KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG Autor: Martin Luik Loomad kosmoses(1) Nõukogude Liidus: · Algas Saksamaalt sõjasaagina saadud rakettidega 1951. aastal. · Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan. · Suborbitaalne lend. · 29 suborbitaalset lendu. · 3. novembril, Baikonuri kosmodroomilt, Sputnik 2 kosmoselaev, pardal koer Laika. Loomad kosmoses(2) Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968
Loomad kosmoses Horisont 6/2008 november Inimesed on ikka kasutanud loomi seal kus endal liiga ohtlik olla.Erandiks ei ole ka praeguseks juba üle poole sajandi kestnud kosmoseajastu. 4.oktoobril 1957 oli suurpäev inimkonna ajaloos- orbiidile jõudis esimene tehiskaaslane Sputnik.NSVL-dus algas loomade lennutamine kosmosesse 1951.Esimesena startisid 22 juulil 1951koerad Dezik ja Tsõgan.Nad tõusid enam kui 100 km kõrgusele ning jõutsid elu ja tervise juures maa peale tagasi. Säärast lendu nim. suborbitaalseks- jõutakse kõrgel kuid maa orbiidile ei jõuta.Kokku tehti koertega NSVl 29 suborbiaalset lendu, mille käigus mitu koera elu kaotas. 3 novembril 1957 a startis kosmosesüstik Sputnik 2 pardal koer Laika. Sputnik 2 jõudis ka orbiidile.Laika elas kosmoses umbes viis tundi, enne kui ta suri stressi ja kuumuse tõttu.
Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle Eesti baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu. Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Vene laevastik uputas Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari". Kui aga Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast
Baaside ajastu 1.Baaside leping, lk73.-75 28.septembril 1939 kirjutati alla NL ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. 1) Pooled lubasid hoiduda vastastikusest õõnestamisest ja lubati osutada abi kallaletungi või selle ohu korral. 2) Eesti andis NL rendile alad mereväebaaside rajamiseks Saare- ja Hiiumaal, ka Paldiskis. 3) Moskva kohustus omakorda müüma Eestile soodustingimustel relvastust 2.Baaside aeg Eesti valitsuse seisukoht NSVL tuleb Pakt sõlmida, sest muidu alustab NL Eestiga sõda mis hävitb Eesti rahva. Väideti et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi. Eesti võimalikud valikud 1) alistuda 2) alustada üksi võitlust mis ilmselt oleks lõppenud lüüa saamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3) veenda Lätit ja ...
Ometi oli aga USA lahti murdnud jaapanlaste salakoodi ning teadis seetõttu, et Yamamoto peaks ründama Midwayd loodest. Kui Jaapan oma ründelennukid laevade asemel, mida ta ei näinud, maal asuvate sihtmärkide poole suunas, tõusid Midway lennuradadelt õhku Ameerika lennukid. Need olid aga liiga aeglased ja Jaapani hävitajad lasid suure hulga neist alla ning need ei jõudnud Jaapani lennukikandjateni. Seejärel märkasid aga Jaapani luurelennukid USA sõjalaevu. Ameerika lennukid startisid kolmelt lennukikandjalt nind ründasid Jaapani lennukikandjaid, aga vähese eduga. Ameerika osutus kogenematuks, sest pikeerivad pommitajad saatsid pommid üle sihtmärkide ja USA torpeedolennukid läksid rünnakule ilma hävitajate kaitseta. Nad tulistati peaaegu kõik alla. Jaapan arvas, et võit on käeulatuses. Seejärel tulid aga Ameerika pommitajad tagasi ja sel korral saatis neid edu. Varsti olid kolm Jaapani lennukikandjat leekides
Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinnasse Vene miinilaevad ning 18.10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Vormilisele iseseisvusele vaatamata oli Eestist saanud NSVL protektoraat Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele. Oktoobris 1939 kutsus Hitler oma rahvuskaaslasi tagasi Saksamaale ning järgnevatel kuudel lahkuski Eestist üle 12000 baltisakslase. Baltisakslaste lahkumine vähendas tugevalt ühiskonna vaimset ja majanduslikku potentsiaali ning viitas taas MRP-le Valitsus lootis koguda suuremat rahvatoetust ning uueks peaministriks saab Jüri Uluots, kuid
kaubandussidemeid. Kolmekümne aastaga jõuti välja Roheneemeni ja Guinea lahte. Kuna Guinea lahe rannik keerab järsult itta, oletati, et sealtkaudu on võimalik pääseda Indiasse, mis sai põhieesmärgiks. Oletust kinnitas Bartolomeu Diaz, kes jõudis Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Christoph Kolumbus oli üks neist meestest, keda motiveeris meresõiduks soov leida läänepoolne meretee Indiasse. 3. augustil 1492. aastal startisid kolm laeva Palose sadamast ning 61 päeva pärast randusid nad Bahama saarestikus. Selle reisi käigus avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, mille käigus avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica ja Venezuela. Nime sai Ameerika aga Amerigo Vespucci järgi, kes jõudis Brasiilia rannikule ning uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal reisis Vespucci uuesti Ameerikasse teades, et tegu oma seniavastamata mandriga.
meetri kõrgusele. Jäämägi lõikas Titanicu paremasse pardasse 61 meetri pikkuse lõhe. Kapten Smith ja Thomas Andrews tegid kindlaks laeva kahjustused, seejärel said nad aru, et Titanic lõpetab oma avareisi ookeani põhjas. Veidi peale südaööd andis kapten käsu alustada reisjate päästepaatidesse evakueerimist. Peale seda anti esimene SOS-signaal ning lasti taevasse signaalrakett. Päästepaadid mahutasid 986 inimest, kuid polnud pea ühtki paati, mis startisid maksimum arv inimstega. Ükski laev polnud piisavalt lähedal, et jõuda õnnetuspaigale enne laeva uppumist. Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713. Peamine surmapõhjus oli alajahtumine, kuna veetemperatuur oli veidi alla nulli. Esimene
suhtumisega aafriklastesse, pälvis ta nende suure austuse. Amundsen 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. Nende seas sooritasid lõunapoolusele esimese retke norralane Roald Amundsen ja inglane Robert Scott. Lõunapooluse vallutamist alustasid mõlemad Rossi mere jääbarjäärist. Lõunapoolkera suvel 1911. aastal algas "tormijooks" poolusele. Ekspeditsioonid startisid peaaegu üheaegselt. Amundsen oma rühmaga asus teele oktoobris. Viiskümmend kaks koera, rakendatuna nelja toiduainete ja muu varustusega koormatud kelgu ette, liikusid edasi võrdlemisi kiiresti. Oma teekonnal rajas Amundsen mitmeid toidu ja kütteainete ladusid. Koorem kelkudel muutus seega järkjärgult kergemaks. 14. detsembril 1911. aastal jõudis Amundsen koos nelja kaaslasega lõunapoolusele. Baasi tagasi jõuti mööda tuttavat teed 99 päeva pärast täiesti
planeetide kogumassi umbes 3 korda Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,53°) Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" , mis startisid 1977. aastal ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda teiste Päikesesüsteemi välisplaneetide uurimist. 1995. a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks minekut saatis planeedi atmosfääri selle uurimiseks sondi Teleskoobis on näha tumedad ja heledad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirustega Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele
aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom) Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²). Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal. Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste ballistiliste rakettide stardiseadet, 11 montaazi-katsekorpust, seal töötab 500 Venemaa sõjaväelast. Sealt startisid 1957 esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1, 1961 esimene mehitatud lend Juri Gagariniga pardal ning paljud kosmoseraketid ja -aparaadid. Elu kosmoses Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas üldse kaalu. Kõik vajalikud tegevused peavad jätkuma (söömine, magamine, töötamine jne.), need toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks, ning tualett.
Tsiolkovski soovitas kasutada rakettides põletusainena vesinikku ja oksüdeerijana vedelat hapnikku. Tema tööd ennetasid üle poole sajandi tehnika arengut ja said aluseks tänapäeva teoreetilisele ja praktilisele kosmonautikale. Kosmoseajastu alguseks peetakse 4.oktoobrit 1957, kui NSV Liidust lennutati esimene Maa tehiskaaslane ,, Sputnik 1". Lennuaparaadi viis kosmosesse harilik mitmeastmeline rakett kanderakett ehk kosmoserakett. 1959.aastal startisid NSV Liidust ja USA-st aga esimesed planeetidevahelised automaatjaamad (vastavalt ,,Luna 10" 2.jaanuaril 1959 ja ,,Pioneer 4" 3.märtsil 1959). 5 Sputnik 1 Kosmonautika põhietapid · ,,Sputnik 1" (1957) - Esimene Maa tehiskaaslane · ,,Vostok 1" (1961) Esimene inimese kosmoselend · ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule
kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppes-see tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia Erikson-Raudsepp oli 20-kordne Eesti meister 1928-1935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlast-maadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM-võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal Garmich-Partekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A
ile suuri kahjustusi, seepärast sõlmiti 13. märts 1940 rahuleping, milles Soome oli küll sunnitud loovutama 1/10 oma territooriumist, kuid säilitas oma iseseisvuse. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist NL-i protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eriti teravaks tegi asja Talvesõda, milles Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad Soome linnu ründama. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon
muistse elu kasuks Marsil on just nende tunnuste koosesinemine. Loomulikult pole leitud tõendid elu esinemise kohta Marsil absoluutset kindlad. Eriti kahtlustavad skeptikutest teadlased meteoriidi saastumist maise elu jälgedega kas Antarktikas, laboris või isegi kosmoses. Kui aga nende kahtlused paika ei pea, on tegemist ühe silmapaistvama avastusega viimastel aastakümnetel või koguni XX sajandil. Mars Pathfinder 1996. Aasta novembris-detsembris startisid Marsi suunas kaks USA automaatjaama. 1997. Aasta juulis maandus Mars Pathfinder Marsi pinnale ja viis sinna automaatsõiduki Sojurner. Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. 4. augustiks oli "Sojourner" läbi sõitnud 52 meetrit ning teinud 384 pilti. Pikimaks päevateekonnaks kujunes 7 meetrit. Kokkuvõttes võib "Pathfinderi" lendu igati kordaläinuks lugeda. Nii
Naiste võistlemist lühikeses spordidressis ja viibimist koos meestega spordiväljakul peeti Vanas Maailmas kaua ebasündsaks. 20. sajandil aga muutus olukord. Uues Maailmas võeti kergejõustiku propageerimine naiste seas esimesena tõsiselt käsile. 1910. aastast on teada naiste esimene osavõtt 200 meetri jooksust. Esimese maailmasõja ajal korraldati Briti saartel sageli kergejõustikuvõistlusi, kus kavas olid ka naiste alad. Seal startisid relvatööstuse 2 naistöölised. Nad asendasid mehi tööpingi taga, miks ei võinud nad sama teha ka spordiradadel? Organiseeritud naiskergejõustikliikumine tekkis 1917. aastal Prantsusmaal, kui Alice Milliat rajas Prantsusmaa naiste spordiföderatsiooni. Enne seda, 1912. aastal, oli juba loodud esimene
saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppessee tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia EriksonRaudsepp oli 20 kordne Eesti meister 19281935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlastmaadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM- võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal GarmichPartekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A
Jupiteri, siis peavad nad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 60 km/s. Oleks siiani teda uuritud vaid teleskoopide abil, teaksime esimese hiidplaneedi kohta praegu veel kaunis vähe. Jupiteri vahetut jälgimist alustasid kõigepealt USA automaatjaamad "Pioneer". Nendelt saadud info aitas välja töötada palju võimsama projekti "Voyager". USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" startisid 1977. aasta juulis ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda Päikesesüsteemi teiste välisplaneetide tundmaõppimist. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi. Kahe aasta jooksul peab see uurima nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. Keemilise koostise poolest sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega tema atmosfäär ja arvatavasti
Võim EKP kätte, Eesti muutumine ENSV’ks, Kaitseväe likvideerimine, Majandus natsionaliseeriti, Rahareform, Maareform, Asutati sovhoose ja kolhoose EV juhid tapeti, lühidalt likvideeriti 6. Miks halvenesid Eesti – Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Kuna Helsingit rünnanud lennukid startisid Eesti pinnalt siis pmst aitas Eesti Soomet vallutada 7. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? Soome – JR200 Sakamaa – Eesti leegion N.Liit - Eesti laskurkorpus 8. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida- Euroopas. © Siimo Lopsik 2014
koosnev süsteem, laiusega umbes 6000 ja paksusega alla ühe kilomeetri. Rõngas asub planeedi ekvaatori kohal, 55000 km kaugusel pilvekihist. 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS Kui Jupiteri oleks uuritud vaid teleskoopide abil, oleks esimese hiidplaneedi kohta praeguseks veel kaunis vähe teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" startisid 1977. aastal ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda teiste 4 Päikesesüsteemi välisplaneetide uurimist. 1995. a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks minekut saatis planeedi atmosfääri selle uurimiseks sondi. Ta uurib nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi.
Ainukeseks Sm vastu sõdivaks riigiks jäi UK. Juuni 1940 ok NSVL Est, Lät ja Led. Itaalia sekkus sõtta Sm poolel samal ajal, kui Sm vallutas Prantsusmaad. Pärast Pr alistamist, jäi ainukeseks Sm ja tema liitlaste vastu sõdivaks riigiks Inglismaa. Sm kavandas algsete plaanide kohaselt sissetungi Inglismaale. August okt '40 toimus lahing Inglismaa pärast. St, et Sm lennukid käisid Ing pommitamas (üritati pommitada lennuväljasid, sõjatehaseid ja hiljem linnasid). Need Sm lennukid startisid lennujaamadelt, mis olid '40nda aasta jooksul Sm poolt omandatud. Ing kasuks tuli see, et neil oli olemas radarisüsteem, mis võimaldas avastada Sm lennukeid varasemalt. Okt 1940 nn lahing Ing pärast lõppes, sest Sm sihtpunkt muutus (ettevalmistused sissetungiks NSVL). 1940 sõlmiti ka sõjalispoliitiline liit Sm-It-Jpn vahel, Kolmikliit. Itaalia '40 a sügisel alustas rünnakuid Balkanil Kreeka ja hiljem Jugoslaavia. It sõjateg
Saturni rõngaste taolist. Arvati, et Maa puhul liitus seda ümbritsev osakeste ketas lõpuks Kuuks. Mitmel põhjusel ei lahenda see teooria kerkinud küsimust. Eelkõige olgu mainitud süsteemi Maa-Kuu impulsimoment, mis poleks kunagi niisugune, kui Kuu oleks moodustunud mainitud viisil. Samuti on raske mõista sündinud Kuu magmaookeani sulamist. Kolmas Kuu tekke ,,rikkumatu haaramise" teooria ringles umbes sel ajal, kui startisid esimesed Kuu-sondid. Omal ajal kõige tõenäolisema võimalusena vaadeldud rikkumatu haaramise teooria kohaselt moodustus Kuu Maast kaugel ning sellet sai hulkuv taevakeha, mille Maa gravitatsiooniväli endasse haaras ning Maa-kesksele orbiidile vedas. Paljudel põhjustel on ka rikkumatu haaramise teooria praeguseks hüljatud. Kuu ja Maa kaljude hapnikuisotoobid kinnitavad veenvalt, et need moodustusid Päikesest ühekaugusel, mis kuskil mujal tekkinud Kuu puhul oleks võimatu
NKVD sai enne sissetungi käsu , olla valmis vastu võtma 58.000 sõjavangi . Vahetult pärast maa okupeerimist juunis 1940 oli Eesti alal 130.000 N.Liidu sõjaväelast , julgeolekutöötajat ja nn. spetsialisti , keda rakendati uue haldusaparaadi loomiseks . SÕJA PUUDUTUS Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa , puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Kui puhkes Talvesõda , startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama . Oli ekslikke õhurünnakuid Eesti objektide vastu . Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Ametlikult oli rahvusvahelises SISU brigaadis 58 eestlast , kuid tegelik arv oli mitu korda suurem . 10.detsembril 1939 uputas Vene laevastik Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari" . Kuni juulini 1940 , mil
teed, sillad, raudteed, relvitustada Kaitseliit, rahvalt relvad ära korjata Orzeli konflikt NSVL jaoks oli see ettekääne nõuda siia sõjaväebaaside rajamist. Orzel tuli siia 15. september 1939. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises Talvesõda Soomes november 1939 - märts 1940. Tegi Eesti jaoks olukorra keeruliseks, sest Eesti oli endiselt neutraalne, sõlmitud oli VAP ja nõukogude pommitajad startisid Eesti lennuväljadelt Soome poole Nõukogude võimu ümberkorraldused: Võimuaparaadi ümberkorraldamine: *Põhiseadus (aluseks NSVL 1936.a PS) *Seadusandlik võim Eesti NSV ülemnõukogu, Johannes Vares-Barbarus *Täidesaatev võim Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin *Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast
E.Kyrö(1993) andmeil leiti kõigist umbes 40-st Antarktikas asuvast uurimisjaamast üle 30 aasta pikkusi vaatlussarju, kus oli selgelt näha osoonikihi olukorra pikaajaline muu tus. Kävitati EASOE (European Arctic Stratospheric Ozone Experiment), milles osaleb 250 uurijat 17 erinevast riigist. Nende käsutuses on 3 erilennukit. Umbes 50 piimvalget õhupalli tõstavad igaüks 40 kg mõõteriistu kuni 35 km kõrgusele(seal on pallide kubatuur 100000 kuupmeetrit). Põhja Rootsist Kirunast startisid geofüüsikalised uurimisregatid. Kokku kulutatakse projektile EASOE 40 miljonit DEM-i. E.Kyrö(1993) andmeil kestis EASOE pr ojekt 1991-1992. M.Kannineni ja P.Anttila(1993) andmeil tegid Berliini ülikooli teadlased 1991/1992 aasta talvel seoses EASOE projektiga rida uuringuid pinatubo aerosoolide ja PSC kohta. Osooniaugu avastamine Antarktika kohal põhjustas ulatusliku uurimisprogrammi käivitumise Põhjamaades. Soome Meteoroloogia
kivikuul raudkuul Püssirohulaengu süütamisel lendavad mõlemad kuulid torust välja. Et kuulid on tulistatud horisontaalsihis, peavad nad lauale langema üheaegselt. 1 Kivikuuli lendab 3 korda kaugemale, seega peab tema algkiirus vastavalt valemile (1.23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli oma, kuna mõlemad kuulid startisid samalt algkõrguselt. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab raudkuul katsetele teda kiirendada kolm korda suuremat vastupanu kui kivikuul. Järelikult, raudkuul on kivikuulist kolm korda inertsem ehk teisisõnu – raudkuuli mass on kivikuuli massist kolm korda suurem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 0 C . [m] = 1kg . Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist: m
annaabi.ee 
