keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 aastat tagasi ja see jagunes kaheks algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. URAALI KEELTE LEVIKUALA JA JAGUNEMINE UURALI ALGKODU • Et täpsemalt määrata Uurali rahvaste algkodu on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit.
Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala (UNESCO) d Tundra- Neenetsi, Jamali Neenetsi
(maa, pind). Soome keeles tähendab "suo" sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks; arvatakse, et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa). Eksonüüm "Finland" sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, "finn". Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata. Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome keelte põhjarühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja- Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e
keelkonda või hõimkonda. 4. Täida lüngad. (4p) Maailmas on 6000-7000 keelt. See arv on hinnanguline, sest (õpikulaused ei lähe arvesse) 1. Kuna väga raske on määrata keele ja murde piiri. 2. Kõiki keeli pole üle loetud võib olla avastamata keeli. 3. Osad keeled on väljasurnud. 5. Kirjuta keelte nimed tabeli õigesse lahtrisse. (5p) Prantsuse, heebrea, armeenia, aserbaidžaani, araabia, läti, iiri, kreeka, eesti, korea, ungari, udmurdi, mari, komi, hiina, jaapani, türgi, inglise, vene, gruusia Keelkond Keeled Keelkond Keeled Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, Hiina-Tiibeti hiina, jaapani iiri, kreeka, vene, inglise Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, Nigeri-Kongo mari, komi Afroaasia heebrea, araabia Austroneesia
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus
Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled Ugri keelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aasta tagasi. Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari keel Eellased alustasid rännet Doonau jõe äärde. Seda keelt rääkiv rahvas on soome-ugri kõige laiem. Keelt räägib 14 000 000 inimest. Permi keeled
• Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami Rootsis ning terisaami Venemaal), liivi ja vadja keel, sölkupi ja eenetsi keel.
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...........................................................................
• 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid.
-hiina -inglise -hispaania Suurima kõnelejaskonnaga keelkonnad: - Indoeuroopa - Hiina-Tiibeti - Nigeri-Kongo Keele kõnelejate hulka mõjutavad: -kõnelejad (emakeel ja teine keel) -keele info hulk ( kirjakeel, trükised, internet) Väike keel väikese kõnelejaskonnaga keel Suur keel suure kõnelejaskonnaga keel Euroopa Liit ja keeled Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad 20 keelt, 3 Uurali keelkonda ja 1 Afroaasia keelkonda. Iga ametlik dokument võib olla kirjutatud ametlikus keeles, õigus saada vastus samas keeles. EL tunnustab kõiki liidus olevaid keeli võimaldades neid töökeelena kasutada ametlikult. Germaani keeled Slaavi keeled lääne põhja lõuna ida lääne
*Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa) ***Lapi: lapi e saami ***Läänemeresoome: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami
302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190. Neenetsi keelt, mis on neenetsite emakeel valdab vaid 50% neenetsitest. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas on rahvaarv 19 aastaga rohkem kui kuuekordistunud ning seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995) 1.3 Neenetsi keel Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Neenetsi keelel on kaks peamurret: metsaneenetsi (kõneleb tuhatkond) ja ülejäänud kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2) . Neenetsite tähestik algselt põhines ladina tähestikul. 1883 aastal muudeti see kirillitsa põhiseks. (Taagepera, 1999, lk 392-393;
Uurali keelkond Koostaja: Kerli Rüütel Tartu Raatuse Gümnaasium 10.klass Mis on? Kust pärineb? Indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneldakse Euroopas. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust lääne poole. Andmed: Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali
võrdlevajalooline meetod, radioaktiivse süsiniku mõõtmine, geneetiline uuring) Võrdlev ajalooline meetod- võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist. Radioaktiivse süsiniku mõõtmine- Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11. Keele tekke kohta on kaks hüpoteesi: polügnesi ja mongoneesi teooria. Mida need endast 1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem maailma eri paigus üksteiset sõltumatult.
Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u. 34 000 laplast Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled) 5) ugri rühm (ungari keel u 12 miljonit kõnelejat, handid ja mansid Lääne-Siberis) Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima keelkonna. Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja- Indiast Euroopasse. Tänapäeval jagunevad: romaani keeled (u 350 milj kõnelejat). Idaromaani keeled - itaalia, rumeenia ja sellele väga lähedane moldaavia keel. Lääneromaani keeled - prantsuse, katalaani (Hispaanias ja Andorras), hispaania ja portugali keel
Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks
Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.
5) ai, ei, ui ei saa esineda 1. ja 2. vältes sõna 2. silbis (emasid, emaid) 6) Mõned konsonant ühendid ei sobi eesti keelde (nt pst) 7) eesti omasõnad ei alga g, b, d-ga (baar, diivan) 8) kaugemal kui eessilbis ei ole pikka täishäälikut (trikoo) Uurali keelkonna kõige elujõulisemad keeled 1) ungari keel see on riigikeel, mitu miljonit kõnelejat 2) soome keel riigikeel, mitu miljonit kõnelejat 3) eesti keel riigikeel, miljon kõnelejat Mis ohustab uurali keelte elujõudu? 1) paljudel rahvastel ei ole oma riiki 2) pole ühtset kultuuri ega keelekontakti inimesed on laiali 3) kõnelejaid väheneb ja noored ei ole huvitatud keelt õppima 4) kirjandust ei jagata nii palju nende keeles ja puudub ka emakeeles õppimis võimalus 5) keelt ei kasutata äris ega teaduses 6) emakeele prestiiz on madal 7) naftatööstus Soome-ugri hõimuliikumine üritatakse päästa väikeseid keeli, luuakse sildu üksteise vahel,
Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest
5) Üksikut häälikut realõppu ei jäeta E - male EI SAA TEHA, vaid ema- le, 6) Koma ei tohi olla rea alguses , et………. EI TOHI OLLA 13. Genuiinne sõnavara Genuiinne sõnavara ehk algupärane sõnavara *Ürgkeele mudel cv (konsonant+pikk vokaal) nt. maa, pää või vcv (konsonant vokaal) nt. ema *Maailma kõige vanemad sõnad: maa, puu, kuu Vanimad sõnad: jõgi, puu, kala, kulm, silm, luu, pää (pea) 14. Ugri sõnavara (VAATA KA ÕPIK LK 44) Eesti keel kuulub soome – ugri keelkonda. Kolm soome – ugri keelt on : a) Ungari keel b) Soome keel c) Eesti keel Uurali keelkond soome - samojeedi ugri keelkond keelkond permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi b)udmurdi c) ungari
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand 16. – 18. sajand 19. – 20. sajand
10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14. Soome-Ugri keeled: Läänemeresoome keeled: Soome Isuri Karjala Vepsa Vadja Eesti Liivi Volga keeled: Mordva Mari Permi keeled: Komi Udmurdi Ugri keeled: Ungari Mansi Handi (ERALDI) Samojeedi keeled: Neenetsi Eenetsi Ngansaani Selkupi
samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt. On lubatud vaid hargnemine. Ühel keelel on alati üks esivanem. Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks. Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) see on teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid
· bow-wow teooria esimesed sõnad onomatopoeetilised; · pooh-pooh teooria esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; · yo-he-ho teooria esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; · la-la teooria kõne algus on laul; · keele zestilise päritolu teooria. Indoeuroopa keeli on u 150, olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. Oletatav uurali algkeel jagunes kõigepealt soome-ugri ja samojeedi algkeelteks ja need jagunesid omakorda edasi. Nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. Uurali keelkonda kuuluvad saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, ugri ja samojeedi keeled. Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus
.. Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome-ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi – soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassi–samojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised). Keelepuu teooria vs kontaktiteooria (Kalle Wiik) Wiiki järgi on need soomeugrilased, kes asustasid Euroopat kuni Uuraliteni)
Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome- ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassisamojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised). Keelepuu teooria vs kontaktiteooria (Kalle Wiik) Wiiki järgi on need soomeugrilased, kes asustasid Euroopat kuni Uuraliteni). Peale s-
aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikomi sürjakomi UGRI KEELED ungari mansi (voguli) hardi (ostjaki) SAMOJEEDI KEELED nganassaani
Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Haru on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. 14
karjala aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) 13 KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikom i sürjakomi UGRI KEELED ungari
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
