loovus on mõtlemise eripära, võime luua uusi ideid ja asju, mis on inimese jaoks uued ja tundmatud. (Võib tuleneda olemasolevatest) Õppimine Tundmused ehk emotsioonid on: Inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsioone käsitletakse kui tundmuste konkreetselt läbielamist. Liigitamine: Steenilised ehk aktiivsed tundmused: annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. Positiivsed: uudishimu, inspiratsioon, rõõm, rahuldus, uhkus, armastus, armumine. Asteenilised ehk passiivsed tundmused: nad vähendavad energiat, piiravad tegevust. Negatiivsed: väsimus, kurbus, pettumus, apaatsus, igavus, viha, Paul Ekman põhiemotsioonide avastaja Põhiemotsioonid on: 1.õnnelikkus 2.üllatus 3.kurbus 4.hirm 5.viha 6.vastikus
hirmus. Kirg on tugev ja püsiiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, eneriga suunamises oma eemäsrgile, kire objektile. Inimese positiivset suhtumis väljendavad emotsioonid on: rahulolu, rõõm, õnnetunne, vaimustus, uhkus, tänulikkus, austus, õrnus jms Inimese negatiivset suhtumist väljendavad emotsioonid on: rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, põlgus, viha, häbi, vastikus jms. Emotsioonid steenilised ehk aktiivsed ja asteenilised ehk passiivsed: 1) Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu - Altruistlikud emotsioonid tekivad teise inimese abitamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teise eest - Kommunikatsiooni emotsioonid aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad
· Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus. · Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. · Emotsioonide bipolaarsus emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon) · Emotsioonid: o Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne. o Asteenilised ehk passiivsed nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne. · Emotsioonide kategooriad o Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu Altruistlikud emotsioonid: tekivad teise inimese abistamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teiste eest
omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. See on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tundmuslik toon - aistingute emotsionaalsus, emotsioonide reaktsioon ( meeldivad, ebameeldivad...värvid,lõhnad,inimesed,tegevused) Idiosünkraasia - avaldub haiglases vastikustundes mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad ( ntx klaasi kriipimine, hammaste krigistamine, küünte viilimine jms) Steenilised tundmused - siis kui tundmused suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Meeleolu on jõuline, virge, reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised tundmused - passiivsed tundmused. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigustele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud.
James-Lange- tunneme kurbust, kuna nutame, oleme vihased, kuna lööme., s.t. motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid on põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid on tagajärjeks. Schachter- kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. TUNDMUS- inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Steenilised tundmused- annavad jõudu ja energiat Asteenilised tundmused- vähendavad jõudu Tundmuste ambivalentsus- ühel ja samal ajal on võimalik ka vastupidiseid tundmusi läbi elada. Tundmusi (emotsioone) jaotatakse: 1 .Emotsionaalsed seisundid: 1. meeleolu- pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele. 2. afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna
vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad. (nt sameti puudutamine, klaasi kriipimine, hammaste krigisemine, küünte viilimine). Äärmuslikult areneb selline tendents allergiaks, millel on juba meditsiiniline staatus. Steenilised tundmused aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge, reibas. Inimene on ettevõtlik. Suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Asteenilised tundmused passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust.
esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei 28 mõju või on isegi meeldivad. (nt sameti puudutamine, klaasi kriipimine, hammaste krigisemine, küünte viilimine). Äärmuslikult areneb selline tendents allergiaks, millel on juba meditsiiniline staatus. Steenilised tundmused aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge, reibas. Inimene on ettevõtlik. Suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Asteenilised tundmused passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust.
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Kasutatakse igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest vi siis spontaanselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni tähistamiseks. Emotsioon tähistab aga tundmuse läbielamise konkreetsemat vormi. Emotsioon on 42 subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade, seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Tundmuste ja emotsioonide iseärasused Steenilised e aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge,reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. (meeleolu heitlik, surutud) Üks ja seesama tundmus(hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest , inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Vastandlik olukord- lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel toob kaasa
Eeldavad sotsialiseeritud isiksust, õppinud midagi eetikast, moraalist jne. Aju parempoolkera on emotsioonide poolkera. Seal on nt muusikataju ja ka emotsioonide mõjutamine. Aistingutel on tunnetega tihe seos- toob esile emotsiooni, tunde. Afektiivsed reaktsioonid- ühed tähtsaimad, meeleolud, kalduvus mingit laadi meeleolule, emotsioonid, hoiakud, kus on alati mingisugune objekt. Liigitus eeldab jõudu andvate emotsioonide ja jõuetuks tegevate, nõrgestavate emotsioonide eristamist- steenilised ja asteenilised emotsioonid (efekt on küllaltki individuaalne). Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine. Tekivad, on, kustuvad. Pole samal tasandil pidevalt. Ajus on virgastusained, nende kontsentratsioon ei ole pidevalt ühtne. Mõnikord kombineeruvad eri emotsioonid täiesti uueks emotsiooniks. Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused- paradoksaalseks. Kellegi kiusamisest tekib mõnutunne. Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist
Mõiste “tundmus” on laiema, üldisema tähendusega. Kasutatakse igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest vi siis spontaanselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni tähistamiseks. Emotsioon tähistab aga tundmuse läbielamise konkreetsemat vormi. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade, seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Tundmuste ja emotsioonide iseärasused Steenilised e aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge,reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. (meeleolu heitlik, surutud) Üks ja seesama tundmus(hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest , inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Vastandlik olukord- lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel – toob kaasa
Kõrgemad tundmused on meil ühiskonnas ka kõrgemalt hinnas. Taksonoomiate kujundamine emotsioonide kohta on üsna keeruline. Mingisugused üldised arusaamad on autoritel ühised, aga spetsiifilisemaks minnes, lähevad arvamused juba lahku ning võime leida teatud erisusi teemakäsitlustes. Näitena on tundeelamuse valdkonna ligiitamine Benneti käsitluses (2005) Lisaks kolmele põhimõõtmele saab emotsioone iseloomustada veel alljärgnevate tunnuste alusel: - emotsioonid on steenilised või asteenilised. Ehk steeniliselt jõudu andvad mobiliseerivad energiat. Asteenilised pärssivad ja pidurdavad tegutsemist. Steeniline ja asteeniline ei korreleeru positiivse-negatiivse skaalal. - Saame püüda vaadata emotsioonide kordumise tsüklit. Ehk saame uurida emotsioonide tsüklilisust. Nagu sai öeldud, et emotsioon on vajaduspõhine nähtus, siis ka vajadus oli tsükliline nähtus.
metoodika. Soti õpetlane Y. Brown arendas teooriat, mille kohaselt organismi tegevus kujutabki endast eeskätt ärrituste avaldumist. Ärritused võisid olla välised (keskkonna mõjud) ja sisemised (psüühika, lihaste kontraktsioon), lisaks üldised ja kohalikud ärritused. Ärritus kutsunuks esile erutuse. Haigel inimesel niisiis kas liiga palju või liiga vähe sedasama erutust. Eelneva põhjal sai haigused jaotada kahte rühma steenilised ja asteenilised. Mis omakorda tõi oma järeldused diagnoosimisse ja ravisse. Ravis kippusid vitalismi kalduvad tegelased eelistama similia similibus kontseptsiooni ravimine sarnasega. (Brusseism F. Brusse nime järgi 19. sajandi esimesel poolel kujunenud moekas ravimisviis pidas erutuse, milline pidada tekitama valusid, palavikku jne mahasurumiseks kasulik olevat dieeti, ainevahetust kiirendavatel protseduuridel nt aadrilaskmist.) Uued meditsiinikoolkonnad, mis 18
reageering sise- või välisärritajatele. Tundmused on oma loomult liigilise kogemuse vormiks, st emotsioone järgides ja neist juhindudes tagatakse liigi säilimine ja kestmine. Lisaks liigilise kogemuse kandmisele on emotsioonid vahendiks ka individuaalse kogemuse kujunemisel. Emotsioonid, olles siganaalideks, võimaldavad situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Tihedad on tundmuste ja mälu seosed. Steenilised e aktiivsed tundmused on need, kus meeleolu on jõuline, virge, reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Üks ja seesama tundmus (hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest, inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Tunduste polaarsus (armastus-vihkamine), ambivalentsus (vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine), ebamäärasus (uued olukorrad)
annaabi.ee 
