Kuhu kaob koolirõõm? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kuhu kaob koolirõõm?

Kuhu kaob koolirõõm? Kristiina Kallion, 12c Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm

Kirjandus ja ühiskond

76

pdf

Nimetu

Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul. (miksike.ee 19.02.2017) 9 Delfi Noortehääl on välja pakkunud loetelu, mis võiks noori aidata koolistressiga toimetulekul.  Tee ajaplaan Parim viis stressiga võitlemiseks on luua plaan, mis ei lase stressil su elu üle võimust võtta. Loo endale ajaplaan, kuhu paned kirja kõik kooliprojektid- ja ülesanded, tegevused pärast kooli ning muu, millega sa tegelema pead.  Maga piisavalt palju Kõige tähtsam stressiga võideldes on tagada endale piisavalt palju und. Paljud teismelised ei maga öösiti soovitatavat 8-10 tundi. Unepuudus võib aga oluliselt mõjutada sinu panust koolis.  Ignoreeri õelutsemist Suhtedraamad koolis on suureks probleemiks. Kui olukord käest kipub minema, siis on keeruline seda taluda

Psühholoogia

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

lahendamise vastu. Nt. õpilane, kes õpib alles arvutit kasutama ei mõista miks teine õpilane pöörab nii palju tähelepanu dokumentide kataloogidesse jaotamisele. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Selge struktuuriga probleemülesanded lahenevad õigele lahendusele viivate reeglite järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel aga pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldse laheneda isegi siis kui me teame eesmärki kuhu lahendusega jõuda. Selleks aga, et siiski ülesannete lahendamisel toimida otstarbekalt ja arukalt kasut. heuristikuid- üldised soovitused, suunised info töötlemiseks ja ülesannete lahendamiseks. Tüüpiline heuristikute soovitus on probleemülesande lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja millised on lahendamiseks vaja. Heuristikud aitavad orienteeruda probleemi olemuses ja leida lahendusviise.

Pedagoogiline psuhholoogia

11

doc

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja

on vaja aega, pingutust ja pühendumist. Ma olen nõus, et palju, palju ja väga palju sõltub õpetaja hoiakust aine suhtes, mida ta hakkab õpetama. Õpilased on väga peene tajuga ning suudavad vahet teha õpetajal, kes teeb tööd, mida ta tegelikult ei naudi, ning õpetajal, kes täesti armastab õpetavat ainet. Siin tuleb meelde minu oma kooliaeg. Üheksanda klassini mind ei huvitanud ajalugu. Aine oli igav, õpetaja monotoonselt nimetas daatumid, näitas kaardil, kes, millal, kuhu läks ja mida vallutas. Iga tunni pärast jäi küsimus, miks see kõik toimub? Üheksandas klassis hakkas ajalugu õpetada teine õpetaja. Ja siis ma avastasin, et olen ajalugu fänn, hakkasin teadvustama, et kõik maailmas on seotud ja mõjutab teine teist, ja kõikidel sündmustel on oma põhjusi. Need muutused on seotud sellega, et õpetaja õpetas naudinguga - inspereeris lapsi mõelda, teadvustada, huvitavale ja vaimustatud jutustusele järgnes põnev ja avatud diskussion

Areng ja õppimine

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

..“ (ma pole kunagi asi!“ (Isegi 15-aastaselt olin ma temast natuke pikem). Kellelegi polnud lubatud rünnata minu midagi sellist öelnud ega uskunud): ennasttäis ajakirjanduslik tõlgendusvabadus, mis muud. vanemaid ega nende kasvatusviise. Ma pöördusin ümber ja jalutasin klassist välja. Klass oli Siiski on neil mälestusteradadel rändamises peidus õppetund. Pole võimalik ennustada, kuhu haudvaikne ja ootas; kõik see oli väga dramaatiline. Ma ei näinud „jobu“ (nii olime ta ristinud) õpilane võib jõuda või mis temast saab. Mõned mu õpetajad ütlesid mulle – sisuliselt ja vahel terve nädala. Ta ei jätnud mind isegi peale tunde – küllap ta mõistis, et oli läinud liiga kaugele ka sõnades – „Sinust ei tule midagi...“, lisades just selle päeva põhjuse: „sest sa ei kuulanud“ (isegi tolle aja kohta)

Psühholoogia

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

siis mina teen samamoodi vastu. Sellistel tegudel võivad olla kurvad tagajärjed. Üheks suurimaks probleemiks, miks lapsed kodus vägivalla ohvriteks langevad või hooletusee jäetakse on alkoholi tarvitamine. Peredes, kus alkoholi tarvitatakse pidevalt esineb sagedasti füüsilist karistust. Aga kuna vanemad on lapsele eeskujuks, siis õpivad lapsed seda, et probleeme lahendatakse vägivalla abil. Iga füüsilise karistusega kaob lapse kaastunne teiste suhtes ja seetõttu võib ka ise vägivalda kasutama hakata. Lapsevanem peaks endale selgeks tegema enne füüsilist karistamis, mida täpselt ta üritab sellega saavutada. Väga palju mängib rolli ka see, kuidas praegust täiskasvanut ja lapsevanemat tema enda kodus lapsena koheldi või kuidas probleeme lahendati. Vanemate puhul viivad lahkarvamusteni erinevad vaated, vajadused või olukordade erinev tõlgendus. Vanemate tüli nägemine aga tekitab lapses ärevustunde

Ühiskond

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö

Ühiskond

Kommentaarid (0)