lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus - hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda ostujõuline nõudmine - nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad - kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) - näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus - vt pakkumise hinnaelastsus
Sissejuhatus Alates ajast, mil Eesti vabanes Nõukogude liidu võimu alt, on hakanud üha enam noori suunduma välismaale. Mida aeg edasi, seda enam minnakse välismaale eesmärgiga omandada seal haridust. Selle uurimustöö eesmärgiks on uurida noorte soove välismaale õppima suundumise osas (mis on neid ajendanud sinna minema) ning kui keegi soovib minna, siis miks ei ole ta veel sinna läinud (mis võivad olla takistavad põhjused). Samuti, kui paljud sooviksid üldse minna välismaale õppima. Uurimustöö hüpoteesiks on seatud, et üle poolte küsitletud noortest sooviksid minna välismaale õppima, kuid peamiseks nende takistavaks põhjuseks on kas majanduslikud põhjused või vähene keeleoskus. Töö koosneb esimesena teooriaosast, kuhu on lisatud andmeid eelnevate uuringute kohta samal teemal. Uurimismeetodina on kasutatud küsitlust ning valimiks on valitud 25 Noarootsi Gümnaasiumi õpilast
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kui saaksime otsast alustada- kas sooviksid sündida kellegi teisena? Kujuta korraks ette, et sulle antakse valik. Sooviksid sa olla hoopis mõni kuulsus, keda praegu imetled või sooviksid jääda selliseks nagu oled sa praegu, iseenda kehas? Ilmselt mõtlesid paljud meie seast, et parem oleks olla mõni kuulsus, keda kõik imetlevad, sest lihtinimesel on raske teenida välja lähedaste kiitust ning lugupidamist. Tegelikult ma võin enese käest ka küsida, millised on kõik teised? Milline on see nn hall ühiskond ja kas ma mitte ise pole osa sellest? Kas me mitte kõik pole ainulaadsed oma veidrustes ja hullumeelsustes? Mis on see, mis on üldine? Ja mida
6 Ei tea internetiohtudest, kuid sooviksin teada 7 Ei tea interneti ohtudest Joonis 2. G1BK1 klassi tüdrukute teadlikkus internetiohtudest. Joonisel 2 on näha, et 10 tüdrukut 27-st teab interneti ohtudest ning 10 tüdrukut ei tea üldse interneti ohtudest, kuid neist 6 sooviksid teada. 7 tüdrukut 27-st on kuulnud interneti ohtudest. 7 Poiste teadlikkus internetiohtudest Tean interneti ohtudest 2 Olen kuulnud interneti 3 ohtudest
ka oma vastust selgitada, mida kahjuks ükski vastanutest ei teinud. Kokkuvõte: * Kuueteistkümnest küsitlusele vastanud inimesest on oma kooli ÕE liikmed vaid 4. * Kuueteistkümnest vastajast 4 teab mis on EÕEL, 7 õpilast teavad piisavalt EÕEL’ist ning 5 vastajat ei tea sellest mitte midagi. * Kaheksa isikut ei ole rahul Tartus noortele korraldatavate üritustega, neli isikut on suhtelistel rahul ning neli on täielikult rahul noorte üritustega * Enim sooviksid noored osaleda vabaõhu üritustel ja filmi õhtutel. * Kõige vähem köidavad noori tähtpäaevade üritused. Järeldus: Uurimisküsimuste vastustest järeldan, et noored sooviksid osaleda neile suunatud üritustel kuid ei ole võtnud või saanud osa võtta ÕE ja teiste noorte organisatsioonide meeskonna tööst, mis nende ürituste korraldamisega tegeleb. Vastustest saan ka järeldada, et Eesti Õpilasesinduste Liit, kes pidevalt tegeleb enda
· kui sõiduk sõidab aeglaselt, siis tuleb tal kiirematele sõidukitele teed anda · möödumisel vasak- või tagasipööret ootavast sõidukist · möödumisel vastusõitvast sõidukist kitsal teel · peatumisel asulas · peatumisel asulavälisel teel Kui mingil teelõigul võib kiiremini sõita, kui Sina seda sooviksid (näiteks 110 km/h), siis ära takista neid, kes sooviksid sõita lubatud kiirusega! Tee vahepeal väike peatus teepeenral, et mööda lasta Sinu taha kogunenud kiiremad sõitjad. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Haljasalale ei tohi ilma selle omaniku (valdaja) loata sõita ühegi sõidukiga.
KOOSOLEKU PROTOKOLL Toimumiskoht: Rõõmurulli lasethoid. Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit. Liina (õpetaja): vaja rohkem arendavaid mänguasju, rohkem vitamiine toidulauale. Kati (õpetaja): Läheks meeleldi lisakoolitusele. OTSUSED
MÖÖDASÕIT Aslavälisel teel, kus sõidutee seisund või tihe vastassuunaliiklus ei võimalda mööda sõita sõidukist, mis ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, peab viimase juht hoiduma võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid Kui mingil teelõigul võib kiiremini sõita, kui Sina seda sooviksid (näiteks 110 km/h), siis ära takista neid, kes sooviksid sõita lubatud kiirusega! Tee vahepeal väike peatus teepeenral, et mööda lasta Sinu taha kogunenud kiiremad sõitjad. Pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda: 1.Piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgisega 2.Reguleerimata ülekäigurajal 3.Aeglustusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu. Nõue ei kehti möödumisel sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.
· ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Lorenzi kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi 4 Nõudlus- Kõik, kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise.(turunõudlus). Struktuur-näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel seda kaupa osta. Nõudmise kujundab: · kauba hind; · tarbija individuaalne maitse; · tarbija ostujõud ehk sissetuleku tase; · tulevikuootused; · teiste kaupade hinnad; Mõjutsed: mingi toote järele teised, sellega seotud või konkureerivad kaubad. Graafik apelsinidega. Hind Kogus, Kr/kg kg 20.0 0 19.0 40 18.0 84 17.0 120
selleks oma põhjus. Samuti võib ka olla põhjendatud tõrksus. Teataval määral tekitab seadus juba eelised selleks, et kuulsused ajakirjanike suhtes tõrksad on. Avaliku elu tegelaste suhtes kehtib vähem piiranguid, mida nende kohta avalikustada võib ja minu arvates ajakirjanikud kuritarvitavad seda ja unustavad ära, et tegelikult on ka kuulsad inimesed samasugused isikud, kellel on lapsed, sugulased ja sõbrad, kellega nad vahel privaataega veeta sooviksid. Paljude kuulsuste puhul on ajakirjanike hullumeelne käitumine ja agressiivsus viinud turvameeste ja ihukaitsjate palkamiseni, kuna ajakirjanikud tungivad nende kodudesse ja jälitavad neid lakkamatult. Mõningatel juhtudel on läinud asi ka politseini välja ning ajakirjanike vastu on taotletud lähenemiskeeldu. Aasia kuulsuste puhul on väga levinud näomaskide ja silminiulatuvate mütside kandmine, et ajakirjanikud neid avalikes kohtades ära ei tunneks ja ahistama ei hakkaks
( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu, · Nõudlus Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Näitab kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta. · Nõudluse kõver Soovitud ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Vasakul üles on hind, alla on kogus. Mida kõrgem hind seda v2hem on kogus. · Nõudluse seadus hindade alandamine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. · Nõudluse muutused Kogu nõudluskõvera nihe paremale või vasakule
3. Kas TKG on kuidagi selle ala avastamis mõjutanud või suunanud? Ei ole, see polnud TKG-s vaid hoopis Tallina Kristiine lasteaed algkoolis. 4. Mis on su stiil milles põhiliselt muusikat teed? Oled ka sa mõelnud selle muutmisele? Mu stiil on laiemalt hip-hop ning kõik mis sinna alla kuulub: vana kool, uus kool, trap, gangsta rap jne. Olen küll mõelnud selle muutmisele aga siiski pole plaanis seda teha. 5. Kellega oled juba koos töötanud? Kellega sooviksid veel tulevikus koos muusikat luua? Olen koos töötanud juba korraliku peotäie inimestega nagu Suur Papa(nüüdsest teatakse teda ka Aropina), Kozinak, Seaduskuulekus, kahe USA artistiga, Kaos Crew, Raw Crew, Utoopia ja Ingmar Gailit. Tulevikuks pole veel kindlat sihti, tahaks lihtsalt koos töötada paljudega kes on DOPE vennad. 6. Millise oma teo üle tunned kõige rohkem uhkust? Arvatavasti „7“ biidi üle millele räppisid Raw ja Kaos crew. 7
urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete liikumisvahenditega rulatajad kes sooviksid m�ne abstraktse arhitketooni pinda tunnetada. Seda k�ik ise luues ja kasutades suurel pinnal, millel juba olemas ilmastikukindel peavari. Juba kui ilmad soojemaks kisuvad v�imaldaks seal ka v�likino korraldada v�i isegi m�ne ansambli kontserti, sest see koht on ka akustiline, mis kajab kui h��lt teha.
Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased. Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis võimalused kellegil on osta ja kas on võimalik võtta järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem noorematele õpilastele, sest vanemad õpilased on juba väljakujunenud isiksused ja sooviksid teistest erineda ja tunda ennast hästi ja mugavalt oma riietuses. Ja kohustus kanda kindlat riietust võib neile tunduda kui sundimine ja nende arvamust ei arvestataks. Üldiselt võiks koolivormid kehtestada küll, aga selleks on vaja eelnevalt kindlasti laiaulatuslik turuuuring teha, et aru saada, mis ühiskond, kui tervik sellest arvab. Ja kui koolivormid võetakse vastu, siis ma usun, et selleks on vaja riikliku toetust, et kui riik
11. klassi ettekande teemad Kuidas valmistuda? 1) Vali teema, mis võiks sind huvitada või kuula 19. sajandist pärist muusikateoseid ning leia oma lemmikteos, mida sooviksid ka klassikaaslastele tutvustada. 2) Teata oma valik jägmiseks tunniks õpetajale. 3) Panen siis teosed ja heliloojad gruppidesse ning määran ettekande kuupäeva. 4) Ettekandes peaksid olema järgmised punktid: - Sissejuhatus üldisesse teemasse (mida kujutab endast sümfonism (soololaul vmt), milline roll on sinu valitud heliloojal selles zanris) - Miks valisid just selle helilooja? - Huvitavamaid fakte valitud helilooja elust ja loomingust
kasutusele võtta. Sõdade jätkumine sõltub sellest kas tugevaimad riigid suudavad rahulikult koos elada. Riigid loovad endale päevast päeva järjest suuremat armeed ja kaitseväge. Kuid selle põhjuseks ei ole sõdade algatamine vaid sõdade vältimine. Riigid on omavahel loonud mitmeid organisatsioone sõdade vältimseks nagu näiteks NATO ja ÜRO. Tänu sõdadele arenes meeletult ka sõjatehnika. Arvatavasti sooviksid kõik riigid oma relvi katsetada reaalses olukorras, et näha nende tõhusust. Kindlasit tekiks ka olukord, kus üks riik muretseb endale järjest tugevamat sõjatehnikat selleks, et teist riiki üle trumbata. Selline käitumine põhjustab pingeid ja võivad tekkida konfliktid. Eesti on kindlast olnud eeskujuks mitmetele Lääne-Euroopa riikidele sellega, et on oma sõdurid Iraagist välja toonud. Sõjad tulevikus ei lõppe enne kui ME ISE EI LÕPETA SÕDIMIST.
paljude koolide kehaliste klasside tunde. Kehaline kasvatus võiks olla suuresti vabatahtlik ja mitte hindeline, kahjuks ei saa programme muuta. Kui mina ise oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, siis toetuksin põhimõttele, mida peaksid kõik õpetajad järgima, teha kehalise kasvatuse tund õpilastele ja ka õpetajale endale meeldivaks ja huvitavaks. Väga tähtis oleks tunda õpilasi, nende probleeme ja põhjusi, nt miks nad ei taha tundides käia või mida nad sooviksid tundides teha, kuid üht ma tean, keegi ei taha midagi hinde peale teha ning selleks, et saada veerandisse hinnet ei pea tegema kõike ka aja peale. Nt tean juhtumit, kus õpilasel suuskadel keset metsa suusaklamber lahti tuli ja ta seda kuidagi kinni enam ei saanud, klassiõde läinud teda aitama ja saanud õpetajalt pahandada sellepärast, et käis sõpra aitamas. Spordis pidavat lugema aeg, kuid kuhu jääb teineteise aitamine? Kindlasti ei ole kehalise
Sõjaväes valitseb range distsipliin, sõdurid peavad kõiki nõudeid täpselt täitma ja käsule kuuletuma, miks on seda ka koolis vaja? Kui koolis ei ole mingisugust distsipliini, valitseb seal kaos. Ilma distsipliinita pole koolil erilist mõtet, sest kui keegi õpetajat ei kuula ja ei allu koolis kehtestatud seadustele ega õpetajate käskudele, pole ka võimalik normaalselt õppida ega õpetada. Need, kes ei taha õppida ei õpiks üldse mitte midagi ja need kes sooviksid ennast harida, ei saaks seda teha. Kui koolis on tagatud korralik distsipliin, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Õpilased järgivad kindlaid reegleid ja kuulavad õpetajaid. Seega saavad lapsed õppida, ilma, et keegi, kes seda teha ei soovi, neid segaks. Hea distsipliiniga koolis on õpihimulistel lastel ka paremad tulemused, kui koolis, kus see pole tagatud, sest kui neid on juba algusest peale reeglite järgimisega harjutatud ja
Kuhu kaob koolirõõm? Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida
Kallid kuulajad! Täna räägin ma teile laiskloomadest. Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga
KAS RISTIMINE ON MOEASI? Ristimine - seda tehakse inimeste enda soovi alusel. Ristijaks on kirikuõpetaja. Mõned inimesed ristitakse noorelt, mõned vanemalt. Laste ristimine toimub nende vanemate tahte alusel. Minu ristimist soovisid samuti isa ja ema ja mind ristitigi siis, kui ma ei olnud veel ühe aastanegi. Vanemate sõnul ei olnud see moe asi vaid nad soovisid seda siis ja sooviksid mind ristida ka praegu. Ristimine tähendab seda, et kui keegi seob ennast millegagi sõnul seletamatuga, millest on talle tuge ja kaitset. Sellest räägitakse kui jumalaga liitu asumisest. Mõned arvavad, et peale ristimist avanevad inimesele uksed teispoolsusesse, mis tähendab elu võimalikkusesse peale surma. See on elu, mida ei saa näha või katsuda. Ristimine avab kõik võimalused igapäevaseks vaimseks eluks. Kes seda soovib, sellele ei ole ristimine moeasi.
Kuhu kaob koolirõõm? Kristiina Kallion, 12c Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida
Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." Paulo Coelho - "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada." T
" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeolek aastaid ohus olla. Veidi aega tagasi Gruusiaga juhtunu oleks vabalt võinud juhtuda ka Eestiga, kui tervet Euroopat meie selja taga poleks olnud. Palju nurinat on viimasel ajal olnud euro kasutuselevõtu üle, kuid leian, et see on
Kui palju tead looduslikest Kas sa vaatad sampooni/palsami juuksehooldusvahenditest ? ostes mida see sisaldab? Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused Enamus õpilasi teavad, et rahva meditsiin on seotud vanarahva kommete ja tarkustega. Kui palju sa tead rahvameditsiinist juuksehoolduses? Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused Õpilased ei ole huvitatud vahetada enda sampoon / palsam loodusliku juuksehooldusvahendi vastu. Kas sa sooviksid vahetada enda sampoon/palsam mõne loodusliku juuksehooldusvahendi vastu? Hüpoteesi kinnitus Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja enamus neist ei ole huvitatud looduslike juuksehooldusvahendite kasutamisest. Kasutatud materjalid 4. slaid- http://tibret.ee/index.php?id=10755 http:// annestiil.ohtuleht.ee/650903/ulikiired-ja-tohusad-juuk sehooldusvahendid-goldwell-dual-senses 5. slaid- http://blogit.kauneusjaterveys
pikk ei olnud. Kuid see, mis mõõdus jäänud puudu tegi ta tasa jässakuses. Kohe näha, et maatõugu naine. Astusin lähemale, et veidi juttu puhuda. ‘’No tervist ! Ja kust kandist teie siis olete ka?’’ ‘’Tiux, Kurgipurgi talust. Meeldiv tutvuda!’’ ‘’Olen Konrad.’’ ‘’Aga Konrad, ostad ka, või tulid niisama aega laiaks lööma ?’’ ‘’Tõesti. Eriline ’kurgi-sõber’ ma nüüd küll pole ja. Kuid vahest sooviksid minuga koos baari tulla? Minu kulul muidugi.’’ ‘’Paarile joogile küll ära ei ütleks.Saaks veid juttu ka sinuga ajada.’’ Käisimegi baaris vestlemas. Rääkisin talle oma lukskorterist Kasamäel ja tema oma vanemate pärandatud kurgikasvanduse talust Läti piiril. Tuli välja, et Tiia teenibki elatist puhtalt vaid kurkide müümisega. Ise on ta 20-aastane ja elab üksi. Peale lähemat tutvumist ktsus ta mind oma tallu külla. Näitas mulle oma kodu.
lõppeda. Arvatakse ,et kellel on palju raha on ka kergem elu. See ,aga pole tõsi. Inimene, kellel on palju raha, temal on juba omad mured ja probleemid. Võib-olla pole tema õnnelik,kuna on püüdnud terve aeg ainult rikkaks saada ja unustab lähedased ära. Samuti on ka oluline inimene ise, inimesed on erinevad ja suhtuvad ka erinevalt asjadesse, on ka inimesi kellel on palju raha ja on väga õnnelikud ja enda eluga rahul. Suurem osa inimestest sooviksid kindlasti sündida rikkasse perekonda, kindlasti keegi ei ütleks ,et tahaks vaesusesse elama minna.Mitte keegi ei saa valida, kuhu keskkonda, milliste inimeste sekka ja millisena tema sünniks. Kui on raha, saaks käija reisimas, näha teisi kultuure ja laiendada silmaringi , mis tuleks kindlasti igaühele kasuks. Raha eest on pea kõike võimalik saada kuid mitte sõpru ,armastust ega perekonna poolehoidu, neid juba ära ei saa osta.
kahjuks ei ole tasu sama väärne teiste riikidega, näiteks Taanis, kus arstid teenivad lausa tuhandeid eurosid rohkem, kui meie arstid. Kuna meie riigis on väiksed palgad ja toetused, näiteks lastetoetused, siis inimestel on raske endagagi hakkama saada, rääkimata siis suurperedest. Lahendus: Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks ja sooviksid rohkem lapsi perre. Noored on Eesti riigi tulevik. Väljakutse: Jätkusuutlik haridusesüsteem ja hariduse kvaliteet. Probleemi olemus: On teada, et meie riigis haridus maksab, enamus erialad maksavad ja need pole kõigile võrdselt kättesaadavad. Meie õpetajad pole motiveeritud, mis viib hariduse kvaliteeti alla. Rahva hea haridustase aga eeldab, et kvaliteetne haridus oleks kõigile võrdselt kättesaadav ja õpetajad oleksid motiveeritud ning saaksid konkurentsivõimelist palka.
saksofoni. Huvipakkuv oli ka, et 6 õpilast pole kunagi saksofoni näinud. Üllatas muidugi ka 6 õpilase vastus, et nad ei tea, mis kõla teeb saksofon. Samas selgus, et 13 õpilast on käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni. Mis on väga suur osakaal küsitletust. Negatiivselt üllatas, et 11 õpilast ei soovi saksofoni kohta infot. Viimase küsimusega soovisin teada, kas õpilased on huvitatud saksofoni mängima õppima. Vastused näitasid, et 6 õpilast sooviksid õppida mängima saksofoni ja 10 õpilast ei teadnud. Järelikult on saksofonil võimalus ka meie koolis välja paista, kui need õpilased otsustavad, et nad tahavad saksofoni õppida ja neile antakse võimalus. Küsimustiku koostas Robin Nurk ja küsimustikule vastas 19 õpilast 3.D klassist. 1. Kas sina või keegi sinu perekonnast mängib saksofoni? Küsimustikust selgus, et 19 õpilasel ei mängi keegi perekonnas saksofoni. 2. Tead sa kedagi kes mängib saksofoni?
läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi. Maailm nende ümber roiskub, kuid keegi ei vaevu midagi teha, et olukorda parandada. Kuigi on inimesi, kes käituvad vanade tavade järgi ning ka neid, kes sooviksid olukorda parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike. Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse
õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajaminevaid asju panna, on õpilaste seljakotid väga rasked. Leidub paljusid, kes sooviksid ka peale koolipäeva treeningutest osa võtta, kuid neil lihtsalt pole füüsilise treeningu jaoks aega. Pikad koolipäevad võivad ka põhjustada õpilastes agressiooni, ning nad muutuvad rahututeks, millega kaasneb tundides tähelepanematus. Mõelda on ka võimalik teisiti. Ilma koolita ei saaks keegi meist omandada haridust ning edaspidises elus oleks väga raske leida endile tasuvat töökohta. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna
kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu. Üheskoos mõledakse, mida võiks koos ette võtta. Otsustati kehakinnituseks meekooki teha. Kohevsaba, kanavaras ja haavikuemand küsisid hallilt: "Kas sul meekoogi õpetus on"? Kindlasti on see kusagil olemas, vastas hiireke. Ta otsis selle üles ning asus oma tagavarasid üle vaatama, kas ikka saab meekooki valmistada. Hakatigi üheskoos küpsetama, sest koogivalmistamiseks olid kõik komponendid olemas
Kes otsustab minu tuleviku üle? Inimese elus on kolm etappi: minevik, olevik ja kõige tähtsam- tulevik. Tavaliselt, kui noorte käest küsida, mis ametit nad tulevikus teha sooviksid, on saadud üsna umbmääraseid vastuseid. Selle tähtsa otsuse, mis temast edasi saab, peab igaüks ise tegema. Tänapäeval on levinud arvamus, et on väga palju aega enda tuleviku peale mõtlemiseks. Tegelikult on iga pisike samm tähtis ja see võib mõjutada kogu elu. Näiteks, kui jäetakse keskkoolis pingutamata, võib see mõjutada seda, kas ülikooli edasi saadakse. Enamasti, kui õpilased põhikoolis veel ei tea, mis neid tulevikus huvitada võib, või soovivad
pahuksisse läinud väikevennast Mikust. Raamatus peamine käsitlusalune teema on koolivägivald, mis oli Miku igapäevaelu täielikult enda alla hõivanud ning poisi elu mutta tampinud. Räägitakse ka huligaansustest, illegaalsetest asjadest ning joomisest ja suitsetamisest. Kõige sellega me puutume (mitte just igapäevasel) mingil määral ikka kokku. See on täiesti tavaline tänapäev, sest on see aegade jooksul selliseks kujunenud. Mikul keerleb elu küsimuse ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?" ümber. Mikk oli väga tark poiss ja ta lihtsalt soovis, et tal oleks sõpru ja ta paistaks rohkem silma. Ta ei sallinud, et teda kiusati. Kirjaniku stiil on väga noortepärane, mis kubiseb slängist ja roppustest. Ta oskab oma teksti samuti kirja panna väga huvitavalt, loetavalt ning kaasahaaravalt ja see mulle selle juures just kõige rohkem meeldiski. Raamatus räägiti muidugi ka sellest mängust, mida Mirjam oma ühikakaaslastega koos mängib.
probleemid. Kirjeldatud on äärmiselt hästi sündmused, millega me enda teadmata puutume kokku iga päev. Kirjaniku stiil on väga noortepärane, mis mulle väga meeldis. Kasutatakse palju slängi ja ropendamist, mis kuulub tänapäeva noorte sõnavarasse. Elu on karm ja ebaõiglane. Mõned tahavad ainult lõbutseda ega hooli eriti muust nagu raamatutegelane Mirjam. Koolis küsiti: ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?". Mikk soovis ainult, et teda märgataks, et teda ei kiusataks. Ta soovis rahulikku elu. Inimesed kellel on tavaline elu soovivad vahel, et nende elul oleks mingit põnevust, teadmata, mida nad tegelikult soovivad. Ei ole lihtne toime tulla eluga tänaval, ülikooli loengutega jne. Üks suhteliselt huvitav punkt, mis mulle raamatus silma jäi oli see, et inimesel on mitu palet. Mario, kes oli Mirjami toakaaslase sõber, pealtvaadates väga lõbus ja elurõõmus nooruk
Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi olemasolu looduse ära kasutamisel. Maailm nende ümber roiskub, kuid keegi ei vaevu midagi teha, et olukorda parandada. Kuigi on inimesi, kes käituvad vanade tavade järgi ning ka neid, kes sooviksid olukorda parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike . Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Loodus on ka maailma osa.Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid
noori mõjutada ega sundida midagi tegema, mida nad ei taha, sest noortel on sihikindlust ja üldiselt nad teavad ise, mida nad saavutada tahavad ning mida neil selleks vaja on. Et noortele tutvustada ajaveetmisviise, võiks näiteks korraldada infotunde, kus räägitakse ja pakutakse välja erinevaid võimalusi oma aja sisustamiseks. Sellepärast peaks Eestis läbi viima küsitluse, millega selguks populaarsemad ajaviitmisviisid, enim huvi pakkuvamad tegevused ja hobid, millega noored tegeleda sooviksid. See aitaks kindlasti paljudel noortel leida selle tegevuse, mida nad juba kaua teha on tahtnud. Enamik ei tea, millised anded neil on ning need tuleks välja selgitada. Tuleks välja selgitada, milles on andekas ja milles mitte. Paljud minu tuttavad on läinud pärast keskkooli tegelema just selliste erialadega, mida nad tegid juba kooliajast. Ilma proovimata võib jääda talent märkamata, kuna keegi ei tea , et sul see olemas on. Noored peaksid tegelema hästi
Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti keel on meie rahvasümbol. Keelt kõneleb väikse rahva kohta ligi miljon inimest. Kas eesti keele on tulevikku või on keel hääbumas? Eesti on iseseisev riik ja see on suur kultuuri osa. Iseseisvus annab eesti riigile võimaluse oma keelt arendada ja maailmas seda rohkem edasi viia. Aga kes seda sooviksid kõneleda? Inimesed kes soovivad Eestisse elama tulla või eestlaste järeltulijad kes elavad väljaspool Eestit ja soovivad oma kultuuri ja keelt tunda. Seega keegi ei suru Eestile oma kultuuri ja keelt peale, see annab keelele suure kaitse, sest saame ise otsustada enda riigi üle. Eesti keel on olnud meie riigis sajandeid. Kui keelt räägib juba miljon inimest ja rahvaarv pole järsult kahanemas, pole keelel ohtu. Eestlasi sünnib aina juurde ja see tähendab, et eesti keel muudkui laieneb
Mitmesugused majandussüsteemid 1. Tootmisressursid on: · Loodusvarud · Maa · Tööjõud 2. Majanduslikke probleeme lahendades peab ühiskond vastama kolmele põhiküsimusele. Millistele? Kirjuta igast põhiküsimustest lähemalt. · Mida toota? -selleks tuleb teha turu uuring, et teada saada millist kaupa inimesed sooviksid turul juurde saada. · Kuidas toota?- tuleb läbi mõelda kus, millistest kogustes, millise tehnikaga, kui palju tööjõudu, kuidas turustada. · Kellele toota?- tuleb mõelda milline sihtrühm. 3. Nimeta 4 erinevat majandussüsteemi, kirjelda neid lähemalt paari lausega. · Naturaalmajandus- Kõik eluks vajalik toodetakse ise. · Plaanimajandus- totalitaarsetes riikides, kõik majandusküsimused otsustab riik
Maha oli ka küünlaid pandud, see muutis saali väga hubaseks. Seintele näidati arvuti ja prožektorite abil erinevaid motiive loodusest, mis mind väga köitsid. Kontserti kuulates tekkis väga rahulik tunne ning tundus, et viibiksin hoopis teises dimensioonis. Kõik mured nagu oleks ununenud ja tunne oli väga vaba ja meeldiv. Ta muusikal on väga suur mõju. Mulle väga meeldis see kontsert, see jäi väga meelde ja pani mõtlema oma elu üle. Soovitan seda kuulama minna kõigil, kes sooviksid kas või paariks tunniks nii-öelda juhtme seinast tõmmata ja lihtsalt kuulata rahulikku, võimast ning meeldivat muusikat. Kasutatud kirjandus: http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/700.html http://www.kultuur.info/syndmus/mick-pedaja-kontsert-hopneri-majas/
- Asendusemaks olija ja nn teenuse kasutaja peavad olema oma otsuses 100% kindlad, kuid seda on raske kontrollida. - Asendusemaks võivad tulla need, kes soovivad lihtsal teel raha teenida. - Raske on garanteerida, et lapsesoov tuleb õilsatel eesmärkidel. - ASENUDUSEMA/EMADUSE PLUSSID: - On inimesi, kes ei saagi kunagi lapsi. - Inimesed ei julge pärast lapse kaotust, õnnetust vms enam lapsi muretseda, kuid ometi sooviksid last (lapsi) väga. - On haigusi, mis takistavad või teevad lapse saamise riskantseks. - On üksikuid inimesi, kel puudub partner laste saamiseks, kuid soov last saada on suur. NÄIDE PÄRISELUST: ,,Eelmisel aastal kaotasin lapse kümme päeva pärast sünnitust," kirjeldas 40-aastane Maarika (nimi muudetud). ,,Laps suri südamepuudulikkuse tagajärjel miks täpselt, seda arstid öelda ei osanudki
Geneetiliselt muundatud toiduainete mõju kohta inimese organismile ja ümbritsevale keskkonnale ei ole tehtud korralikke pikaajalisi katseid ja kõik need toidud peaksid olema alles laboritest ja katsefaasis. Geneetiliselt muundatud toit Eesti poodides. Eestis on küll kohustuslik märkida pakendile, kui tegemist on geneetiliselt muundatud tootega, kas seda ka tegelikult tehakse, on küsitav. Lisaks sõdivad väga paljud toiduainefirmad selle vastu. Kas Sina sooviksid osta toitu, mille pakendil on märge "sisaldab geneetiliselt sisseehitatud putukamürki..." Suur osa Eestis müüdavatest odavatest toiduõlidest on valmistatud geneetiliselt muundatud sojaubadest (näiteks Baltazar Tradingu toiduõli, Euroshopperi Taimne õli, Perla jne). Ka Aima ja Optima Linja margariinid sisaldavad geneetiliselt muundatud sojaubadest vamistatud õli. Aastal 2005 tegi Eesti Veterinaar- ja toiduamet ilma "Geneetiliselt muundatud" märketa
kättesaadavatel tingimustel töötada. Majanduses on alati mingeid vabu töökohti. Tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik külg. Varjatud tööpuudus on seotud inimestega, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad - inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole "nagunii" saada. Registreeritud tööpuudus - arenenud riikides on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, haiguskindlustus ja võimaluse osaleda mitmesugustel koolitustel. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda
Valitud tooted märgistati eraldi selle jaoks valmistatud hinnagarantii riiulirääkijatega, et poodi külastavad kliendid leiaksid reklaamitavad tooted kiirelt ja mugavalt üles. Hinnagarantii turunduskampaania osutus aga sedavõrd edukaks, et seda otsustati jätkata ning laiendada kuni 1000 tooteni. Seetõttu 2012 aasta septembrist kaasati antud kampaaniasse ka kliendid. Prisma hüpermarketitesse olid asetatud hääletuskastid, kus kliendid said ise kirjutada, mis toodet nad sooviksid näha hinnagarantiis. Lisaks said inimesed hääli anda soovitud toodetele ka internetis. 500 enim hääli saanud toote hinnad külmutati 2013 aasta alguses. Teine sama palju lisati juurde müügistatistikate põhjal. Pärast esimest Hinnagarantii kampaaniat ning selle edu, hakkasid ka teised jaekaubandusketid kopeerima. Konsum lubas teatud perioodil toodetele muutumatuid hindasid. See kestis väga lühikesel perioodil. Rimi Eesti hakkas Säästumarketis tegema hindade külmutamisi
Eesti tööturu olukord Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika, kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eesti majanduse jätkusuutliku arengu aluseks peaks olema tööealise elanikkonna maksimaalne rakendamine. Kahjuks on tööturuindikaatorite tendentsid Eesti puhul võrreldes
· Sündide arv on siiamaani väike ning suremus ületab selle. Samuti on abiellujate arv pidevalt vähenenud · Eestis on ka suhteliselt lühike keskmine eluiga. · President Ilves on pakkunud välja 2 lahendust : Kas tõstame määratavalt iivet, või lubame elama hulgaliselt muulasi. Minu meelest pole kumbki lahendus eriti tõhus. · Pigem peaks tõstma riigis elavat heaolu, et inimesed ei läheks siit ära vaid jääksid siia ja ka teised inimesed arenenud maadest sooviksid siia tulla elama. Kokkuvõte: · Maailma rahvastiku kasvamisele ei tundu olevat lahendust ning see on tõsine probleem · Maa ei suuda ära toita kõiki inimesi ning ka ruumi jääb väheks territoriaalselt. Samuti napib puhast joogivett paljudes riikides · Eesti peaks püüdlema veel arenenud riikide hulka, sest väljaränne eestlaste poolt on suur ja see vähendab iivet märgatavalt. · Lahendust pakkuda on raske ja võimatu, aga küll selle peale tullakse kunagi.
selgitamine, õpilaste küsimustele vastamine ning kinnistavate harjutuste tegemine, mida koostab üldjuhul õpetaja ise. Loomulikult ei koosne õpetaja tund vaid aine õpetamisest, tunnis tuleb tegeleda veel distsipliiniga. Paljud õpilased rikuvad tunnis korda ning õpetaja on üldiselt see, kes seda kõike taluma peab ning tal tuleb sellega hakkama saada, samas paljud õpetajad lihtsalt ei oska tunnis korda hoida ning see hakkab juba omakorda mõjuma teistele kaasõpilastele, kes tegelikult sooviksid tunnis kuulata ja kaasa teha. Kujutan ette, et tegelikult võivad päris mitmed õpetajad päeva lõpus lahkuda koolimajast halva enesetundega. Igal vahetunnil ei käi õpetajad puhkamas ja kohvi joomas. Sel ajal täidavad paljud e-kooli või tegelevad korrapidamisega. Samuti peavad nad aeg-ajalt oma postkasti vaatama, sest sinna saadab sekretär juhtkonna teateid ning lapsevanemad murekirju ja nõudmisi, millele tuleb vastata ning nendega tegeleda
Tõeline rikkus On sume augustikuu õhtu. Ma istun oma hea sõbraga pargipingil ning me vaatame koos tähti. Ei mäletagi, et oleksin seda kunagi päriselt teinud. Näen langevat tähte. ,,Kui näed langevat tähte, siis võid midagi soovida," ütleb sõber. Mõtlen hetke ja... ja vastan: ,,Mul on kõik juba olemas: armastav elukaaslane, lokkispäine poeg, palju sõpru, hubane kodu, hea tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi ...
võtta tööle rühma teismelisi. Piret ja Jaan kavatsevad oma teenusst reklaamida ja võtta vastu tellimusi lapsevanematelt, kellel on lapsehoidjat vaja. Kui nad saavad tellimuse, helistavad nad oma lapsehoidjatele ja saadavad nad välja tööle. Iga lapsehoidja maksaks Tamm-Pais lapsehoidmisfirmale 10% teenitud rahast. a) Kas nende ettevõttel oleks sinu kodupiirkonnas edu? Miks Ja, sest minu piirkonnas on väga palju üksikvanemaid ning noori perekondi, kes sooviksid mõlemad tööl käia. b) Millise ettevõtlusvormi nad peaksid valima? Osaühingu Miks just selle? Fie jääks liiga väikseks, Osaühing on täpselt paras sest vastutus ja õigused on jagatud ning saavad palgata antud hulga töölisi. c) Millised oleksid 3 esimest probleemi, mis nad ettevõtet asutades peaksid sinu arvates lahendama, et tagada nende ettevõtte edu? 1. Kas on turgu. 2. Kas leidub piisavas koguses aktiivseid töölisi. 3
küsimus ei loonud ühtegi ettekujutust sellest millega õpilased tegelikult koolis käivad, sest vastused olid ebareaalsed. Joonis 1. Kolmandaks küsimuseks oli piltküsimus, kus pildil on VW Beetle, millele on pandud BMW märk ja küsimuseks oli, et mis marki auto on pildil? Õigeks vastuseks oleks olnud VW, aga sellele mõttele ei tulnud kahjuks keegi.(vt Joonis 1) Neljandaks küsimuseks oli, et mis marki autot endale sooviksite. 2 inimest vastasid, et sooviksid endale BMW-d, 2 inimest vastasid, et ei tahagi autot ja tahavad endale Opelit. Üks inimene vastas, et sooviks Audit ja üks vastaja ei soovigi autot, vaid sooviks load ära teha. (Vt Joonis 2) Millist autot endale sooviksite? 33.33% 33.33% 35.00% 30.00% 25.00% 20.00% 16.67% 16.67% 15.00% 10.00% 5.00% 0.00% Joonis 2
annaabi.ee 
