-ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on: - Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas - Balmeri seeria vaguse nähtavas osas - Pascheni seeria infrapunases spektriosas Vesiniku aatomi spekter: Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: 1/ = R ( 1/ n1² - 1/n2² )
Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid. Raadioteleskoop on raadiovastuvõtja, mida kasutatakse objektide vaatlemiseks raadiolainete spektriosas. Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk raadiomeeter. Maapealsed teleskoobid Maa atmosfäär häirib head vaadet kosmosele. Ta paneb tähed vilkuma ja ähmastab galaktikate kujutisi. Teleskoopide jaoks valitakse koht mäetipul, kus õhk on selge ja õhukiht õhem. Need teleskoobid on nii võimsad, et mõne ööga kogutud andmed annavad astronoomidele tööd mitmeks kuuks või aastaks.
universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla. Planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning saame neid siis ennetada. Investeeritakse aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas avastamiseks liiga tuhmiks. Usutakse, et uute ja paremate teleskoopidega õnnestub avastada sadu tuhandeid Päikesesüsteemis ringi hulkuvaid asteroide ja miljoneid tähti ja galaktikaid.
tagades seeläbi enamvähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab
Kettad koosnevad rodopsiinist, mis laguneb valguse toimel. Rodopsiin on üks silma võrkkesta valgustundlikke aineid, nägemispurpur. Kepikeste neeldumisspektri maksimum on lainepikkusel 500 nm. Lagunemine toimub 10-8 - 10-3 s jooksul. Rodopsiini regenereerimiseks kulub sadu sekundeid. Kolvikeste valgustundlikud elemendid on rodopsiinile lähedase koostisega. Kolvikesi on kolme liiki ja igal neist on oma neeldumisspekter maksimumidega sinises (460 nm), rohelises (530 nm) ja kollases (580 nm) spektriosas. Värviaistingu tekkemehhanism Kolvikesed toimivad hea valgustatuse korral, sest neil on suhteliselt väike valgustundlikkus. Nad tagavad kontrastide eristamise ning seega ruumilise lahutusvõime. Värvuste nägemist võimaldavad kolvikesed sellepärast, et enamasti esineb inimestel vähemalt kolme tüüpi kolvikesi (L-kolvikesed, M- kolvikesed ja S-kolvikesed), mille tundlikkuse spektraalne jaotus on erinev.
Kõrv avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul (Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge. Selline ebasümmeetria võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada. Konnadel piirdub kuulmine kuni 4 kHz-liste helidega, linnud ja reptiilid kuulevad helisid kuni 12 kHz, imetajate seas ulatub kuulmislävi maksimaalselt kuni 150 kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga. Need loomad tekitavad ise kõrgeid helisid ja siis registreerivad saakloomadelt põrkunud kaja. Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini
pilvedes tekivad praegugi uued tähed. Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu
Kui käiguvahe l võrdub täisarvu lainepikkusega: D sin, = k, siis esineb interferentsimaksimum. Valemis D sin, = k, on k-ga tähistatud difraktsiooni järk. Erinevate lainepikkustega valguslainete korral on maksimumide tingimus täidetud nurga erinevate väärtuste korral. Selle tulemusena laguneb valge valgus difraktsioonivõre läbimisel spektriks. Nurk on suurim punase valguse jaoks, sest punase valguse lainepikkus on nähtavas spektriosas suurim. Kõige väiksem on nurk violetse valguse jaoks. Spektraalanalüüsi kasutades on võimalik kiirgus- või neeldumisspektrite abil kindlaks teha aine keemilist koostist. See meetod on ohutu, sest ta ei mõjuta aine keemilist koostist ning aine kindlaks tegemiseks piisab väikestest ainekogustest. Ainet on nii võimalik uurida ka eemalt ilma laborisse toomata. Selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ning mõõta selle spekter. 6
kahest H aatomist H-H sideme pikkus 74 pm ja sideme energia 436 kJ/mol Mõningate keemiliste sidemete keskmised energiad Elektromagnetilise kiirguse spekter ja sideme energia E = h = hc-1 1 eV mol-1 = 96000 J mol-1 ehk ca 100 kJ/mol Elektromagnetilise kiirguse spekter ja sideme energia Pigmentide konjugeeritud kaksiksidemete süsteemid neelavad kiirgust nähtavas spektriosas Silmanägemises on oluline valguse poolt indutseeritud retinaali isomerisatsioon Keemilise sideme mudelid ühise elektronpaari mudel · G.N Lewis 1916 · Keemiline side teostub ühise elektronpaari moodustumisega kahe aatomi vahel · Ka pärast sideme moodustumist paiknevad elektronid aatomorbitaalidel · Sideme moodustumisest võtavad osa valentskihi elektronid · Iga paardumata valentskihi elektron saab osaleda ühe sideme moodustamises
heptaani selleks, et karotinoide ekstraheerida ning kasutades kuiva filtripaberit hakkasin seda filtrida. Lisasin uhmrisse ekstrahenti kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvituks. Pärast karotinoidide ekstraheerimist määrasin ekstrakti kogumaht ning sain, et see on võrdne 28,5 cm3, ning hakkasin neeldumisspektri võtma. 2. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspektri määramiseks sobivad sellised spektrofotomeetrid, mis võimaldavad valitud spektriosas lainepikkust sujuvalt muuta. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast heptaani. Kuna neeldumisspekter mõõdetakse nähtava valguse lainepikkustel, siis on vaja töötada kvartsküvettidega. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega naitasin ära ja märgitasin protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud
Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enam- vähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa
CdS, indiumarseniidi InAs või tsinksulfiidi ZnS. [2] Injektorlaseris tekib pööratud jaotus pn-siirdel. Tema võimsus on temperatuuril 4 K pidevreziimis kuni 10 W, aga toatemperatuuril impulssreziimis 100150 W. Elektronikimbuga ergastatava pooljuhtlaseri keskmine võimsus on umbes 1 W, aga tippvõimsus võib olla isegi 1 MW. [2] Pooljuhtlaserid võimaldavad tekitada kiirgust peaaegu kogu nähtavas ja sellele lähedases infrapunases spektriosas lainepikkustel 3751800 nm. Samas on suudetud teha laserdioode lainepikkusega üle 3 µm. Nõrku laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD- lugejates. Laserdioode kasutatakse ka teiste laserite optiliseks pumpamiseks. Suure võimsusega laserdioode kasutatakse tööstuses lõikamiseks ja keevitamiseks. [2] Ränilaserite arendamine on oluline optiliste arvutite loomiseks. Kuna räni on integraallülituste
kosmoseprogrammide rahastamise osas kõige paremad, mida näitas seegi, et Moskva lükkas 2009. aastal toimuma pidanud Marsile lähetatava PhobosGrunti missiooni stardi edasi 2011. aastale. Teadlased kardavad, et selle missiooni edasilükkamine mõjub doominoefektina ka teistele kosmoseprogrammidele. Laik Veenusel on astronoomidele mõistatuseks 2009. aasta juunis avastati Veenusel üha laienev laik. Veenuse laik on ultravioletses spektriosas hele, mis näitab, et kokkupõrge meteoroidiga pole selle laigu põhjuseks. Kivistel taevakehadel peaksid kokkupõrkekohad ultravioletsetel lainepikkustel tumedamaks muutuma, sest kokkupõrkekoht täitub rusuga, mis valgust neelab. Erandiks on vee või jäärikkad taevakehad. Veenuse atmosfääris nähtava laigu seletuseks on välja pakutud erinevaid teooriaid. Esiteks vulkaanipurse, mida peetakse ebatõenäoliseks, sest Veenuse
viib see ainevahetuse shokini. Siin veel mõningad naftareostuse mõjud mereimetajatele: toksiline mõju nafta allaneelamisel, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, kopsupuhitus tilkade ja aurude sissehingamisel ja silmade ja naha vigastused pikajalisel naftaga kokkupuutel. Naftareostuse mõju meretaimedele. Naftakile poolt neelatud päikesekiirguse hulk sõltub valguse lainepikkusest, kusjuures kõige tugevam neeldumine on violetses ja sinises spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad päikesekiirgust fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast järeldub, et naftareostus takistab valguse juurdepääsu vetikatele ja järelikult ka fotosünteesi, mistõttu hapnikku ei teki piisaval hulgal ning taimed ja kogu muu vee-elustik hukkub. Kui
tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. · Tähed ja nende evolutsioon - Enamus tähti (näit. Päike) tekib külmas tolmu- gaasipilves. Gravitatsioonijõu ja välise kuuma gaasi rõhu mõjul tiheneb gaasipilv galaktilises magnetväljas kiududeks. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikesesarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama
Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) 8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist. pilved - võivad seda nii suurendada kui vähendada. Suured, paksud madalama kihi pilved nagu rünkpilved vähendavad maapinna soojenemist, kuna päikesekiirgus peegeldub nende ülapinnalt tagasi maailmaruumi. Kõrgema kihi pilved aga soodustavad soojenemist, kuna nad
Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam, kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks
puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja
Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (nt. Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (nt. punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendvärvuse (nt. sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Valgusallikas on objekt, mis kiirgab nähtavas (optilises) spektriosas elektromagnetenergiat. Kõik valgusallikad jagunevad looduslikeks (Päike, Kuu, tähed, atmosfääris toimuvad elektrilahendused) ja tehislikeks (seadmed või seadised, mis muundavad mingit muud liiki energiat nähtava kiirguse energiaks). Tehisvalgusallikad jaotatakse muundatava energia järgi elektriliseks, keemilisteks, radioaktiivseteks jt. Pildistamisel kasutatavad elektrilised tehisvalgusallikad võib jaotada hööglampideks, gaaslahenduslampodeks (sh
d mitte ühelgi juhul Ülesanded 1 Ultravalgus põhjustab päevitust, aga nähtav valgus ei põhjusta. Miks? UV lainepikkus on lühem nähtava valguse omast. Nähtav valgus on osa elektromagnetilisest spektrist. 2 Kas kehad kiirgavad ka toatemperatuuril? Kui kiirgavad, miks me seda ei näe? Kiirgavad. Kõik kehad kiirgavad elektronmagnetlaineid ja seda kiirgust nim soojuskiirguseks. Toatemperatuuril kiirgavad kehad põhiliselt infrapunases spektriosas, mis ei ole inimsilmale vahetult nähtav. 3 Kas valgele paberile kirjutatud punast kirja saab lugeda läbi punase klaasi vaadates? Ei saa, kuna osa valgust neeldub aines. 4 Miks on taevas sinine? Vihje: õhumolekulide elektronide omavõnkesagedused asuvad spektri sinakas-violetses piirkonnas. The blue color of the sky is due to Rayleigh scattering. As light moves through the atmosphere, most of the longer wavelengths pass straight through. Little of the red,
· Seejärel kantakse sademe kohal olev ekstrakt teelusika abil filtrile. · Sama korratakse, kuni ekstrakt sademe kohal muutub värvusetuks. · Kõik ekstraktid viiakse samasse kogumisnõusse. · Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht ning võetakse neeldumisspekter. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs · Neeldumisspekter määratakse spektrofotomeetriga, mis võimaldab valitud spektriosas lainepikkust muuta. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse vahemikus 350 650 nm ja võrdlusena kasutatakse puhast petrooleetrit. · Töötatakse klaasküvettidega, sest mõdetakse nähtava valguse osas. · Spektrofotomeetri ekraanile moodustub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel näidatakse ära neel lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni täpsed väärtused.
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus
ülekandega seotud reaktsioone. Valguse abil toimub tegelt ainult elektroni ergastumine pigmendil. NADPH on universaalne elektronikandja. H-ioonidel on eriline roll ATP sünteesis, kus need, liikudes läbi membraani kontsentratsioonigradiendi ja elektripotentsiaalide vahe mõjul, annavad ATP sünteesiks vajaliku energia. valguse neeldumise tulemusena tõuseb elektron klorofülli molekulis kõrgemale energianivoole. Klorofüllid a ja b neelavad peamiselt punases ja sinises spektriosas. Kloroplastis abipigmendid, karotenoidid, rohelise ja kollase valguse kasutamiseks. Abipigmendid annavad oma ergastuse edasi klorofüllile. Vett lagundav kompleks on fotosüsteemiga ühendatud tülakoidi luumenipoolsel küljel. selle koosseisus on tähtsad neli Mn aatomit. Lõppaktseptoriks on kinoon QA. Trap limited mudel – eksiton liigub pidevalt antenni ja tsentri vahet. Elektron eraldub tsentripigmendis, mis PSIIs on P680 ja PSIs P700 (tähistatud vastavalt lainepikkusele)
atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas. Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid. Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks.
seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine. Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel. Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks. Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige. Värvus. Metalli värvus on tingitud valguskiirte peegeldumisel nähtava valguse spektriosas. Metallide plastsus ja haprus. Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel pleki valtsimisel ja traati tõmbamisel. Plastsuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul. Mittemetallidel puudub võimalu töödelda neid kuumusega, tulemuseks on tavaliselt kas lõhkemine või põlemine ning ära aurustumine. Kuid on erandeid. Elektri ja soojusjuhtivus. Metallide elektri ja soojusjuhtivus on seotud elektrongaasiga.
Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust.
Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust.
Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa soojuskiirguse energiavood umbes võrdsed. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama
Ta tekib ülikõrgel rõhul. Sidemed on puhtalt kovalentsed. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jällegi tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega
Ta tekib ülikõrgel rõhul. Sidemed on puhtalt kovalentsed. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jällegi tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega
hübriidsete orbitaalide poolt. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jällegi tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre. Samasuguse struktuuriga on ka pooljuhid Si ja Ge ning üks Sn modifikatsioon (hall tina). Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas
orbitaalide poolt. Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jällegi tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre. Samasuguse struktuuriga on ka pooljuhid Si ja Ge ning üks Sn modifikatsioon (hall tina). Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega
Päikese kiirgusspekter on jagatud reaks vahemikeks (sulgudes on näidatud lainepikkuste piirid): 1. -kiirgus ( < 10-5m) ; 2. Röntgenikiirgus (10-5m < < 10-2m) ; 3. Ultraviolettkiirgus (UV) (10-2m < < 0.39m) ; 4. Nähtav kiirgus (0.39m < < 0.76m) ; 5. Infrapunakiirgus (IP) (0.76m < < 3000m) ; 6. Raadiolained ( > 3000m) . Üle 95 % kiirgusest on nn optilises aknas (0.29-2.4 m). Optiline aken on see sellepärast, et just sellest spektriosas on Maa atmosfäär kõige enam läbipaistev (80 % kiirgusest tuleb läbi). Samal ajal kui kauge UV ja IP neelatakse peaaegu täielikult (läbi tuleb vaid vastavalt 1% ja 3.6%). Ka infrapunases on üks nn atmosfääri aken so 8-12 m. Kolmas aken on raadiolainealas (1-20 cm). Päikesekiirgus Päikese poolt kiiratud energia. Atmosfääri soojenemine ja jahtumine, tema püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia muundumine õhu liikumise kineetiliseks
on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa vahekorrast. Mitu korda vastupidavam, suurem soojusjuhtivus, väiksem paisumistegur, säilitavad oma tugevuse ka kõrgel temp-il, vähem tundlikud pinnadefektide suhtes, kõvem, kulumiskindlam. Kasutatakse masinaehituses, tehakse seadmete detaile. Kuid pikk ja keeruline protsess, kallis. Kvartsklaas- (SiO2 )-läbipaistev nii nähtavas kui ka ultravioletses spektriosas, keemiliselt vastupidav, kuumuskindel. Väga puhas saadakse phta kristallilise SiO2 sulatamisel. Väike paisumistegur, suur soojusjuhtvus, saab kasutada kõrgemal temp-il, asendamatu UV allikate kestas, valmistatakse aknaid reaktoritele. Kallis ja rabe-ainult väikesed nõud, raske puhuda ja joota, sulab kõrgel temp-il, plastsuspiirkond kitsas, ei tohi olla leelismetallide kloriide kui kuumutada kõrgel temp-il. Värvilised klaasid lähteainetele tuleb
Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Enne tööle asumist tuleb läbi töötada käesolevas juhendis toodud spektroskoopia teooria ja spektrofotomeetrite tööpõhimõtted (vt osa 2.B). Seejärel tuleb tutvuda laboratooriumis kasutatava spektrofotomeetri käsitsemise eeskirjaga ning saada praktikumi juhendajalt luba seadmega töötamiseks. Neeldumisspektri määramiseks sobivad sellised spektrofotomeetrid, mis võimaldavad valitud spektriosas lainepikkust sujuvalt muuta. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Kuna neeldumisspekter mõõdetakse nähtava valguse lainepikkustel, siis võib töötada klaasküvettidega (NB! Spektri UV osas mõõtmisel tuleb kasutada kvarts- küvette). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel
annaabi.ee 
