......................................................................................................................................7 Teine iteratsioon 2.1 Kasutusjuhtude mudel......................................................................................................................................8 2.1.1 Broneeringute arvestus.........................................................................................................................8 2.1.2 Treeningute arvestus ..........................................................................................................................10 2.1.3 Klientide arvestus................................................................................................................................11 2.1.4 Töötajate arvestus ..............................................................................................................................12 2.2 Andmemudeli registrid
keeles. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse, kuidas organisatsioonis Fototellimus korraldatakse inimeste pildistamist, fotode tellimist, fotode ilmutamist ning vastutatakse selle eest, et klient saab oma fotod kätte. Inimeste pildistamisega kaasneb fotograafi kohalekutsumine. Projektis vaadeldakse lähemalt fotograafi kohalekutsumise ning fotode tellimise protsessi. Klient esitab pildistamise korraldajale soovi tellida endast fotosid. Klient esitab soovi e- kirja teel. Kui kliendi soovi pole võimalik antud pildistamise korraldajal täita soovitab pildistamise korraldaja kliendil pöörduda mõne teise seesuguse organisatsiooni poole. Pildistamise korraldaja uurib kliendilt, kuna oleks kliendil võimalik pildistama tulla. Klient esitab omapoolse soovi, millisel ajavahemikul tulla pildistama. Pildistamise korraldaja otsib fotograafi, kes teeks kliendi soovile vastavaid fotosid. Pildistamise
iseendasse ning ümbritsevasse loodusesse. Nende loosungiks on "Puhas toit - ja ei mingeid lisandeid". Kaup tellitakse kindlatest taludest ning maksime käib kas sularahas, kaardiga või pangaülekandega. 1.2.Lausendid Ettevõttes on administraator Ettevõttes on laojuhataja Ettevõttes on laotöötaja Administraator on ettevõtte töötaja Laojuhataja on ettevõtte töötaja Laotöötaja on ettevõtte töötaja Ettevõte pakub tooteid Klient valib sobivad tooted ja esitab tellimuse Administraator tegeleb müügiprotsessi haldamisega Administraator tegeleb klientide haldamisega Klient tasub tellimuse eest sularahas, kaardiga või internetipanga kaudu 1.3. Ettevõtte eesmärgid Mahekaupade müük interneti kaudu Pakkuda kvaliteetset ökoloogiliselt puhast toitu ja asjakohast teavet Pakkuda lihtsat ja mugavat teenust Suurendada klientuuri ning hoida praeguseid kliente.
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 3 (19) 1. Sisukord 1. Sisukord........................................................................................................................................... 3 2. Diagrammid...................................................................................................................................... 4 3. Olemasolev protsess........................................................................................................................ 5 3.1. Protsessi taust........................................................................................................................... 5 3.2. Protsessi eesmärk............................................
nädal, kuu, aasta). Eelarve baas-andmestik on kõigil kasutajatel sama, kuid igal kliendil on võimalik seda muuta vastavalt oma vajadustele. Selleks, et firmal oleks võimalik aidata kliendil genereerida eelarve ja jälgida raha kasutamist, tuleb kliendil sisestada oma kulud ja tulud veebirakendusse. Kliendil on võimalus veebirakendus ühendada oma pangakontoga, mille abil kõik maksed pangakaardiga lähevad automaatselt kulude alla kirja, vajadusel saab klient erinevad maksed kategoriseerida. Juhul, kui klient tasub makseid sularahas, siis peab klient need andmed käsitsi sisestama süsteemi. Iga perioodi kohta saab klient seada endale eesmärgi(d), kui palju ja millele soovib raha kulutada ning jooksvalt jälgida, kuidas prognoositud summa tegelikult kulutatud saab. Kulude ja tulude tabeli abil arvutab veebirakendus valitud perioodi säästetud raha või hoopis hoiatab liigsete kulutuste eest.
1.4 Tegutsejate loetelu Klient (reisija) Klienditeenindaja (piletimüüja) Bussijaama dispetšer Bussifirma dispetšer Bussijuht Bussijaama raamatupidaja 1.5 Põhiobjektide loetelu Bussijuht 3 Sõiduplaan Dispetšer Bussipilet 1.6 Infovajaduste loetelu Firmas tegutsejate ning sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Klient - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad Klienditeenindaja - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad - Bussipiletite arvestus Bussijuht - Busside sõiduplaanid - Info müüdud bussipiletite kohta - Bussi istekohtade arv - Sõiduki tehniline seisukord Bussijaama dispetšer - Busside sõiduplaanid - Bussifirmade poolt pakutavad teenused - Müüdud piletite info Bussifirma dispetšer - Info bussijuhtide kohta - Busside tehniline seisukord
rendileping autorendi koduleheküljelt. 1.2 Lausendid Autorenti iseloomustavad lausendid: Firmal on infosüsteem Autorendil on konkreetse rendiparkla töötajad Autorendil on kongreetse rendiparkla juhataja Juhataja kontrollib autode saadavust ja kvaliteeti Juhataja kontrollib töötajate tööd Töötaja sõlmib rendilepinguid. Töötaja kinnitab broneeringud Klient rendib autosid. Autorendil on e-süsteem autode broneerimiseks 3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid Autorendi eesmärgiks on: Anda rendile parima hinna ja kvaliteediga autosid. Pakkkuda autorenti kiirelt ja mugavalt 1.4 Põhiprotsesside loetelu Autorendi põhiprotsesside loetelus on:
Tegutsejad: raamatupidaja Kirjeldus: Raamatupidaja koostab varuosade andmete ja mehaaniku poolt saadud andmete põhjal klientidele arved. 9 4Infosüsteemi andmevaade Firma andmemudel. 4.1 ANDMEMUDEL Firma infosüsteemi andmemudel on järgmine: 4.2 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (FK) - välisvõti Nimetus Semantika KLIENT Firma või eraisik kes ostab sisse teenust .Klienti teenindavad mehaanikud. Kliendi nimi (PK) Kliendi nimetus, mille all klient tegutseb. Hooldatavaid masinaid Hooldatavate masinate arv kliendil. Eelnevad arved Palju on kleindile varem arveid esitatud ja kas nad on tasutud või mitte. 10 aadress
Torutööde alane konsulteerimine Torutöödega tegeleva ettevõtte alamprotsessid on: Pakkumise protsess; Torutööde osutamise lepingu sõlmimine; Torutöödeks vajalike materjalide hankimine; Torutööde teostus; Teostatud torutööde tulemuste hindamine; Torutööde osutamise lepingu lõpetamine; Arveldamine 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Torutöödega tegeleva ettevõtte toimimisobjektid on: Klient Vajadus Remonditav/ paigaldatav objekt Joonis Hinnapakkumine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: 2 Klient Santehnika kauplus Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Torutöödega tegelevas ettevõttes tegutsejate infovajadused on: Klient
tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. 1.2 Eesmärgid Ettevõte eesmärgid on järgmised: Osta ja müüa kaupa. Veebilehe uuendus. Kauba tellimine. 1.3 Põhiprotsesside loetelu Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; valib tellimuste tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine; toimetatakse kõike tooteid kliendile; tellimus täidetud. 3 1.4 Tegutsejate loetelu Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija 1.5 Infovajaduste loetelu Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Kaup
läbirääkimised klientidega, uute klientide otsimine projektide arvestamine ja pakkumiste koostamine lõpptarbija teenindamine, arvete koostamine kaupade kohta info jagamine, uute kaupade reklaam, teenuste/firma reklaam arvete koostamine, õigeaegse maksemise kontroll 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma toimimisobjektid on: Klient Klienditeenidaja Vajadus Pakkumine Arve Kaupade tarnimine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma tegutsejad on: Ehituse- ja remondiga tegutsev klient Edasimüügiga tegutsev klient Eraklient Varustaja Logistika Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU
Süsteemi kirjeldus on piisavalt üldine, et sobida iga antud firma poeketi esinduse kohta. Projektis vaadeldakse seda osa esindusest, mis on seotud autode tellimisega ja tellimuse täitmisega. Vaatluse alla ei kuulu raamatupidamise, palgamaksmise, kauba sisseveo ja laostamise osa. Lausendid Käesolevas projektis käsitleme autode arvestuse allsüsteemiga seonduvaid lausendeid. · Auto on kaup. · Klient ostab auto. · Klient tellib auto. · Klienditeenindaja lisab tellimuse infosüsteemi. · Osakonnajuhataja kinnitab tellimuse. · Raamatupidaja täidab tellimuse. · Klienditeenindaja on töötaja. · Raamatupidaja on töötaja. · Osakonnajuhataja on töötaja. · Klienditeenindaja kinnitab ostu sooritamise. · Raamatupidaja kustutab auto infosüsteemist. · Autol on lisavarustus. · Klient valib lisavarustuse.
Raamatupidaja on firma töötaja. Administraator on firma töötaja. Mehaanik allub administraatorile Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. Raamatupidaja peab osade üle arvet. Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 1.4. TOIMUMISOBJEKTIDE LOETELU Ettevõtte toimumisobjektid on järgmised: Vajadus Firma Klient Varuosad Töötajad 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: · Mehaanik · Administraator · Raamatupidaja 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Analüüsitava organisatsiooni tegutsejate infovajadused on järgmised: o Teenindavate firmade nimed; o Klientide soovid (hooldus, analüüs, uue masina ostmine); o Mehaaniku töö aruanne;
o proovimaterjalide kogumine ja transport; o laboratoorsete analüüside teostamine; o vastuste valideerimine ning edastamine teenuse tellijatele; Arveldamine Lepingu lõpetamine Ohtlikke bioloogiliste jäätmete käitlus Töös esitatud vaated on koostatud meditsiinilaboriteenuse osutamise kohta. Informaatikainstituut 3 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU SYNLAB Eesti OÜ toimumisobjektid on järgmised: Klient Vajadus Tellimus Leping Saateleht Proovimaterjal Analüüsi vastus Arve 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Ohtlikke jäätmete käitlusfirma Maksuamet Kullerfirma Töövahendite (katsutid, pipetid jne) tarnija Ettevõttesisesed tegutsejad on: Ettevõtte juht Laborivanem Raamatupidaja Laborant Spetsialist
kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja Parool: kasutaja Veebirakenduse URL: http://localhost:8080/restoran Registreerides uut kasutajat pöördub rakendus T061859_FUNK_ISIKUKOOD funktsiooni poole, mis kontrollib sisestatud isikukoodi õigsust. Kliendina sisselogituna: Vajutades linki Loo uus tellimus rakendus pöördub T061859_FUNK_CAN_MAKE_ORDER funktsiooni poole, mis kontrollib kas kliendil on
2.2.2.3 Kliendi pädevusala sisesed protsessid........................................................10 2.2.2.4 Kliendi pädevusala objektid.......................................................................10 2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused..................................................................11 2.2.2.6 Kliendi pädevusalaga seotud subjektid......................................................11 2.2.2.7 Business Use Case diagrammid.................................................................11 2.2.2.8 Business Use Case-de kirjeldused..............................................................14 2.2.2.9 Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................17 2.2.2.10 Klasside definitsioonid.............................................................................18 2.2.3 Laenutaja pädevusala spetsifikatsioon...............................
Püsiklient valib enda poolt varasemalt salvestatud broneeringu ja tühistab selle. Süsteem salvestab muudatuse. Nimi: Pileti broneeringu muutmine Tegutseja: Püsiklient Eesmärk: Püsiklient soovib varem loodud broneeringu andmeid muuta. Kirjeldus: Püsiklient avab oma broneeringute nimekirja. Püsiklient valib enda poolt varem salvestatud broneeringu ja muudab selle andmeid (nt koha nr). Süsteem salvestab muudatuse. Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus Püsiklient annab süsteemile märku, et Süsteem kuvab broneeringuga seotud soovib broneeringut muuta. andmete lehekülje (veebikeskkonnas). 7 Püsiklient muudab broneeringu andmeid. Süsteem salvestab muudatused. Alternatiivid: Samm 3 kasutaja loobub andmete muutmisest ja jääb esialgse broneeringu juurde. Eeltingimused:
Järgnevalt esitatakse süsteemi üldvaade. Taust Videolaenutuses tegeletakse DVD videode laenutamisega. Firmas töötavad klienditeenindajad ja firmat juhib juhataja. Juhataja määrab laenutuste hinnad ja viivise määra. Klient valib esindusest endale sobiva video ja pöördub sellega klienditeenindaja poole. Kui soovitud videot pole esinduses, siis klienditeenindaja vaatab nimekirjast, kas selline video on videode nimekirjas ning millal võiks eelmine laenutaja selle tagastada. Kui klient soovib, saadab klienditeenidaja kliendile meeldetuletuse. Klienditeenindaja võtab kliendilt andmed ja sisestab need andmebaasi ning seejärel esitab arve. Kui video laenutuse tähtaeg hakkab lõppema, saadab klienditeenindaja kliendile meeldetuletuse. Peale video tagastamise tähtaja ületamist peab klient viivist maksma kui ta ei ole pikendanud laenutamise tähtaega. Kuu lõpus koostab klienditeenindaja aruande, nimekirja
Mõõt: Kliendiarvelduste ühtlustamine, seeläbi kulutuste minimiseerimine ning tegevuste automatiseerimine. Eesmärk: Tarnete arveldussüsteemi loomine Eelis: Ülevaate saamine materjalide laoseisu kohta, et kindlustada optimaalne riistvara sisseost, seeläbi vähendada kulusid mahakantud materjalidele ning lühendada tellimuste ooteaegu. Mõõt: Vähendada tellimuste täitmise ooteaegu ühe töönädalani. Eesmärk: Hõlbustada klientide suhtlust organisatsiooniga Eelis: Klient saab suvalisest kohast tellida/loobuda pakettidest. Ei pea tulema kontorisse. Mõõt: Klient peab saama suvalisel ajahetkel sisse logida, tellida, muuta, kustutada oma kontole märgitud teenuseid. Ei sõltu klienditeeninduskontorite lahtiolekuaegadest. Eesmärk: Saada juurde kliente 5 Eelis: Reaalajas on võimalik kontrollida, kas teenus "levib" klienti huvitavas asukohas
4.1 Töötaja registreerimine 4.2 Vastava kvalifikatsiooni hindamine 4.3 Semestri töö kindlaksmääramine 4.4 Õppejõu tööaruande ülevaatamine 4.5 Töötaja andmete arhiveerimine 5. Erasmuse programmi andmete arvestus 5.1 Ainete valimine 5.2 Õppelepingu täitmin 5.6 Transcript of Records tulemuste lähetamine koduülikooli 5.7 Lähteülikoolist immatrikuleerimine 3.2 Kasutusjuhtude mudel Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. Ülikoolide arvestus: Tegevus1:Ülikoolide registreerimine Tegija:Head of international cooperation and mobility Kirjeldus: Ülikool avaldab soovi, sõlmida leping TTÜ- ga(ÜLIKOOL.sooviavaldus) Tegevus2:Ülikooli sobivuse kontroll Tegija:TTU head of international cooperation and mobility Kirjeldus: TTÜ rahvusvahelise kontori juhataj teeb vastava soovi avaldanud partnerülikooli kontrolli
..........................................................27 1.7.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................29 3. Iteratsioon III.........................................................................................................................30 1.8 Nõudmiste analüüs..........................................................................................................30 1.8.1 Infovoogude diagrammid.........................................................................................30 1.8.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis.................................................................32 1.8.2.1 Kasutajakonto loomine/sisselogimine...............................................................32 1.8.2.2 Sooviavalduse koostamine/esitamine................................................................33 1.8.2
..................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1.8Pädevusala mudelid..............................................................................15 1.1.1.8.1Business Use Case diagrammid.................................................... 15 1.1.1.8.2Business Use Case `ide kirjeldused .............................................. 18 1.1.1.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm.....................................................20 1.1.1.8.4Klasside definitsioonid ...................................................................21 1.1.1.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)................................22
· Juhataja kinnitab töögraafikud. · Juhataja kinnitab piletite hinnakirja. 1.2.4 Süsteemi kasutajate loetelu Bussijaama infosüsteemi kasutajad on: · Reisija · Bussijaama juhataja · Klienditeenindaja · Bussijuht · Mehhaanik 10 1.3 Andmesõnastik Bussijaam Koht, kus asuvad bussid. Töötaja Isik, kes töötab bussijaamas. Reisija Bussijaama klient. Pilet Luba bussiga reisimiseks. Arve Dokument, mille alusel toimub arveldamine. Pangaarve Pangas asuv arve, millele ja millelt saab raha liigutada. Äripartner Juriidiline isik, kes teeb koostööd bussijaamaga lepingu alusel. 1.4 Sündmuste ja tegevuste vastavustabel Sündmus Tegevus Uus töötaja Töölepingu sõlmimine
Analüüs vs. Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid. Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud.
..........................................................29 1.6.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................31 3. Iteratsioon III.........................................................................................................................31 1.7 Nõudmiste analüüs..........................................................................................................31 1.7.1 Infovoogude diagrammid.........................................................................................31 1.7.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis................................................................. 32 1.7.3 Süsteemioperatsioonide lepingud............................................................................ 34 1.7.4 Jadadiagrammid....................................................................................................... 34 1.7
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
kasutatav nn. Query Designer). QBE'd kasutav andmebaasisüsteem on interaktiivne: kogu töö tehakse dialoogi vormis konsooli (klaviatuuri ja kuvarite vahendusel). Peamine vahend millega süsteemiga suheldakse on aken; Viimaseid on kahte tüüpi: - skeemi aken; - tingimuste aken. 3 ERD (Entity Relationship Diagram) - Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi kohta käivate nõudmiste modelleerimiseks. Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti lisatakse piirangud.
· töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Klientide vajaduste rahuldamine toimub läbi väärtus(t)e loomise: · läbi spetsiifiliste teenuste ja/või toodete loomise - tootmisettevõte, teenindusasutus jne · läbi inimeste mõjutamise ja/või muutmise - õppeasutus, haigla, vangla jne Organisatsioon saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma Kliendi jaoks võib väärtusena pidada: · kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine) · kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv · kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine · innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
või äärmisel juhul väikese kasutajate grupi poolt (nt MS Access). Üleminekusüsteem - jäävad omadustelt kuhugi töölaua ja serveri süsteemide vahele (nt Oracle XE). On mõeldud vaheetapina üleminekul töölaua andmebaasisüsteemilt serveri andmebaasisüsteemile. Serveri andmebaasisüsteem - selles loodud andmebaasi kasutavad korraga paljud kasutajad (nt Oracle Enterprise Edition, MySQL). Sellist andmebaasisüsteemi kasutatakse arhitektuuri korral kus klient ja server on erinevates arvutites Manusandmebaasisüsteem - andmebaasisüsteem, mida kasutatakse mõne eraldiseisva rakenduse lahutamatu osana (nt SQLite). Andmebaasisüsteem tuleb juba rakendusega kaasa (on üks selle osa) ja on kasutaja eest varjatud. Lähtekoodi avalikkus. Avaliku lähtekoodiga huvilised saavad lähtekoodi lugeda ja muuta Salajase lähtekoodiga Muutmälu kasutamine. Töö ajal osa andmeid kõvakettal, osa muutmälus tavaline praktika tänapäeva
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................
17. Tarkvaraprotsessi mudel. ● Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. ○ Mudel on lihtsustatud esitus keerulisest asjast. ● Näited vaatepunktidest: ○ Tegevusekeskne (activitycentric) vaatepunkt: tegevuste jada. Nt BPM. ○ Andmekeskne (datacentric) vaatepunkt: andmevood. Nt andmevoogude diagrammid. ○ Rollikeskne (rolecentric või agentcentric) vaatepunkt: kes mida teeb? ○ Tulemikeskne (productcentric) vaatepunkt: mis on iga tegevuse tulem? Ja kuidas see on sisendiks järgmisele tegevusele? 18. Plaanipõhine vs agiilne tarkvaraprotsess. On olemas kahte liiki tarkvaraprotsesse: ● Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
