Tervistav- Informatiivne Võistlus- - Humanistlik taastav prognostiline funktsioon Funktsioon funktsioon funktsioon Prognostiline Inimese Sotsialiseeriv fun.- fun.- Lülitab noore Normatiivne tervise kaitse luuakse ja inimese uuritakse inimese fun-Sportlase ja maksimaalse ühiskondlikku
6. Sotsiaalset normi iseloomustab konkreetne ajaline ja ruumiline kehtivus, kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes. Üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv 2) koordineeriv 3) stabiliseeriv 4) sotsialiseeriv. Sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud või neile allutatud isik integreeritakse normide abil vastavasse sootsiumi. Sotsiaalsete normide olemasolu tõttu pole inimene oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta peab arvestama üldisi huvisid ning tagajärgi, mida tooks kaasa üldiste huvide eiramine. Sotsiaalsed normid on seega inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks ning seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks.
käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon
NORMID Õigusnoormid Õigusvälised Karakteristikud: 1) Kasulikus 2) Ühiskondlik vajadus 3) Kohustuslikkus 4) Faktiline realiseerumine inimeste käitumises Funktsioonid: 1) Reguleeriv 2) Koordineeriv 3) Stabiliseeriv 4) Sotsialiseeriv Sotsiaalne kontroll – kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sots.gruppi, klassi, ühiskonna huvidega. Funktsioonid: 1) Sots.gruppi liikmete solidaarsuse tugevdamine 2) Üksikisiku ühiskonnas kasvatamine. Meetodid: 1) isolatsiooni kohaldatakse eesmärgiga kõrvaldada käitumishävik teiste inimeste juurest (vangistus);
saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks. Aga kõigi lapse heaoluga seotud süsteemitasandite haaramiseks koolis ja väljaspool kooli ei piisa sotsiaalpedagoogi pädevusest ja panusest, vaid vaja on sotsiaalpedagoogikat tundvaid koolijuhte ja õpetajaid. Kuid siinjuures on väga oluline ka kogu kooli ja naabruskonda hõlmav ennetav ja sotsialiseeriv töö, mida tehakse kooli juhtkonna, kogu koolipersonali ja kooliväliste süsteemide koostöös ning õpilaste ja lastevanemate osalusel (Zwölfter Kinder- und Jugendbericht, 2005). 3 Koolisotsiaaltöö adressaadiks on õpilane – individuaalselt ja kollektiivselt – ja koolikogukond vastastikuses interaktsioonis ja hoolitsussuhtes (Juhila, Pösö, Hall, & Parton, 2003).
Elliot. Saadakse aru, et karistamine ei ole ratsionaalne kasvatusmeetod. Hakatakse koostama haridusprogramme. Sel ajal tekkis arusaam lapse väärtusest. Siit pärit terminid lapsepõlv, noonusaeg, täisiga, seniilsus. Raamat ,,laste psühholoogia". Lapsi hakatakse koolis õpetama, sest sel ajal tekkisid ka vabrikud: lapsed kooli, vanemad tööle. Laste ettevalmistamine täiskasvanute eluks. Sel ajal tekib ka sõjaväekohustus. Suurt tähelepänu hakati pöörama distsipliinile ja visadusele 5.Sotsialiseeriv stiil (19-20saj. Keskpaik) eesmärgiks kasvatus, trnerovka voli, ettevalmistus iseseisvaks eluks. Vanemad tahavad, et lapsed oleksid õnnelikud. 1933.a. hakkasid lapsed 5-7a töötama, tööaeg oli 14-16 tundi. 20.saj. seadusandlus keelab laste töötamise 6.Abistav stiil (20.saj keskpaigat) - hakati lapse emotsionaalseid vajadusi arvestama. Laps teab paremini, mis on talle mingis vanuses parim, vanema roll on teda õieti suunata ja mitte lasta tal enda üle võimust võtta
1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 20. Õigusnormi tunnused. *Õigusnorm lähtub riigist *Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga *Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel
5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistusele; 6) kehtivus aegruumis- sotsiaalse normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes.6 Sotsiaalsete normide funktsioonid on: reguleeriv, stabiliseeriv, koordineeriv, sotsialiseeriv. Kõik need sotsiaalsete normide funktsioonid on suunatud ühiskonna kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korraldamisele.7 5 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 40. 6 http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm 7 http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm 5 ÕIGUSNORM
(nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv funktsioon). Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid- ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel 2) Moraalinormid- eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse 3) Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud
formaalne-(subjektiivne),,seadus ja tahe",(sunnitud,normi täitmise kontroll,normi kehtivuse valdkond) ja mitte formaalne-(objektiivne)ühiskond ise määrab. Funktsioonid-mõjutada inimeste käitumist. 11. Sotsiaalse normi olulisemad karakteristikud ja funktsioonid: karakteristikud- kasulikus, kohustuslikkus, faktiline realiseerumine inimeste käitumises. Funktsioonid-reguleeriv, kordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalse normi liigist on käitumise mõjutamine soovitud suunas. Selles seisneb sotsiaalse normi reguleeriv funktsioon.õigus normid- Lähtumine riigist, Tagatus riigi sunnijõuga, Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus, Spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse koondatus. 12. Sotsiaalse kontrolli mõiste ja funktsioonid ning meetodid- on sotsiaalsete normide kogum, mis on suunatud
6) Kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse -Stabiliseeriv tagamisele ning kooselu korrastamisele -Sotsialiseeriv 3 4. Sotsiaalsete normide liigid on: - tavanormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, - õigusnormid. - Tavanormid on pärimuslikud käitumisreeglid. On universaalseid tavanorme, rituaalsed, sümboolsed; (kirjutamata õigus, Id ius non scriptum) rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavanormid (saadikupuutumatus). - Moraalinormid toimuvad kas kogu ühiskonna või mingi sootsiuminpiires, on kõigi teiste
kohustus. Sotsiaalsete normide iseloomulikud jooned: 1) käitumist motiveeriv toime; 2) kohustus; 3) realiseerimise viis; 4) eesmärk; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis. Sotsiaalsete normide funktsioonid: 1) reguleeriv - sootsiumi või ühiskonna käitumise mõjutamine soovitud suunas; 2) koordeineeriv - käitumiste ühtlustamine; 3) stabiliseeriv - huvide konflikti vähendamine, positiivsete väärtuste kinnistamine; 4) sotsialiseeriv - normi toimimine vaid vastava sootsiumi tasandil. Sotsiaalsed normid on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Eelpool loetletud funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Tegemist on sotsiaalse enesekaitse ilminguga. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid - ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis
Nimed võivad olla läbipaistvad ja sisukad (nt Pipi Pikksukk) või siis arusaamatud ja läbipaistmatud. Läbipaistvaid kirjandusnimesid erandlikult tõlgitakse, samas tavaliselt nimesid üldse ei tõlgita. Kirjandusnimede funktsioonid identifitseeriv funktsioon – nimi viitab millelegi/kellelegi, fiktsioonistatud funktsioon – nimi teeb objektist fiktiivse isiku, objekti või koha, lokaliseeriv funktsioon – nimi viitab ajale või paigale, sotsialiseeriv funktsioon – nimi viitab klassile või rollile ühiskonnas, kirjeldav funktsioon – nimi kirjeldab inimest, kohta või objekti, assotsiatiivne funktsioon – nimega seostatakse teatud taotluslikke teose sisuga koosolevaid seoseid, afektiivne funktsioon – nimed kajastavad erinevaid tundeolukordi luua, ideoloogiline funktsioon – nimi aitab ideoloogilist teose funktsiooni täita, liigitav funktsioon – nimi paneb nimed sisu või struktuuri järgi alamrühmadesse,
ABSTRAKTSUS: reguleerib tüüpilisi juhtusid, tugineb korduvatele samatüübiliste olustike üldistustele. KEHTIVUS AEGRUUMIS: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad pysivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. SOTSIAALSETE NORMIDE FUNKTSIOONID on reguleeriv, koordineeriv,stabiliseeriv ja sotsialiseeriv. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID. Tavanormid- antakse edasi suuliselt või eeskuju najal.on vanimad sotsiaalsed normid. On universaalseid tavanorme nt tervitamine ja ka teatud soosiumide käitumist reguleerivad, nt põlluharjuatele tuletab kevadine pööripäev meelde põlluharimise algust. Tavanorme on õigusega raske muuta, pigem on neid targem kasutada õiguse abimehena väitis Cicero. Moraalinormid- on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka
6) kehtivus aegruumis - sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes - üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv; 2) koordineeriv; 3) stabiliseeriv; 4) sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalsete normide liikidest (vt p 3 lk 11) seisneb nende funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna kui terviku käitumise suunamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Käitumise ühtlustamises seisneb sotsiaalsete normide koordineeriv funktsioon. Inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis ei ole sootsiumile vastuvõetavad. Siis võib tekkida
juures toimuvad lihtsalt hüppelised uute omaduste tekked. *) Ta omistas neile arengutele sisemise vaimse energia. Selles osas oli ta tugevalt mõjutatud Bergsonist. -) Mateeria ja vaim moodustavad evolutsiooni protsessis terviku, need on sama kosmilise aine kaks erinevat aspekti. *) See areng lõppeb Teilhard'i jaoks kõigi rahvaste ja rahvuste kokkusulamises. Teadvusel on eelkõige kollektiviseeriv ja sotsialiseeriv jõud. -) Teilhardi põhimõtteks oli: Inimene on hea, ühiskond areneb madalamast kõrgemale, inimkonna tulevik seisneb inimkonna kollektiivis. -) Erinevalt ajastule omasest pessimismist oli ta suur elu jaataja. Ta võttis entusiastlikult vastu kõike uut. Ta nägi tehnoloogias võimalust suunata elu protsesse. Ta uskus, et tulemas on uus laine mitmesuguseid organisme kunstlikult loodud neovitaale. Inimene jätkab evolutsiooniprotsessi.
on: 1) reguleeriv- reguleeriv funktsioon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas; 2) koordineeriv-koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Sotsiaalsete normide vanimad tuntud liigid on tava-ja moraalinormid, kui sotsiaalsed normid on ka korporatiivsed, usundi- ning õigusnormid. Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. On välja toodud mitu moodust kuidas normid võivad kujuneda: 1
Õigusnormide ülesanded. Sotsiaalsete normide funktsioonid: · Reguleeriv- sotsiaalse grupi või vastava ühiskonna kui terviku käitumise mõjutamine soovitud suunas; · Koordineeriv- ühiskonnaliikmete käitumise vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine; · Stabiliseeriv- vähendab huvide konflikti võimalust ja aitab kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle; · Sotsialiseeriv- inimeste integreerimine sotsiaalsesse gruppi või ühiskonda tervikuna.7 Õigusväliste normide ülesanded Õigusnormide ülesanded - preventiivne nt karistusõ normidel eesmärk ära ennetada mingit käitumist - tagada õiguskorda - sotsiaalne integratsioon õigu peaks olema vahendiks, mis aitaks eri gruppe teineteisele läheneda - käitumise juhtimine
aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes. Üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. Sotsiaalsete normide funktsioonid Sotsiaalsete normide funktsioonid on: 1) reguleeriv 2) koordineeriv 3) stabiliseeriv 151 4) sotsialiseeriv. Sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud või neile allutatud isik integreeritakse normide abil vastavasse sootsiumi. Sotsiaalsete normide olemasolu tõttu pole inimene oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta peab arvestama üldisi huvisid ning tagajärgi, mida tooks kaasa üldiste huvide eiramine. Sotsiaalsed normid on seega inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks ning seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks.
annaabi.ee 
