Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt
Inglismaa majandus Allan Katsmazov Geograafiline asend Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, LääneEuroopas, pealinnaks on London Hõlmab kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosa Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manchei väin Ümbritseb Prantsusmaa, Belgia ja Holland, Norra ja Taani, Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga ja Sotimaaga Riigi pikkus ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela
Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19
Millised olid probleemid? Kuningasvõimu halvad Parlamendi õiguste Suutmatus luua Türklased; järeletulijate suhed feodaalidega, sätestamine; pidev täitevvõimu asutusi; puudumine troonipärijaks; katoliiklaste ja võimuvõitlus; kodusõjad; haridustaseme madalus; pidevad erinevate rahvuste hugenottide vahekord, konfliktid sotimaaga; nõrk sõjavägi; talupoegade iseseisvuspüüdlused; vastasseis tõusva tööstuslikud ja halb olukord, sh toidu Territooriumi laiendamine. kodanluse ja vana kaubanduslikud vähesus; konfliktid aristokraatia vahel, probleemid; naaberriikidega vastuolud Habsburgide majanduslikud keisririigi ja Hispaaniaga probleemid; usutülid.
kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti, kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.) Charles valitses absolutistlikult,saates parlamendi 1629 laiali, taaselustas ununenud maksud, vangistas teisitimõtlejaid parlamendis: tema vastu puhkes Sotimaal mäss, algas sõda kahe naabermaa vahel, kuid tal polnud palgasõjaväe jaoks raha elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut. 1640 tuli kokku ,,lühike parlament" - Charles taotles raha, et Sotimaaga sõdida, kuid parlament polnud sellega nõus, nõudes kuninga nõuandjate karistamist, mis võrdus sisuliselt kuninga enda seisukohtade solvamisega. Sõlmiti 3nädalane vaherahu sotlastega, taas sõja puhkedes kutsus ta parlamendi paratamatult uuesti kokku 3.nov. 1640 (revolutsiooni alguspäev) kuninga lähim abiline lord Strafford hukati lordide koja otsusel. 1641 seadus, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul pikk parlament
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa
Parlamendi ja kuninga vahel käis pidev võimuvõitlus. Inglise parlamentarism on olnud eeskujuks kogu maailmale. 1603-1625 oli Inglismaa kuningaks hukatud Mary Stuarti poeg James I, tema järel eelmise poeg Charles I (1625-1649), mõlemad valitsesid absolutistlikult. Kuninga piiramatu võim takistas Inglismaa arengut. Kuninga vastu olid ka mitmed ühiskonnakihid puritaanid, uusaadlikud. 1640 tuli parlament taas kokku (viimati 1629), sest Sotimaaga sõdimiseks vajaliku raha saamiseks oli vaja parlamendi nõusolekut. Algul lühike (paar nädalat), seejärel pikk parlament (12 aastat). 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele (kuningas ei tohtinud parlamenti laiali saata, parlament kontrollib riigi rahaasju jne). 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate (kavalerid) ja nn parlamendileeri (ümarpead) vahel
Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmise suurusega riik. Inglismaal rahvaarv kasvab iga aastaga, ainult mõnel aastal on iive negatiivne
2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja ürituste kaudu hakati teda Päikesekuningaks kutsuma. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Kuningas Charles I tahtis valitseda parlmendist sõltumatuna, Sotimaaga sõda nõudis, aga kuningalt raha, mistõttu ta kutsus parlamendi tagasi. Raha saades vahistas nad. 1642-1651 toimus kodsõda, mille võitis parlament. Oliver Cromwell juhtis parlamendi väge. Kuningas hukati hiljem. Inglismaast sai vabariik, kuigi Cromwell kihutas parlamendi hiljem välja. Ta tegi väga karme seadusi ning rahvas teda vihkas ja kartis. Restauratsioon on endise poliitilise korra taastamine. Õigus deklaratsioon määras kuninga ja parlamendi võimu piirid
Abielu. 1625.a. abiellus Prantsuse kuninga tütre Henrietta-Mariaga. Neil sündis 9 last, ka hilisem kuningas Charles II. 1628.a. õiguste petitsioon: 1) Parlamendi loata ei tohi makse kehtestada. 2) Kedagi ei tohi vahistada ega kohtuta karistada. 3) Süüdistatul õigus süütust tõestada. 4) Erakorralised kohtud ja karistussalgad keelatud 11 türanniaastat. 1629 saatis parlamendi laiali ja valitses 11 aastat ilma parlamendita. Sel ajal olid teravad probleemid sotimaaga, mille kuningaks Charles I 1633.a. krooniti. Probleem seisnes selles, et sotlased nõudsid kuningalt vankumatult katoliiklust, kuid kuningas ise oli liberaalsem Charles I Stuart. Sotimaal puhkes mäss 1637.a. mis nõudis täiendavaid väljaminekuid, siis kutsuti parlament uuesti kokku- 1640.a. (lühike parlament püsis koos 3 nädalat) 1640.a. kutsuti uuesti kokku parlament, püsis kuni 1652.a. (pikk parlament) siis tehti ümberkorraldusi: Kuningas ei saa parlamenti laiali saata
Tänu soodsatele makandusoludele kasvas 17. sajandil kiiresti ka Inglismaa rahvaarv. Inglismaa oli rikas aavarade (söe- ja rauamaardlad) poolest ja ülemerekaubanduse valitseja. See aga andis riigi käsutusse teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Äärmiselt soodsalt mõjutas Inglismaa majanduslikku arengut see, et riik asub saarel, mistõttu jäi ta ka eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Inglismaa oli alates 1707. aastast unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna samal ajal kui Mandri- Euroopa oli lõhestatud tollibarjääride ja sisepiiridega. Põllumajanduse arengut soodustas pärisorjuse puudumine. Ainulaadne laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas enne raudteede rajamist tõhusta tooraine ning kaupade liikumise. Kuidas tekkis Inglismaal tööstuslik pööre? Põhjalikud muutused toimusid kõigepealt Inglismaa peamistes majandusharudes- söe- ja tekstiilitööstuses. Kuni 18
Parlament Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan. Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307- 1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama 21 aadlikust koosneva nõuandva kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis Thomas Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati Edward III (1327- 1377) 1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga
Esimene piiskoppide. Sõda alustasid sotlased. Sotlaste lipu alla kogunes umbes 20 tuhat meest, kes olid valmis kuningale vastu astuma. Sama suure väe sai kokku ka kuningas. Konflikt väga tõsiseks ei läinud. Berwicki lepinguga nähti ette tüli rahumeelne arutamine kirikukogul, kus pidi osalema ka kuningas. Ent sotlased tahtsid, et kuningas tunnistaks kohe ja vastuvaidlematult piiskopliku korralduse kaotamist. Kuningas keeldus. Olukord muutus aga üha pingelisemaks, sest Sotimaaga sarnaseid nõudmisi hakkas tulema ka Inglismaalt ja Iirimaalt. Lõpuks otsustas Charles siiski sõja kasuks, aga selleks polnud tal raha ja 1640. aastal otsustaski Charles I parlamendi taas kokku kutsuda. 5 PIKK PARLAMENT Tänu Sotimaal toimunud mässule oli kuningas sunnitud 1640. aastal parlamendi kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12-ks aastaks ja seda kutsutakse niinimetatud pikaks parlamendiks
Parlament Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan. Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307- 1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama 21 aadlikust koosneva nõuandva kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis Thomas Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati Edward III (1327- 1377) 1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga
17.sajandisl toimunud revolutsioon, mis kõrvaldas majanduse arengult paljud feodaalsed takistused. Tänu sootsatele majandusoludele kasvas inglismaal ka kiiresti rahvaarv. Riigil oli palju maavarasid ja oli ka ülemerekaubanduse valitseja, tänu sellele oli tal teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna. (Mandri Euroopa samal ajal lõhustatud tollibarjäärise ja sisepiiridega.) Laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas juba enne raudtee rajamist tõhusa tooraine ja kaupade liikumise. Samuti puudus ka pärisorjus. Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes
Elisabethi humaanne kiri soovitas sama. Ent Maria Stuart jäi passiivseks. Tänaval teadsid kõik mõrvarite nimesid, kuid oma elu tühise autasu eest kaalule keegi panna ei julgenud. Kuid siis Lennox, kuninga isa, hoolitses oma seljataguse eest, ja võttis lõpuks kirjutada mõrvarite nimed: Bothwell, Balfour, David Chalmers ning mõned teised vähem tähtsad nimed. Kuninganna nägi, et asjale ei saanud enam läbi sõrmede vaadata. Prantsusmaa ei nõustunud enam hoidma suhteid Sotimaaga, kui asi ei oleks olnud õiglaselt lahendatud. 28.märtsil sai Lennox kutse tulla Edinburghi ja 12. aprillil esitas ta süüdistuse Bothwellile. Bothwell aga seadis sisse terrori ning ähvardas Lennoxit, mis tähendas seda, et viimane võib küll Bothwelli süüdistada, ent sel juhul elavana ta enam sealt ei lahku. Tuli manitsuskiri Elisabethilt sisuga kohtumenetlus edasi lükata (Lennox oli temaga
Ühine missioon oli omavaheline kristlik suhtlemine. Tegelikkuses ühendas see omavahel konservatiivseid monarhe. · Riikidevaheliseks suhetehaldajaks sai Metternich. 13. ??? 14. Industriaalühiskond · Vabrikud, masinad, linnastumine, rahvastiku kasv, kaupade kasv. Tööstusrevolutsiooni juhtriigiks sai Inglismaa. Peamine tuluallikas seal oli rauamaak. Riik asus saarel ning jäi eemale mandri Europpa konfliktidest. Sotimaaga moodustati ühtne tollivaba majanduspiirkond. Põllumajandus oli soodne kuna puudus pärisorjus. Ainulaadne jügede ja kanalite võrk. · Inglismaa peaharud olid söe- ja tekstiilitööstus. Leiutised tõid kaasa kiire arengu tööstusrevolutsioon. · Inimesi tabas tööpuudus aina juurde tekkivate masinate tõttu. See tõi kaasa rahutusi. Siiski tõi selline areng kaasa kaupade leviku ning ka töötajate olud paranesid. · Linnastumine
Hispaaniale. b) Charles I (1625-1949) · Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ??? · Tugevnes parlamendi opositsioon. · Ei lubatud kuningal makse ja laenusid nõuda? · 1629 saatis kuningas parlamendi laiali ja vahistas nende liidri. 2. Pika parlamendi ja revolutsiooni aeg a) Parlamendi kokkukutsumine, mille põhjuseks olid: · Sõda Sotimaaga. · Vajadus lisaraha leidmiseks palgasõduritele. · 1643. a. kogunenud parlament asus kuninga vastu pealetungile. · Kuningas sunniti alla kirjutama seadusele (aktile) millega ei tohtinud parlamenti laiali saata. b) Võim tegelikult parlamendi käes, tähistas 1640 a. revolutsiooni algust. · Ministrid vastutasid parlamendi eest. · Revolutsiooni puhkes kodusõja vormis kahes leeris parlamendi sõjavägi
· Leonardo da Vinci- helikopter, aurul töötav seade · Aristoteles- kreeka teadlane, kelle seisukohad olid tähtsad *Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsiooni põhjused: · võim ja raha olid erinevate ühiskonna kihtide käes · feodaalkorra igandid takistavad majanduse arengut · uued arusaamad inimsest, riigist, kirikust ja omandist · rahvahulkade vaesumine ja rahulolematus Pikk Parlament: Charles I lasi kokku kutsuda parlamendi , et saada raha sõja jätkamiseks Sotimaaga. Parlament aga ründas kuninga tegevust ja sekkus ka täidesaatvavõimu tegevusse. Esinduskogu võtti vastu otsuse 1641. aastal , et Parlamendi võis laiali saata vaid Parlamendi enda nõusolekul. Kuna seaduslikult seda Parlamenti laiali saata ei saanud, läks see ajalukku nn. Pika Parlamendina. Vabariik: 1649. aastal kuulutati välja vabariik , pärast Charles I hukkamist. Täidesaatva võimu organiks loodi Riigikogu. Riigikogu liikmed olid sisuliselt kõik parlamendi liikmed ja riigikogu
1765 James Watti aurumasin peamiseks kütuseks muutus kivisüsi, 1800 leiutas A.Volta, M.Faraday valmistas elektrigeneraatori Inglismaa: Tööstuslik pööre algas ÜK-s, Euroopasse jõuab 19.saj Inglismaa kiire arengu põhjused: 17. saj rev. kõrvaldas feodaali takistused maavarade rohkus, juhtiv riik ülemerekaubanduses Sellest tuleneb kapitali akumileerimine ÜK oli saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konfliktidest Oli liidus Sotimaaga, tollivaba majanduslik piirkond puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimusid esimesena söe-ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutud kaevurlampid, puitseadmed asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini
Parlament. Kõige vanem siiamaani töötav valitsusorgan. Kutsuti esimest korda kokku 1265. Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307-1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama 21 aadlikust koosneva nõuandva kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis Thomas Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati 21-aadlikut-Lancasteritvõitis-Isabellamäss-parlament-mõrvati Edward III (1327-1377) 1333 ründas Sotimaad
jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid Briti saarte, hiljem ka mandri Euroopa jugapuudemetsad, kui Inglise monarhid hakkasid jugapuud sisse vedama, algul Hispaaniast, siis Põhjamere ja Balti mere äärsetest hansalinnadest. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana-Kreekast on teada ütlus:
metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a. tagasi, kuid poliitilises ajaloos etendasid need tähtsat osa just 13. kuni 16. sajandini, kui jugapuupuit oli sõjaliselt tähtis tooraine. Sõjad Inglismaa ja Prantsusmaa ning Sotimaaga laastasid Briti saarte, hiljem ka mandri Euroopa jugapuudemetsad, kui Inglise monarhid hakkasid jugapuud sisse vedama, algul Hispaaniast, siis Põhjamere ja Balti mere äärsetest hansalinnadest. Jugapuu hästipoleeritav puit on olnud ka hinnatud mööblimaterjaliks Euroopa aadlilossides. Teadmine, et jugapuupuit on mürgine, siis hoiduti aga valmistamast sellest söögi- ja jooginõusid. Vana-Kreekast on teada ütlus: "Kui tahad lahti saada © Ivar Sibul 2007 2012.
seadustest. Talle olid vastuvõetamatud parlamendi õigused. Probleemiks kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine, tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Avaldas proklamatsiooni, et kunigavõim ei sõltu parlamendist. Charles I - 17. Saj valitsenud inglise kunigas, kes rõhutas kuningavõimu sõltumatust parlamendist. Kuulutas välja sundlaenu ning kogus makse, mis polnud parlamendi poolt kinnitatud. Saatis parlamendi 1629 laiali, hakkas taaselustama vanu makse. Kui sotimaaga algas sõda, kutsus parlamendi kokku, sest oli vaja raha. Parlament ei nõustunud, saadeti laiali. Kutsus opositsiooni käsul taas kokku, andis seaduse, et parlamendi tohib laiali saata vaid tema enda nõusolekul. Võim läks parlamendi kätte, kunigas hukati. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Muusika peegeldas konflikte ühiskonnas, see oli emotsionaalne mõjutusvahend, mis oli dünaamiline, rahutu. Musikalise baroki kodumaa oli Itaalia
annaabi.ee 
