Inimõigused on üldkehtivad ja kodanikuõigused kui inimõigused tagatakse siseriiklike õigusaktidega riigi kodanikele. Inim- ja poliitilised õigused ● Õigus elule ● Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine ● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele ● Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused ● Igal lapsel on õigus osalemisele ● Diskrimineerimine ei ole lubatud ● Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Veel õigusi ● 5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus
Kaasaegses ühiskonnas on lisaks eelnevatele punktidele tunnustatud ka printsiip, et riik tagab oma kodanikele sotsiaalse kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. See tähendab, et riik pakub kodanikele erinevaid sotsiaalseid garantiisid. Eesti riik pakub toetusi eakatele, lastele, emadele, puuetega ja erivajadustega inimestele. Näiteks 1997. aastal kulutas Eesti riik sotsiaalhoolekandele 10740 miljonit krooni. Mina arvan, et sellised sotsiaalsed toetussüsteemid on inimestele väga vajalikud ning aitavad toime tulla tänapäeva ühiskonnas. Olen nõus, et toetused võiksid olla veel suuremad, kuid ega riigieelarve ka põhjatu pole. Viimaseks näiteks valisin vabaturumajanduse, mis on Euroopas levinud juba alates 15. sajandist. Vabaturumajandus tähendab, et konkurentsi määrab ostja sellega, mida ja kui palju
põhimõtetel. Võrdsus on sotsiaalne seisukord, kus kõigil on ühine lugupidavus ja staatus, mis tähendab, et me oleme kõik samaväärsed. See hõlmab endas igat eluaspekti meie sünnist surmani ja isegi pärast seda, seega ei tohiks olla ühtegi olukorda, kus inimest millegi tõttu diskrimineeritakse või kedagi teistest eelistatakse. Majanduslik võrdsus, turvalisus, kohustused, sõnavabadus, hääleõigus, õigus arstiabile ja sotsiaalhoolekandele – ükskõik millega ka tegemist poleks, kõigil on teistega võrdses õigused. Siiski usun, et iga inimene on vähemalt korra elus tundnud ebavõrdsust. Siinkohal pole isegi oluline, mis olukorraga on tegemist, peamine on see, et me ei saa öelda, et kõik on alati võrdsed. Teoorias kõlab see küll hästi, kuid praktikas on selline olukord vältimatult võimatu. Inglise päritolu romaanikirjanik Georg Orwell ( Eric Arthur Blair ) on öelnud, et kõik loomad
Kui algul süüdistati kommuniste siis hiljem laienesid süüdistused ka pahempoolsetele ja liberaalidele. 1948 - presidendivalimistel kandideerivad dem. Truman ja vab. Dewey. Võitis Truman ja see on ajalukku läinud, kui avaliku arvamuse küsitluste läbikukkumine. Truman jätkas FDRi poliitikat, seda rõhutas ta oma valimisprogrammiga Fair Deal - lubas reformide jätkumist, föderaalsele haridusele, sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani
puhkus, neid turismi vorme on riigis ka arendatud. Infrastruktuuri tase on rahuldav. Kokkuvõte Riigi arengutase on rahuldav, arenguruumi veel on, kuid teistele arenenud riikidele palju alla ka ei jää, majandus kasvab, kaupade ning teenuste kvaliteet on paranenud ning mõeldakse energiasäästlikumaid lahendusi välja, et loodust rohkem kaitsta. Riik võiks aga rohkem tähelepanu pöörata avalikule haldusele, riigikaitsele, haridusele ning tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele. Riik on üpris tihedalt asustatud, linnastumise protsent on keskmine aga võtab alles hoogu juurde, prognoosi kohaselt jätkub linnastumine. Turismi koha pealt on Slovakkia elav, turistidele pakutakse mitmeid ajaveetmisevõimalusi, mis toovad raha korralikult sisse ning rikastavad riiki, majandus areneb. Slovakkia rahvastik aga vananeb, noorte suurt pealetungi, võrreldes mitmete teiste riikidega pole, ülekaalus on alates 24a elanikud. Üldiselt läheb Slovakkial kui riigil hästi. Lisad
eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad kulutused tagavad Eesti sotsiaalpoliitika toimimise? Eesti haridussüsteem on jäänud ajale jalgu. Meie haridussüsteem võtab lapsed, tahub ja lihvib neid seni, kuni igasugune nurgelisus on kadunud, ning siis saadab nad ühiskonda laiali. Koolis ei tehta erandeid ning kõik saavad sama ainet ühtemoodi aastast aastasse, nii et kõik, kes koolist tulevad, on kui ühe puuga löödud. Ja seda juba aastakümneid, sealjuures kahtlemata, kas see süsteem ehk aegunud pole
loobuda, seega tarbija saab valida, kas tasuda aktsiisi või mitte; Negatiivse mõjuna võib tuua: - väheneb nn ,,alkoholiturism", enam ei osteta nii palju, seega raha jäetakse vähem maha; - võib suureneda salaalkoholiga kauplemine. Samas on alkoholiakstiisi puhul tegu veidike vastuoliliste eesmärkidega. Ühelt poolt soovib riik suurendad enda tulusid, kuid teisalt üritame edendada rahva tervist, et kulutada vähem tervishoiuteenustele ja sotsiaalhoolekandele. Ehk ühelt poolt loodab riik, et tarbitaks samas mahus või isegi rohkem, teisalt soovitakse ka rahava tervise paranemist. Lisaks võib aktsiisi tõstmine mõjuda negatiivselt ettevõtjatele/tootjatele juhul, kui aktsiisi tulemusena tarbimine oluiselt väheneb. Alkoholiaktsiisi analüüs B.Gay Peters viie maksu omaduse järgi Maksude kogutavus (administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata kui kerge on makse koguda ning missugune on maksu võime
Majanduse üks põhireegleid kõlab, et õige investeerimise puhul kasum aja jooksul mitmekordistub. Sotsiaalselt võimekas inimene suudab teha iseseisvaid, moraalselt teadlikke valikuid ka kiiresti muutuvas ühiskonnas. Siinkohal tahaksin parafraseerida lastepsühhiaater dr Pääreni sõnu: Kui riskilapsed, muuhulgas ka erivajadustega lapsed, üles leida ja neid aidata juba koolieelses eas ning siis nad tundlikult integreerida tavakooli, siis on lootust vähendada hilisemaid kulutusi sotsiaalhoolekandele ja vanglatele. Mida annab kaasamine ühiskonnale Lapsed, kellest saavad täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, pigem annavad oma panuse kui jäävad oma lähemalt ümbruselt toetust ootama. Kui erivajadustega lapsed käivad kohalikus lasteaias ja koolis, aitab nende kohalolek kõigil mõista erivajadustega elanikkonna vajadusi. Kaasamisprogrammidega lasteaiad ja koolid võivad pakkuda ühiskonnale pikaajalisi majanduslikke eeliseid
vastutus teiste inimeste ees. Samuti on inimesel võime end arendada ja selle kaudu end realiseerida. Riigi suurem roll - erinevalt klassikute minimalistlikust riigist peavad sotsiaalliberaalid riiki olulisemaks. Riik on positiivne - riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberaalidel. Sellest arusaamast on välja kujunenud heaolu teooria, mis läheneb juba mõnevõrra sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peab olema õigus haridusele, tervishoiule, sotsiaalhoolekandele. Heaolu õigused on positiivsed õigused, sest nende rakendamiseks on vajalik riiklik tegevus. Riigi laienemine ei ole seega vähendanud inimese vabadust, vaid hoopis avardanud seda. Juhitav majandus - sotsiaalliberaalide arvates peab riik ka majandusse sekkuma, see on aga ilmses vastuolus laissez-faire'i põhimõttega. 20. sajandi ühe olulisema majandusteadlasese John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda ideed keinesismiks.
Euroopas on ülejäänud maailmaga võrreldes sündimus väga madal (ühe naise khta on Albaanias kõige rohkem lapis (2,3 last), mis on peaaegu sama mis Tuneesias (2,0), mis on Aafrika madalaim sündimus). Euroopa rahvaarvu aeglasel muutumisel on kaks põhjust: 1) naisel on keskmiselt alla kahe lapse, 2) naite keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel on pidevalt kasvanud. See toob kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise, mis kujutb endast väljakutset sotsiaalhoolekandele ja tervisehoiule. Tulevikus võib see viia majanduskasvu pidurdumiseni. Rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Inimese keskmine eluiga on pikenenud antiikaja 25 ja keskaja 30 eluaastal 65-79 aastani tänapäeval. Rahvastiku analüüs eristab kolme vanusekategooriat: lapsed vanuses kuni 14a, täiskasvanud 15-64a ja eakad vanuses 65 ja enam a. ÜRO prognoosi kohaselt on maailmas aastal 2025 eakaid rohkem kui lapsi. Igal praegu Jaapanis sündinud tüdrukul on 50%
· Aktiivse tööturupoliitika abil püütakse tööpuudust ennetada ergutades ettevõtlust (uute töökohtade loomine) või ümberõppevõimaluste pakkumine. Sotsiaalpoliitika · Sotsiaal- ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Kõige enam kulutavad riigid tervishoiule, vanaduspensionidele ja haridusele. (igale valdkonnale EL keskmiselt 6-8/ SKP-st). Töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele kulub umbes 2-3%SKP-st · Sotsiaalpoliitika tähtsust mõjutab ka riigi heaolumudel. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid (25-30% SKP-st). Balti riigid oma 15%-ga kuuluvad pigem liberaalsete heaoluriikide hulka · Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid (kindlustushüvitis, abiraha, toetus Arutluse teemad:
eesmärgi tööandjale ja võtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga.Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette töötaja paindlikumat kasutamist.4)Võrdsete võimaluste loomise kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul,suunates vahendeid meeste ja nasite tööpuuduse erinevuste vähendamiseks ning ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele5.6.Töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele läheb umbkaudu 23 % SKP-st. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid , vähem aga liberaalne mudel Eesti, Läti ja Leedu .Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Meetmed nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid(kindlustushüvitised, abirahad, toetused) TÄHTSAMAD SOTS.POL TEOSTAMISE VIISID 1.Sotsiaalkindlustust a)kasutatakse
välismajandusbilansi tasakaal, sissetulekute ja vara jaotumine, looduskeskkonna seisund. Ettevõte peab nendega arvestama. - Maksusüsteem ettevõte maksab riiklikke ja kohalikke makse, maksud on diferentseeritud olenevalt ettevõtte suurusest, omandivormist. 8) Turumajanduse erinevad mudelid. Sotsiaalne turumajandus (Põhja - Euroopas ja Saksamaal, ettevõtete kõrge maksukoormus, suured riiklikud kulutused tervishoiule, haridusele, sotsiaalhoolekandele); Tarbijale orienteeritud turumajandus (USA-s, riigi minimaalne sekkumine ettevõtlusse); Administratiivselt juhitav turumajandus (Jaapan, valitsuse, ettevõtete ja töötajate koostöö, riigi aktiivne sekkumine ja ettevõtete toetamine). 9) Majanduslikult arenenud riikide ühised tunnused. Tooge välja ja iseloomustage 1-2 lausega edukatele turumajanduslikele riikidele iseloomulikke ühiseid tunnuseid. Tooge 3 tunnust.
16 Seega lisandusid kiriklikule hoolekandekorraldusele linnade ja kutseorganisatsioonide omad (Roosileht, lk 268). Riigi tasandil puudus initsiatiiv rakendada ühiskondlikku hoolekannet. Tegemist polnud tahtliku ja teadliku tegevusega, vaid ühiskonna sotsiaalsete protsesside survele reageerimisega - karistuste karmistamise kaudu püüti piirata liiga massiliseks muutunud hulkumist ja kerjamist. Enam või vähem edukalt panid oma valdustes riigi tasandi sotsiaalhoolekandele aluse Karl V, Francis I ja Henry VIII. Märksa ulatuslikumad muutused käivitusid seoses reformatsiooniga alates 16. sajandi 30. aastatest, sest seisukoht taevariiki pääsemise osas muutus radikaalselt. Protestantliku eetika kohaselt ei sõltunud patust vabanemine lahketest annetustest, vaid rangest, töökast ja jumalale meelepärasest elust. Seetõttu hakkas formeeruma uus paradigma -- tsiviilühiskond hakkas järk-järgult võtma enda kanda kõigi abivajajate aitamise kohustust. Selle
12. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed, sh ebavõrdsus- olukord Eestis ja tagajärjed. Tervise mõju majandusele Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel. Majanduskasv (vähehaigeid, paljutöötegijaid) Hea haridus ja kvalifitseeritud tööjõud Pikeneb tööiga Maksudest laekuva tulu suurenemine Ostuvõime suur Ühiskonnale luuakse palju teenuseid ja kaupu Ravile ja sotsiaalhoolekandele väikesed kulud Täiskasvanute suremuse vähendamisel 1,5% aastas on 25 aasta pärast tulemuseks 14% kõrgem SKP inimese kohta. Väiksema tervisekaotusega maakondades on vähem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja proportsionaalselt enam oma tervist heaks või väga heaks hindavaid inimesi. Parema tervise saavutamist takistab majanduslik olukord, mida ei saa parandada halva tervise tõttu.
turutasakaalu ajutisi häireid. Määramatusest ja sellega seotud riskiest: Kahju suurus või selle tõenäaosus ei ole prognoositav. See on nii massiliste ja omavahel statistiliselt seotud nähtuste puhul (näiteks konjunktuurne tööpuudus); Asümmeetriline infojaotus, millega kaasnevad negatiivse valiku ja moraalse riski probleemid; Inimeste kalduvus sõita kaaskodanike arvel jänest, asendades isikliku riskikindlustuse lootusega sotsiaalhoolekandele. 39. Negatiivne valik ja moraalirisk. Negatiivne valik- tootmiseks puudub stiimul. Tekkinud olukord nõuab reguleerimist, mis sageli seisneb maksude kehtsetamises-Sarnane on moraaliriski (põhjustatud informatsiooni asümmeetriast) näide, olukord, kus tarbija ei tasu hüvise eest otseselt ja sellest tulenevalt tekib ülemäärane tarbimine, arvestamata, et kulutatud ressursside hind tuleb ühiskonnal tasuda. 40. Signaalimine ja sõelumine. Sõelumine: Seotud kulude ja
mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu_ See, mida meie kui ühiskond palju teenuseid ja kaupu• Ravile ja sotsiaalhoolekandele väikesed kulud tööpuuduse puhuks.Heaolu tähendab, et tunnetatakse oma kohta maailmas, koos teeme, et tagada inimestele tingimused, mis aitavad neil terve olla. uus Tervise mõju majandusele Eestis ollakse seal kodus ning elus valitseb tasakaal vaatamata katsumustele
Kreedit kinnipeetud tulumaks (võlad Maksuametile). Käesoleval hetkel statistilistes aruannetes ei nõuta infot haigushüvitiste maksmisel tehtud kulude kohta, kuid võib oletada, et üsna peagi peab riik oluliseks nimetatud andmete kogumist. Riigi seisukohalt võib antud kulude suurusest välja lugeda olulist infot rahva tervise ja haigestumiste kohta. Kuna seaduse muudatus võeti vastu eesmärgiga majanduse madalseisu olukorras vähendada riigi kulutusi sotsiaalhoolekandele, on alust arvata, et antud kulude suurus pakub huvi avalikkusele, sest soovitakse teada, kui suur on riigi tegelik kokkuhoid antud seaduse muudatusest. Ettevõtte seisukohalt on üheks põhjuseks nende kulude eraldi välja toomiseks 20 raamatupidamisarvestuses jälgida antud kulude mõju majandustulemustele. Eriti oluline on see tootmisega ja teenuseosutamisega tegelevates ettevõtetes, kus tööjõukulud on ühed suuremad
Mõlemad toodud on teoreetilised lähenemised ja tegelikus elus ei ole täpselt rakendatavad. 80-ndatel oli levinud konvergentsiteooria, mis uskus kahe süsteemi lähenemisse ja ühinemisse. Praktika on näidanud liberalismi elujõulisust, loomulikult toimub uuenemisprotsess. Tuuakse välja 3 turumajanduse mudelit: *sotsiaalne turumajandus (Põhja - Euroopas ja Saksamaal, ettevõtete kõrge maksukoormus, suured riiklikud kulutused tervishoiule, haridusele, sotsiaalhoolekandele); *tarbijale orienteeritud turumajandus ( USA-s, riigi minimaalne sekkumine ettevõtlusse); *administratiivselt juhitav turumajandus (Jaapan, valitsuse, ettevõtete ja töötajate koostöö, riigi aktiivne sekkumine ja ettevõtete toetamine). Kuigi majanduslikult arenenud riikidel on erinevad turumajanduse mudelid, on neil ühiseid tunnuseid, millistest tähtsamad oleksid järgmised: *eraomandi suur osatähtsus, teatavad tootmisvahendid kuuluvad riigile; *siseturul on tugev konkurents;
pidada selle subsidiaarsust. Sotsiaalhoolekandealased teenused ja toetused ei kohaldu juhul, kui isik suuda ennast ise aidata või saab nõutava abi teistelt. Edasine iseloomulik joon nimetatud abile on selle abi individualiseeritus, st abi liik, iseloom, ulatus on konkretiseeritud üksikjuhtumiga, eelkõige vajaduse endaga. Sotsiaalhoolekannet finantseeritakse ülekaalukalt kohalikest finantsvahenditest ja organisatoorne külg lahendatakse samuti kohalikul tasandil. Sotsiaalhoolekandele on iseloomulik, et hoolekanne on teistest õiguslikult vähem reguleeritud kui sotsiaalkindlustus. See valdkond ei ole reguleeritud niivõrd riigi, kuivõrd kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidega. Sotsiaalkindlustus sotsiaalkindlustuse all mõistetakse rahaliste väljamaksete tegemist või naturaalse iseloomuga hüvede ja teenuste osutamist kindlustatavate sissetuleku pealt võetavate otseste või kaudsete sihtotstarbeliste maksete arvel
annaabi.ee 
