Moskva peatas Saksamaa 5.dets 1941 Leningradi blokaad 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. 7.dets Pearl Harbour. Jaapan pommitas USA. 1942 1. Jaanuar 1942 ühinenud rahvaste deklaratsioon. Saksamaal kukkus Barbarosa läbi G. Žukov – Venemaa võttis Stalingradis Saksa 6. armee kinni. Stalingradis 19.nov 1942 – 2.veb 1943 (lahing). Esmakordselt esitas Venemaa Saksamaale ultimaatumi. Hakkas Saksa hävitamine. Põhjaliku pöörde algus (Venemaa võidetav) Inglane (väejuht?) Montgomery, Saksa kindral Rommel El - Alameini lahing. Purustati Sakslased Egiptuses. Jaapan 1942 juuni Midway lahing. Jaapan sai USAlt tappa. 1943 Viimased Saksa väed andsid alla põhja – Aafrikas 1943 suvi.
Venelased aga ei taandunud. Hakkas võitlema Stalingradi rinne, keda juhtis Vassili Gordov. Stalin nõudis Stalingradi täielikku kaitset. Linna pidi kaitsma Vassili Tšuikovi 62. armee ning Žukov hakkas moodustama lisajõude saksa armee vastu, et kindlustada maksimaalne vasturünnak. Ta organiseeris ulatuslikke rünnakuid Saksa 6. armee tiibadele. See sundis sakslasi muutma vägede paiknemist, et oleks võimalik anda tagasilööke. 12. septembril esitas Žukov oma plaani, kuidas võita Stalingradis olevaid Saksa vägesid. Plaani üks osa oli kahelt poolt piiramine nii, et vastasel poleks väljapääsu taganemiseks. Selleks tuli alustada rünnakut Volga äärde surutud armee mõlemalt tiivalt. Operatsioon Uraan oli ülisalastatud. Sellest olid teadlikud vaid rinnete ülemjuhatajad – Nikolai Vatutin, kes juhtis Edelarinnet, Konstantin Rokossovski, kes vastutas Doni rinde eest ja Andrei Jerjomenko, kes juhatas taaskäivitatud Stalingradi rinnet
8. detsember Leningradi blokaad 11. detsember Saksa ja It. USA-le 8. detsember USA ja Sb Jaapanile sõja. sõda. 26. mai Sb ja NSVL liiduleping 1942 4. juuni Midway lahing November algas Stalingradi lahing 2. veebruar Saksa al. Stalingradis El-Alameini lahing 5. Juuli Kurski lahing 1943 13. oktoober It. kuulutab s. Saksa. Detsember Teherani konverents 27. jaanuar lõppes leningradi 1944 blokaad 22. september NSVL okupatsioon 6. august tuumapomm
8. MacArthur maailmasõja ajal oli Saksasõbraliku valitsuse juht 9. Paulus 10. Hirahite 8 Kindral kes kirjutas USA nimel alla Jaapani kapitulatsioonile 2 Prantsuse vastupanuliikumise juht, hilisem Prantsuse Vabariigi president 9 Saksa väejuht, andis alla Stalingradis 10 Jaapani keiser Teise maailmasõja ajal 5 Liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas, hilisem USA president 7 Saksa väejuht, juhtis vägesid PõhjaAafrikas KIRJUTASIN VASTUSED SINISEGA !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 31.01.2012 Magnus Kruusing
Iseseisev töö Tegin iseseisva töö siis filmi ,,Vaenlase väravas" kohta, mis kajastab ülevaatlikult Nõukogude Venemaa ja Natsi Saksamaa vahelist lahingut Stalingradis. 2001. aastal vändatud film näitab tänapäevasele inimesele väga ilmekalt kuidas talitleti 1942. novembris nii Nõukogude Venemaa kui Saksamaa vägedes. Vassili Zaitsev elab Ida-Siberi metsades, ta on erakordselt hea laskeoskusega kütt. Noor poiss on harjunud vaikuse ja rahuga mida suudavad talle pakkuda tsivilisatsioonist eraldavad Siberi metsad, aga seda ka ainult kuni 1942. Aasta novembrini kui teda viiakse sund mobilisatsiooni käigus Stalingraati rindele. Juba rongist välja
jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure informeeris Hitleri vastase kavatsusest, kuid oma peavastase nime kandva linna vallutamisest vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris hoiatust. 19. novemril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradis põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja mudra, lubades sissepiiratuid õhust varustada. Sellest ei tulnud midagi välja, ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljastpoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestis veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerimisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat
(november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär. Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja Oppenheimer-aatomi pommi isa Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni. Eisenhower- USA pesident 6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president
rünnakut (lõppeb katastroofiga) lähevad El-Alameini all pealetung Birmas liitlasvägedega asub purustab Midway 21. aug algab Stalingradi lahing pealetungile ning 16. veebr Saksamaad puruks merelahingus 19. nov Nõukogude väed alustavad paiskavad Rommelie Jaapanlaste pommitama jaapanlased Stalingradis põhjas ja lõunas üksused tagasi, surudes dessant maabub pealetungi ning piiravad sisse Saksa-Itaalia väed Sumatra saarele Saksa 6. armee Tuneesiasse 1. märts Jaapanlaste
Briti sõjalised jõud evakueeruvad Dunkirkist. Suurbritannia võit Britannia lahingus sunnib Hitlerit vallutusplaane edasi lükkama. 1941 Hitler alustab operatsiooni Barbossa, mis pidi tähendama Venemaa vallutamist. Saksamaa jätkab Suurbritannia suurlinnade pommitamist. Liitlased võtavad enda alla Tobruki Põhja-Aafrikas ja hakkavad Saksamaa rünnakutele vastu. Jaapan ründab Pearl Harbori ja USA astub sellest tulenevalt otseselt sõtta. 1942 Saksamaa kannatab tagasilöökide all Stalingradis ja El Alameinis. Singapur langeb veebruaris jaapanlaste kätte, võetakse vangi 25000 inimest. Ameerika merelahingu võit juunis Midways, mis märgib pöördemomenti Vaikse ookeani sõjas. Algab juutide massiline tapmine Auschwitzis. 1943 Allaandmine Stalingradis märgib esimest Saksamaa suuremat allajäämist. Liitlaste võit Põhja-Aafrikas võimaldab sissetungi alustamist Itaaliasse. Itaalia annab alla, aga Saksamaa võtab lahingu üle.
Lõna-Itaaliasse oli edukas. Paraku jäi lõnarinne seisma ja Saksamaad ei ohustanud, kuid Itaaliast polnud enam Teljeriigina kasu. Samuti ei saa mainimata jätta Saksa Kindralstaabi, eesotsas Adolf Hitler, vigu. Armeegrupp Süd oleks jäänud Stalingradi pidama, kuigi Punaarmee olid nad ümber piiranud, sest Luftwaffe komandör Hermann Göring lubas luua efektiivse õhusilla, et viia sõjapidamiseks varustust äralõigatud vägedele. Paraku osutus õhusild liiga ebaefektiivseks ja Stalingradis sõdinud väed olid sunnitud alistuma ja rinne hakkas kiiresti lääne poole liikuma. Teine suurem viga tehti Kurski kaarel, kus mõlemad pooled valmistusid suureks lahinguks (kokkuvõttes toimuski ajaloo suurim tankilahing). Sakslased viivitasid rünnakuga liiga pikalt, sest oodati uute Panther ja Tiger tankide kompaniisid, mis nõudis palju aega. Sellest ajast piisas, et marssal Zukov sai üles ehitada efektiivse kaitseliinide süsteemi. Kolmas suurem kindralstaabi viga oli seoses
· Stalin teadis, et kui ta Hitleriga lepingut ei loo, ei söanda too Poolat rünnata. · 23.aug. 1939.a. sõlmiti MRP. · NSVL sai Saksamaa loa Eesti, Soome, Läti ning Bessaraabia hõivamiseks, Poola pidi pooleks ja · kuu hiljem müüs Saksamaa Leedu NSVL-le, saades endale osa NSVL-u Poola territooriumist. 3. Sõja käik 1939- 1941 Euroopas. 6. Murrangulised lahingud II MS käigus. Stalingradi lahing · Aeg ja koht: 19.nov 1942 Venemaal Stalingradis · Lõpp: 2.veeb 1943 · Osalejad: Saksa väed ja Punaarmee · 2.veeb saksa väed kapituleerisid, kaotasid ~ 300 000 meest ja sõjatehnikat. El Alameini lahing · Aeg ja koht: november 1942 Vahemerel El- Alameini piirkonnas Põhja- Aafrikas · Osalejad: Saksamaa+ Itaalia ja Briti+ USA väed · Saksa- Itaalia üksused piiramisrõngas, 1943 mais olid Saksa- Itaalia väed. Midway lahing · Aeg ja koht: 1942 Iipool (juuni) Vaikse Ookeani sõjatandris Midway saarestikus
selles, et Soome olevat tulistanud NSV vägesid. NSVL alustas Soome vastu sõda. Kahe kuu jooksul ei suutnud Nõukogude sõjavägi läbi Mannerheini liini murda. Prantsusmaa ja Inglismaa kavatsesid saata Soome abiväge ning Stalin oli nõus rahulduma vähemaga. Algasid läbirääkimised ning 1940. aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Viiburi linn ja Karjala maakitsus. Iseseisev Soome riik jäi püsima. Stalingradi lahing 1942.-1943. aastal toimunud lahing Stalingradis Saksa väe ja Punaarmee vahel. Hitler tahtis lõigata Punaarmeed ära Bakuu naftast. 2.september alustasid linna vallutamist. Lahing oli pingeline ja kestis mitu nädalat. 19.novembril anti Saksa vägede kindral Paulusele teada, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2. veebruar 1943.a. Teherani konverents 1943. aastal toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda
purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NL kavatseti purustada 4 kuuga. 12. Majandusplaan "Ost" koostati koos Barbarossa plaaniga. Nägi ette: · Balti riigid koos Valgevene ja Ukrainaga tuleb liita Saksamaaga · Saksa sõdurid peavad saama maa · Kohalikud elanikud tuli ümber asustada või sakslaste heaks tööle panna 13. Stalingradi kott Punaväelaste 19.novembril 1942.a. moodustatud piiramisrõngas Stalingradis, kuhu jäi lõksu Saksa 6.armee. 14. Kurski kaar sealt algas 5.juulil 1943.a. pealetung. Sakslased suutsid edasi liikuda, kandes suuri kaotusi. 15. Kamikazed lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid 16. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast
vägivalda.Holokaust-Juutide massiline hävitamine.Kapitulatsioon, Kpituleerimine- tingimusteta allaandmine. ISIKUD: Petain- Pr. Riigipea aastail 1940-1944 / Zukov- NSVL-i vägede ülemjuhataja idarindel / Rommel- juhatas 1940-43 saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati kõrberebaseks. / Eisenhower- avas Normandias Teise Rinde, liitlasvägede ülemjuhataja / Paulus- Saksa ülemjuhataja Stalingradis / Tito- kommunistlike vaadetega Serbia partisani liikumise juht. Sõja põhjused: Poliitilised rahulolematus Versaille süsteemiga, rahvasteliidu nõrkus, diktatuuride sõjakus, läänerinde lepitus poliitika. Majandusliku majanduse militariseerimine, majanduskriisist lõpplik väljuminne teiste riikide vallutamise kaudu. Ideoloogid suur Saksamaa idee, aasia rassi ülimuslikus , kommunistliku maailma revolutsiooni idee MRP realiseerimine: Poola jagamine 1 sept
peaeesmärki: teha lõpp bolsevismile. Lisaks vajas Saksamaa Nõukogude Liidu naftaväljasid ja Ukraina viljaaita oma riigi sõjamasina ning rahva üleval pidamiseks. Hitler arvas, et ta ongi ilmeksimatu ning soovis tohutu territooriumiga Nõukogude Liidu vallutada samasuguse välksõjaga nagu kõiki teisi väikseid Lääne-Euroopa riike. Selline illusioon viiski lõpuks Hitleri meeleheitliku katseni: purustada viimanegi Punaarmee võitlusvaim Stalingradis, kuna füürer teadis, et aeg töötab Saksamaa kasuks ning pärast Nõukogude sõjamasina käivitumist pole olemas enam Euroopas armeed, mis selle peatama sunniks. Kasutasin selleks referaadiks enda kogunenud mõtteid antud teemal ning paljude erinevate autorite teoseid. Tähtsamad kasutatud raamatud on järgmised: Peter Antill ,,Stalingrad 1942", Antony Beevor ,,Stalingrad", Johan Bastable ,,Stalingradi hääled" ja Jeremy Blacki
vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht. charles de gaulle-prantsusmaa president. gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane. robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis. Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia peaminister. KÜSIMUSED: II maailmasõja põhjused: 1)tahe oma riigi piire suurendada. 2)muutuda euroopas mõjuvõimsaks. 3)rahvasteliit ei toiminud, polnud mehhanismi. 4) nsvl-saksamaa vallutus plaanid. 5)jaapani ambitsioonid kaug idas. rahvusvahelised lepingud, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega
pidi olema sakslaste peamine sihtmärk. Seetõttu ei tulnud sakslastel rinda pista mitte üksnes kiiresti tugevneva Punaarmeega, vaid ka karmi vene talvega, milleks neil puudus varustus. Stalingradi lahing Aeg: september 1942 2.veebruar 1943 Koht: tänapäeva Volgograd, Venemaa edelaosas Stalingradis aset leidnud Saksa vägede pikk agoonia talvel 1942-1943 sai alguse Hitleri otsusest alustada Venemaal uut pealetungi pärast ebaõnnestunud katset vallutada 1941.aastal Moskva. Seekord
See oli 60 km 1939 aasta piirist. Inglismaa kuulutas Soomele sõja 6 detsembril Soome iseseisvuspäeval. Mannerheimili avaldatud pidevalt survet Nõukogude Liitu edasi tungimiseks kui tema keskendus tugeva kaitseliini ehitamisele. Sõda venis ja soomlased viiisd vanemad mehed rindelt ära ja panid nad äriga tegelema sest Soomel ei olnud enam piisavalt ressurse et sõda jätkata. Punaarmeel oli end kogunud ja oli nüüd ülekaal nii meeste osas kui ka relvadega. 1. Veebruaril 1943 Stalingradis alistus Saksa 6. Armee. Sõõjas oli saavutatud murdepunk, oli selge et Soome peab lahkuma sõjast ja liitlastega rahu sõlmima. Kuid Nõukogude Liit pakkus ebareaalseid rahu lepingut. Soome taganes ühelt kaitseliinilt teisele tekitades suuri kaotusi Nõukogude Liidule. See viimane lahng oli kõige raevukam. Stalin tahtis lisakaotusi vältida ja alustas rahukõnelusi. Taaskord oli rahutingimused karmid Soome
mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad, mitte- moskva, nord ukraina. Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist. 1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga. Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad. El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse. 1943 andsid sakslased alla, lahingud põhja aafrikas lõppesid.
*22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud *42 suvi Wehrmacht tungib Lõuna- Venemaale, liiguti seljatagant Moskva poole, vallutati Stalingrad (sept-nov, murdepunkt- mõlemad võrdsed) *19.11.42 Punaarmee pealetung Stalingradis, W sõdurid piiramisrõngasse Paulus vs. Zukov veebr.43 piiramisrõngas likvideeritakse, Saksa kapituleeritakse *43 suvi Kurski lahing W kaotus, suurim tanki lahing *sept. Punaarmee pealetung *1944 algus murtakse Leningradi blokaad *Sinimägede lahingud Eestis, märtsis Krimm, juunis Poola piiri ääres, augustis Eesti taasokupeerimine (sept. Tallinn) *suvel ründas Soomet, kuid jäi purustamata, 1944 sept sõlmis Soome NL vaherahu ning väljus sõjast
Ka otsustasid lääneriigid ( USA, Suurbritannia), et aitavad Punaarmeel võidelda Saksamaaga ja toetasid neid sõjaliselt. (History, 2015) Tänu abile hakkas sõda aeglaselt liitlaste kasuks pöörduma, seetõttu kohtusid president Roosevelt ja peaminister Churchill Jossif Staliniga, et arutada sõjajärgseid korraldusi. 7 Esimesel neist koosolekutest, Teheranis, Iraanis, 1943. aasta lõpus pärast hiljutist võitu Stalingradis, oli Stalin nõudlik ja kamandav. Ta nõudis liitlased minna teise rindega Saksamaa vastu, milles nad leppisid kokku, kevadel 1944. 1945.aasta veebruaris, kohtusid kolm juhti taas, seekord Jaltas. Selleks ajaks oli sõda peaaegu läbi ning seal arutati kuidas jagada sõjajärgne maailma osa võrdselt võitjate vahel. (Vikipeedia, 2015) Joonis 4. II maailmasõda (1942) 5. Surm Kuigi tema edust tingitud populaarsus II maailmasõja ajal oli tugev, hakkas Stalini tervis
7) sõda Jaapaniga lõpetada Lahing Aeg ja koht Osapooled Tagajärjed Stalingrad 21.08.1942.- Nõukogude Liit ja Saksamaa sai hoobi, 02.02.1943 Saksamaa millest ta enam ei Stalingradis toibunud El-Alamein Nov.1942.-13.05.1943; Suurbritannia, Saksamaa Itaalia Saksamaa ja Itaalia väed kapituleerisid Aafrikas Midway (2)3.06.- 07.06.1942 a. USA ja Jaapan USA purustab jaapanlased
taandumine. P-A november '42 liitlasvägede dessant Sm ja It vägesid ründasid idast Ing ja läänest USA ja Ing. 1943a kevadel mais Sm ja It tõmbasid oma väed P-A välja. Juuli 1943 dessant Sitsiilia saarel · Idarinne 42' aasta suvel Sm väed jõudsid Volgani (Stalingrad). Stalingradi hõivamine võttis kaua aega ning lõplikult seda ikkagi ei hõivatud. Nov '42 kuni veebruar '43 NSVL väed läksid pealetungile ning piirasid Stalingradis olevad Sm väed. Stalingradi lahingut peetakse murdelahingut Idarindel. Pärast seda vähenes Sm edasitung idarindel. '43 a suvel üritas Sm enda olukorda parandada ning Kurski lahingus enda võimu uuesti peale suruda, kuid see ei õnnestunud. '43 a lõpuks jõuti välja sõjaeelsetele NSVL piiridele. Juuli 1943 dessant Sitsiilia saarel lääneliitlaste poolt. Mussolini taandati ametist ning It kuningas sõlmis lääneliitlastega vaherahu 3 sept 1943
sisemaale ajada, kust kättesaadavus moonale oli väike. Venemaa taandub nii kiiresti, et Leedust ei mobiliseeri peaaegu kedagi Eestist aga juba päris paljusid mehi. Saksamaal oli vallutada plaan vaid valgevene, baltikumi ja ukraina piirkonda. Toimub Leningradi blokaad. Venemaa oli andnud karmi käsu, mitte alla anda ja suri nälga üle poole miljoni inimese., kuna üle pääses vaid Laadoga järve pidi, kus sakslased valvasid. Stalingradis, võideldi kaua ennem ,kui kätte saadi(1942). Venemaa tahtis seda aga tagasi, nii jäid 300000 saksa sõdurit piiramisrõngasse. Alates 1942 hakkas Saksamaa nõrgenema. Toimusid erinevad konverentsid. Hitlerit üritati korduvalt tappa, kuid need ebaõnnestusid(1944 ja Velküüri plaan hundikoopas) pärast Stalingradi lahingut hakkab saksaarmee taanduma, Eestist 21.09 1944. Baltimaades tuleb NSV võim peale. Poola püüab
varustustee ära lõigata. 1942 suvel saksa väed jõudsid Stalingradini ja vallutasid selle. Väga verine sündmus ja sõnaotseses mõttes võideldi maja maja pärast. Enamiks stalingradi paremal kaldal, veits ka vasakus. Saksa väed hõivasid pmst kogu parema kalda. Teist poolt nad ära vallutada ei suutnud. Stalingradi all läksid NSVL väed vastupealetungile. Need paiknesid sealt lõuna ja põhja pool. Mõlemad piirasid saksa väed ümber. Võitlus kestis, sest Hitler ei lubanud alla anda Stalingradis olevatel vägedel. Saksamaa üritas appi saata veel vägesid, et nad murraks piiramisrõngast läbi , aga see korda ei läinud. Veebruari alguses olid alles jäänud Sm väed sunnitud alla jääma. Neist sakslastest said NSVL sõjavangid. Stalingradi lahingu tähtsus on selles, et sellega pandi piir saksa vägede edasitungile idarindel. Stalingrad oli kaugeim punkt, kuhu Saksa väed välja jõudsid. Stalingradi all said Saksa väe tõsise hoobi. 43
USA enda kaitsmise seisukohalt. 14. august 1941 kirjutasid W. Churchill ja F. D. Roosevelt alla dokumendile, mida tuntakse Atlandi harta nime all: • sõjas ei taotleta uusi territooriume • kõikidel rahvastel, kellelt võeti iseseisvus, on õigus valida endale valitsemisvorm. 7. september 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris. 19. novembril 1942 alustasid punaarmeelased Saksa vägede piiramist Stalingradis, mis oli juba sakslaste käes. 2. veebruaril 1943 sakslased kapituleerusid, nad olid kaotanud ligi 300 000 meest. Novembris 1942 said sakslased lüüa Aafrikas Suurbritannia poolt. September 1943 said itaallased lüüa oma kodumaal ja Mussolini kõrvaldati võimult. 4. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed. 1943 nõustus Stalin kohtuma USA ja Suurbritannia liidritega ja toimus Teherani konverents. Lepiti kokku, et Lääne-Euroopa avatakse nn teine rinne. 6
Ka Dneprini ja Murmanskini. 2.etapp – kuni dets 41' – Pärast Kiievi lahingut hõivatakse Donetski bassein ja Krimmi ps. Rünnaku Leningradile suudavad peatada. 41' Moskva lahing. Saksa pealetung peatub talve saabumise ja kurnatuse tõttu. Algab vastupealetung (al 5.12.41'). Sakslased taganevad kõigil rinnetel. 42' uus Saksa pealetung suvel. Tahetakse Kaukaasia naftavälju ja Stalingradi. Venelased saavad USA-lt abi. NL-i uus vastupealetung al 19.11.42'. Saksa väed Stalingradis piiratakse sisse (Hitler ei luba välja murda). Saksa väed kapituleeruvad. Vastupanuvõime suurendamiseks loob NL kaardiväeüksusi. Rahu sõlmimine partei ja kiriku vahel. 43' viimane Saksa pealetung Kurski kaarel nurjub. Nüüd initsiatiiv Punaarmeel. Saksa kaitselahingud Narva piirkonnas. Lõunalõigus saadakse tagasi Dontesi bassein ja läbimurre Dnepril. 44' aasta algab Punaarmee edasitungiga lõunas. Lõuna-Ukraina vallutamine, sissetung Galiitsiasse. Saksa väed loovutavad mais Krimmi
Dets 1942 lõi Punaarmee tagasi välisrindelt tulnud deblokeeriva löögi, läbi murda ei õnnestunud. Suur hulk saksa transpordilennukeid tulistati lihtsalt alla, pidevat õhusilda ei tekkinud, jaan 1943 hakkas Punaarmee järk-järgult Stalingradi sisse piiratud saksa vägesid kokku suruma. Sakslased kannatasid külma all, laskemoonast oli puudus, nälg, ravimisvõimalusi oli vähe, haavatuid ei olnud võimalik evakueerida. 2.veebr 1943 sakslased Stalingradis kapituleerusid. Sakslased kaotasid seal u 300 000 meest, 113 000 langes sõjavangi, paljud neist olid nii kurnatud, alatoidetud, haiged, et ei elanud nii kauaks, kuni NL oleks jõudnud algelisi sõjavangilaagreid rajada. Sõjavangistus NL-s kestis 1950ndate keskpaigani, kõigist Stalingradis osalenud saksa sõduritest jõudis kodumaale tagasi lõpuks u 6000 meest. NL pool kujutas Stalingradi lahingut oma tohutu edu ja võiduna,
annaabi.ee 
