Tartu Ülikooli Türi Kolledz Kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter-goniomeetri abil Referaat 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse...........................................................
Spektraalaparaadid ja spektrid 1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta. 2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikid...
Töövahendid · Keeduklaasid 50-100 mL · Mõõtkolvid 50, 100 mL · Pipetid 5, 10 mL · AA-leekspektrofotomeeter Pye Unicam SP9700 Reaktiivid · Dest. Vesi · Mg standardlahus 100 g/mL Töölahused Valmistada Mg töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/mL Töö käik Pipeteerida 2.5 , 5 , 10 ml Mg standardlahust kontsentratsiooniga 100 g/mL 50 mL mõõtkolbidesse ja täita kolvid kriipsuni destilleeritud veega ning korralikult segada. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Mg lamp. Reguleerida lambivool 13-14 mA. Mõõtma asuda 20 min peale lambi sisselülitamist. Avada õhukraan, avada atsetüleeni ballooni kraan. Leegi süütamiseks vajutada nupule START. Valada dest vett keeduklaasi ja nullida instrument (vajutades nupule ZERO). Määrata Mg sisaldused töölahustes ja uuritavas vees AAS- ga. Töölahuste absorptsioonide registreerimist alustada kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest
·Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. ·Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt. ··Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus ja neeldumisspektriteks. Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. ·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. ·Neeldumisspektri mood. neeldumisjooned.
Bohri I postulaad- aatom vb vaid kindlates olekus, millest igaühelevastab energia En. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. Bohri II postulaad-aatomi üleminekul statsionaarsest olekust, energiaga Em, olekusse energiaga Ek iiratakse või neelatakse energiakvant. hf, mis võrdub nene olekute energiate vahega. E= Em-Ek 23.1 a) 1-kiirgab valgust b) Suurima energuaga footon on 1 c) Suurima lainepikkusega footon - 4 2-kiirgab valgust 3-neelab valgust 4-kiirgab valgust 5-neelab valgust Aatomi statsinaarne oleks on olek mille aatom ei kiirga Aatomi põhiolek on I taseme olek E1 Aatomi ergastatud olek on E2,E3,E4 jne Joonspekter on spekter, mis koosneb üksikutest värvilistest joontest. Spektrograaf on aparaat, millega saab spektreid jäädvustada. 23.14 a)Suurimaks energiaks on b) (4-1) Ek=-0,84 E= Em-Ek E= -13,55-(-0,84) =12,71 eV Em=-13,55 (3-2) Ek=-1,51 E= Em-Ek E= -3,38-(-1,51)...
KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest Neeldumisspekter Näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine Spektromeeter-goniomeeter...
igaüks on pilukujutis. 1859. aastal esitasid Bunsen ja Kirchhoff spektraalanalüüsi meetodi: aine kiirgus on tingitud elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11 grammi ainet. Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab mõõta kiirguse intensiivsust ühel või mitmel lainepikkusel Spektroskoop võimaldab optilisi spektreid vaadelda ja visuaalselt hinnata. Enamasti nähtava spektriosa jaoks. Spektromeetrite tüübid Järjestikune kiirguse intensiivsust erinevatel lainepikkustel mõõdetakse järjest (üksteise järel). Paralleel samaaegselt mõõdetakse intensiivsusi mitmel erineval
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob valem ^=h/mv. Kuna elaktronil on lainelised omadused, sellest ongi tingitud kindlad energiatasemed aatomis ehk aatomi kindlad statsionaarsed olekud. Aatomiorbitaal: ruumiosa, mille täidab elektronipilv. Spektroskoop: spektraalaparaat, milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele. Pidevspekter: spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter: spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal
8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. 9. Kuidas käitub valgus läbides klaasprismat? Valgus läbides klaasprismat, murdub ning tekitab 7-värvilise spektri. 10. Mis on spektrograaf? Spektograaf on spektraalaparaat, kuhu saab mattklaasi asemele panna fotoplaadi spektri jäädvustamisks. 11. Mis on spektrometer? Spektromeeter on spektri registreeeimiseks mõeldud aparaat 12. Mis on spektroskoop? Spektroskoop on aparaat, kus kasutatakse pikksilma. 13. Mis on kiirgusspekter? Kiirgusspekter on vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. 14. Kuidas liigitatakse kiirgusspektrit? Kiirgusspekter jaguneb pidev- ja joonspektriks. 15. Iseloom. pidevspektrit. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused (ülemineks ühel värvilt teisele on sujuv). 16. Nim. pidevspektri allikad.
Laboratroorne töö V Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Töö eesmärk: Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine. Meetod põhineb kaseiini hürdolüüsil uuritava proteaasi toimel ja sellele järgneval hüdrolüüsiproduktide sisaldus spektofotomeetrilisel määramisel. Töövahendid: Analüütiline kaal, 5 ml mõõtekolb, 50 ml katseklaas, 4 kuiva katseklaasi, kell, pipetid, lehtrid, paberfiltrid, spektromeeter, vesitermostaat, kvartskvürett. Töö käik: Valmistatakse uuritava proteaasi lahus ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris. Selleks kaalutakse analüütilisel kaalul 0,0051 g ensüümipreparaati, milleks oli alkalaas, ja seejärel viiakse kvantitatiivselt 5 ml mõõtekolbi. Lisatakse väike kogus boraatpuhvrit ja loksutatakse, kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel täidetakse kolb puhverlahusega märgini.
lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. 9. Mida kirjeldab valguse murdumise seadus + valem Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 10. Nimeta spektraal aparaadid(3tk) iseloomustada 1te pikemalt Spektroskoop Spektrograaf Spektromeeter Nende aparaatide erinevus seisneb valguse registreerimise viisis. Spektrograafis registreeritakse valgust fotograafiliselt. Spektrid jaotakse tekke põhjuse järgi kiirgus või siis neeldumis spektoriteks. 11. Kuidas liigitakse liikumised trajektoori järgi? Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks, kõverjooneliseks, ringjooneliseks jne. Looduses esineb sirgjoonelist liikumist harva, tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. 12
suund Lineaarselt polariseeritud valgus Polarisatsioonifilter Kahe risti asetseva polarisatsioonitasapinnaga on võimalik märgatavalt vähendada peegeldusi. Tugineb füüsikaseadusel, et peegeldumisel polarisatsioon säilib, kuid hajumisel kaob · Lisaks on veel UV filter, mis arvestab ruumis oleva valgusega ehk ei lase UV kiirtel paberilt tagasi peegelduvat valgust mõjutada Spektromeeter · Tänapäeval kasutatavad densitomeetrid on foto-spektromeetrid, millele on lisatud densitomeetri funktsioon. Kõik mõõtmised toimuvad värvi reaalväärtuste mõõtmisel Lab värvisüsteemis ning arvutatakse ümber vastavalt filtritele spetsiaalsete algoritmidega densitomeetrilisteks väärtuseks ehk densiteediks. Põhiline erinevus on tavalise densitomeetri ja spektrofotomeetrilise densitomeetri vahel filtrid. Tava densitomeetril on füüsilised filtrid
Lained veepinnal Veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused: Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 9. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes. Kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difarktsioon paindumine. Interfernets liitumine. Difraktsioon on valguse levik geomeetrilise varju piirkonda 1) Difraktsiooniribad muutuvad avade suurenedes kitsamaks ja tihedamaks. Difraktsiooniribad jäävad nähtamatuks suurtest avadest tuleva valguse korral. Kui avade mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja me
Valguse ja aine vastastikmõju Lainepikkus Lainepikkus- füüsikas kaugus kahe teineteisele läima samas faasis võnkuva punkti vahel. Võrdne laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega. Tähis: lambda (λ ) Heli sagedus Helid võivad olla nii madalad kui ka kõrged. Heli sagedus- näitab, mitu täisvõnget sooritab õhuosake ühe sekundi jooksul. Tähis: f Mõõdetakse hertsides. Helikiirus on võrdne sageduse ja lainepikkuse korrutisega. Kontrollküsimused: 1.Milline tingimus peab olema täidetud, et valgust võiks vaadelda kiirtena? Vastus: tõkked on palju suuremad kui lainepikkus. 2.Missugune nendest põhimõtetest või seadustest ei ole sobilik geomeetrilise optika lähenduses? Vastus: valguse dualism Valguse peegeldumine Kujutis tekib tasapeegli taha. Näiv kujutis tekib peegli taha samale ...
Topeltvikerkaar on vastupidi. · Vikerkaar tekib, kui valguskiirt peegeldub vihmapiisast 2 korda. · Vikerkaar tekib, sest valguskiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Esineb dispersioon. · Valguse spektrid annavad meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab, valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Põhiosa spektraalaparaadil on prisma või difraktsiooni võre. · Spektrograaf spektri jäädvustamiseks · Spektromeeter mõõdetakse spektri üksikuid paromeetreid · Spektraskoop on spektri vaatlemiseks. · Absouluutselt must keha kasutatakse spektri intensiivsuse määramiseks. Neelab kogu peale langeva valguse. · Spektrid jagunevad kahte suurde gruppi: kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid. · Kiirgusspektrid spektrid mida ained teatud tingimustel kiirgavad. · Kiirgusspektrid jagunevad kolmeks. · Pidev spekter esindatud kõik lainepikkused- Pidev spektri annavad kõrgele temp.
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? Keskkonna absoluutne murdumisnäitaja- antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. n= c / v c-kiirus vaakumis 300 000 km/s , v-kiirus keskkonnas fü...
KORDAMISKÜSIMUSED Kontrolltöö nr. 2. G2 klass Elektromagnetväli *1. Näiteid laetud osakeste liikumisest magnetväljas. *2. Mida nim. Lorentzi jõuks? Valem, tähised valemis. *3. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks. Sõnastus ja kasutamine näidetes. *4. Mis tingimusel liigub osake magnetväljas mööda ringjoont? Sellise ringjoone raadiuse *arvutusvalem, tähised valemis. Mass spektromeeter. *5. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Nähtuse avastaja ja avastamise aeg. *6. Mida nim. magnetvooks? Tähis, ühik. Valem, tähised valemis. *7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus. Valem, tähised valemis. *8. Milleks kasutatakse Lenzi reeglit? Sõnasta Lenzi reegel. 9. Mis põhimõttel tekib elektromotoorjõud magnetväljas liikuvas juhis? Valem, tähised valemis. *10. Defineeri elektrimahtuvus? Valem, tähised valemis. *11. Mida nim. kondensaatoriks
elektromagnetilise kiirguse sagedus muutub pidevalt Joonspekter spekter, kus üksikud värvilised jooned on tumedal taustal (kiirgusspekter) või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal (neeldumisspekter) Spektroskoop aparaat, mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit Spektrograaf aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile Spektromeeter aparaat, kus kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks Spektraalanalüüs - aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil Orbitaalkvantarv (l) selle poolest erinevad orbitaallained Magnetkvantarv (m) määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks Spinnkvantarv (s) iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused
karedalt (alumine joonis) pinnalt. Valguse murdumine Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. Prismaks nimetatakse läbipaistvast materjalist keha, millel on tavaliselt paralleelsed kolmnurksed põhjad tasandiga paralleelsed ja servad on risti põhjadega. Prismat iseloomustavad põhilised suurused on murdev nurk ja alus. Nurka prisma tahkude vahel, kuhu valgus langeb ja kust väljub, nimetatakse prisma murdvaks nurgaks. Tahku murdva nurga vastas nimetatakse prisma aluseks. Valguse murdumisseadus
piisavalt enerigat, et rebida välja vähemalt üks elektron elektronkattest. Need võivad kahjustada tervist, lõhub rakke ning kahjustab DNA's, suures kogused kiirgused võivad põhjustatda mutatsioone/vähki. Kiirguskaitse- tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose, järgida kiirgusnorme Megamaailma füüsika Vaatlusastronoomia- käsitleb taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut Vaatlusvahendid ja nende areng- teleskoop leiuati 17.sajand, 19.saj leiutati spektromeeter ja arenes fotograafia, lisandus tähevalguse analüüs Tähtkujud- tähed liiguvad tähtkujude sees, nende nimetamine on väga vana, arvatavasti algas kõige heledamatele tähtedele nime panemisest Taevakaardid- astronoomiline kaart, mis kujutab tähede paiknemist maalt vaadates Astraalmütoloogia ja füüsika- Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena- Kalender- ajaarvestuse ja mõõtmise aluseks on on Päikesesüsteemi perioodilised liikumised.
· 1980 QSAR, sobivate biomarkerite otsimine ja kasutuselevõtt · Kaasajal on leitud, et keemiliste ainete sisaldusi (põhjus) tuleb vaadata koos bioloogiliste muutustega (tagajärg). · Arvutitoksikoloogia (Ränimeetod) Hääletu kevad Rachel Carson, 1962 Esimene bioloogilise mitmekordistumise käsitlus ja teavitamine üldsusele Toksiliste ainete keemiline määramine Spektrofotomeetria, fluorimeetria, vedelikkromatograaf HPLC, gaaskromatograaf GC, mass- spektromeeter MS A 16 prioriteetse PAH-I kromatogramm Fen BaA + Chr Anaphtene +F B(b)F B(k)F Flo B(a)P B(ghi)P N Anaphtylene P D(ah)A I(123)P S Vesi
järjest väheneva lõikediameetriga etapis o Kaskaadimpaktor · Osakesed kasvatatakse isobutanooliaurus läbimõõduni vähemalt 300 nm ja nende arv mõõdetakse optilise üheosakeseloendiga. o Kondensatsiooniosakeste loendi (CPC) · Koroonalahendusega laetud osakesed sadestatakse suuruse järgi elektriväljas elektroodidele sadestades lõplik detekteerimine toimub äraantavatest laengutest moodustuva elektri voolu kaudu. o Elektriline aerosooli spektromeeter (EAS) · Mida nimetatakse mõõteseadme lõikediameetriks? o Aerodünaamiline diameeter, millest suurematest osakestest 50% sadestatakse seadmes · Millel põhinevat mõõteriista kasutatakse standartselt Eesti õhukvaliteedi seirejaamades PM10 ja PM2.5 masskontsentratsiooni mõõtmiseks? o Beetanõrgenemine · Millised neist seadmetest sobivad gaasilise lisandi proovi kogumiseks? o Ventiiliga balloon o Passiivne koguja o Immutatud filter o Mullitaja
Seda tegevust korratakse kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Kõik ekstraktid viiakse ühte kogumisnõusse. Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht. Töö toimub tõmbe all! Kasutasin pulbrilist paprikat (maitseaine). Ekstrahendiks oli oktaan. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Enne tööle asumist tuleb tutvuta spektromeetri kasutusjuhistega. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm. Spektromeeter nullitakse kasutatud ekstrahendiga. Töötada võib klaasküvettidega, sest mõõtmine toimub nähtava valguse lainepikkusel. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter. Sealt loetakse lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Järgneb spektri analüüs. Spektri analüüsimisel
Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langev...
üleminekul teise keskkonda. 3.Mida nimetatakse murdumiseks? Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. 4.Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes?) Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 5.Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja?(kiiruste kaudu) Kui keskkond, kust valgus tuleb, on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga . Teistel juhtudel on tegemist suhtelise murdumisnäitajaga . Absoluutne murdumisnäitaja iseloomustab ainet samuti nagu selle tihedus või eritakistus. Absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse levimise kiirusest antud aines ja vaakumis : Nagu valemist näha, on absoluutne murdumisnäitaja ilma
Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on...
küljele kuni 60. Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis. Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud kestnud lennu vältel tehti neli kursiparandust ning Marsi juurde jõuti 4. juulil 1997.
Kontroltöö II - kordamisküsimused Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potents...
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
Elektrotermilise atomiseerimise võrdlus leekatomiseerimisega: Väike proovi kogus Väike müra Lühike signaali kestvus Küveti "mälu" Väike eluiga Atomiseerimine "keemilise aurustamise" meetodil määratav metall muudetakse lenduvaks hüdriidiks, mille aurud juhitakse leeki, ja mis omakorda lagunevad leegis. Elavhobeda atomiseerimine "külma auru" meetodil: (Joonis puudub) Aatomabsorptsioon spektromeetri funktsioonid Spektromeeter atomiseerib proovi Proov neelab välise kiirgusallika kiirgust reonantsjoonel (metallidel > 200 nm, mittemetallidel < 185 nm ei saa AAS kasutada) Kiirgusallikas on lamp mille katood on valmistatud samast metallist, mis on ka analüüsitavas proovis 18 Spektromeetri ehitus Õõneskatoodlambi ehitus: Segavad faktoeid aatomspektroskoopias
Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. 7 Mõnede elementide elektronkonfiguratsioon 8 Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektred saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega. Spektroskoop, spektromeeter. Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks värvuseks , mis tähendab , et em.kiirguse sagedus muutub pidevalt . Pidevspektri tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid . Elektronide energia kuumutatud vedelikes ja gaasides muutub nii väikeste kogustena , et saab võimalikuks kõikvõimalike sagedustega footonite kiirgumine ja neeldumine.Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuutist .
sukeldumismeetodiga. Suure põhjataimestiku varieeruvuse tõttu on Eesti rannikumere põhjatüüpide kaardistamisel eelistatumad suure ruumilise lahutusvõimega sensorid. Kuna selliste satelliitide spektraalne lahutus ei ole mitmete oluliste põhjatüüpide eristamiseks piisav, siis võib järeldada, et optimaalseim riist põhjataimestiku ulatuse ja tüübi ning vee sügavuse kaardistamiseks Eesti rannavetes on lennuvahendil paiknev suure ruumilise ja spektraalse lahutusvõimega spektromeeter [6]. 2.2. Pinnakihi temperatuuri määramine Üsna tõhusalt määratakse kaugseire abil ka vee pinnakihi temperatuuri. Seda uuritakse infrapunases piirkonnas mõõdetud signaali järgi. Siinjuures mõjutab tulemust oluliselt atmosfääris sisalduv veeaur. Et veeauru mõju vähendada, arvutatakse temperatuur vee pinnakihis kahe spektrikanali suhtena. Saadud tulemusi saab edukalt rakendada mereuuringutes, näiteks selgitades hoovuste liikumist, aga ka kalade arengut ja
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalisti...
kohal põhjustas ulatusliku uurimisprogrammi käivitumise Põhjamaades. Soome Meteoroloogia Instituut alustas 1987 aastal Sodanküla Meteoroloogia Observatooriumis osoonikihi mõõtmisi, kasutades selleks vana nõukogude osonomeetrit M-83. Tõsisem uurimistöö algas 1988 aastal Soome Meteoroloogia Instituudi Klimatoloogia Divisjonis. Ühistöös Vaisala kompaniiga, mis toodab vastavaid eriseadmeid paigalda ti 1988 aastal Sodankylla Brewery instrument. Seal töötab ka SAOZ spektromeeter. Soome Meteoroloogia Instituut (FMI) teeb märkimisväärse osa oma uuringutest koostöös teiste meteoroloogia instituutidega. FMI-s on tän u koostööle teiste meteoroloogia instituutidega Põhja Euroopa osooniuuringute andmepank. See sisaldab 15 uurimisjaama andmeid osoonikihi kogupaksuse kohta, lisaks veel 3 jaama osoonikihi vertikaaluuringud. Andmepangas on mõõ tmistulemused alates 1989 aasta algusest. Projektis
joonte asemel näha laiu triipe. Spektril eristuvaid neeldumismaksimume (,,tippe") iseloomustatakse absorptsiooni (A) või ekstinktsiooniteguri ( või ) väärtusega ja lainepikkusega (max). Kuna igal ainel on unikaalsed neeldumismaksimumid, saab neeldumisspektreid kasutada ka ainete identifitseerimiseks. 41 Kasutatavad instrumendid Spektroskoopilisteks uuringuteks kasutatavate seadmete üldnimetuseks on spektromeeter, kuid seadmeid, mis võimaldavad mõõta valguse intensiivsust (fotomeetrid) funktsioonina lainepikkusest, nimetatakse spektrofotomeetriteks. Spektrofotomeetrite oluliseks karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus). Ained, mille neeldumismaksimum(id) on nähtava valguse piirkonnas, st 400800 nm,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
