pikkus on 1,5-2 meetrit, sellest pärasoolt 17-20 cm; Käärsoole (ld. k. colon) ja pärasoole (ld. k. rectum) seinas võivad tekkida ja areneda vähirakud; PROGNOOS Prognoos sõltub sellest, kui kaugele on haigus arenenud. STAADIUMID 0 staadium - tegemist on kasvaja algstaadiumiga I staadium - kasvaja piirdub sooleseinas limaskesta või lihaskestaga II staadium - kasvaja haarab sooleseina kogu paksuses, võib sellest olla läbi kasvanud III staadium - kasvaja on andnud regionaalseid siirded kasvajalähe- dastesse lümfisõlmedesse IV staadium - kasvaja on andnud. SÜMPTOMID Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, jõuetus, ebamugavustunnet kõhus, kõhukinnisus. RISKITEGURID: Pärilik taust ; polüübid sooles;
mõlemast otsast teritatud kehaga. Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid.
Koosneb pemiselt valkudest. *Tsentrosoom-rakutuuma läheduses paiknev organell, mis koosneb kahest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Koed- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. 1) epiteelkoed- katavad organismi ja elundid pealt ning vooderdavad seest. Paiknevad tihedasti üksteise kõrval ühe või mitme kihilised. Ül: katavad ja kaitsevad, eritavad aineid, reageerivad ärritajatele, imendavad aineid sooleseinas, ripsepiteelid puhastavad õhku, neerupealised väljutavad jääkaineid. 2)Sidekude- paikneb elundite vahel, moodustub kiududest. Värgustikrakud paiknevad hõredalt. Ül: 1. Kohev sidekude ühendab elundeid ja elundkondi, täites elundivahelisi õõnsusi. 2. Fibrrillaarne sidekude(kõõlused) ühendab elundeid nt luid ja lihaseid. 3. Rasvkude- hoiab keha temp, säilitab varuaineid, kaitseb siseelundeid 3) Lihaskude. Paikneb lihastes, süda, siseelundite seintes
Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud kõhus, valulik sooletühjendamine. Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunudtoidu ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella tavaliselt levima ei pääse. Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja tekitavad sealhaavandeid, mis paranevad armidega. Shigelladest vabanevad toksiinid ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning palavikku ja halba enesetunnet. 1-2 päeva peale nakatumist tekib kõhuvalu, palavik,vesine kõhulahtisus. Paari päeva jooksul muutub kõhulahtisus limajas-veriseksning iseloomulik on ka kõhukrampide ehk tenesmideesinemine. Täiskasvanute organism saab haigusest võitu tavaliselt 3-5 päevaga, kuid vanuritel ja lastel võib haigus suure veepuuduse tõttu raskemalt ja pikemalt kulgeda. Lisaks kaebustele seedesüsteemi poolt võib shigelloos põhjustada ka
- parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia · Giardia · Trichomonas 2. Sporozoa vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline
- koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane Trichinella spiralis – keeritsuss Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa – üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia Giardia Trichomonas 2. Sporozoa – vahepealsed e
diabeetiline neuropaatia) põhjustavad maostaasi. Ravimi jõudmine peensoolde, kus ta saaks imenduda, on takistatud ning imendumine aeglustub. Imendumist võib halvendada ka ülemääraselt kiire soolemotoorika. Peale sööki võetud ravimi imendumine aeglustub, sest tema liikumine peensoolde viibib, erandiks võivad olla mõned ravimid, mis tõenäoliselt toidust põhjustatud suurenenud verevarustusest sooleseinas imenduvad kiiremini peale sööki manustatuna. - sooleseina verevarustus väheneb hüpovoleemilistes seisundites, selle tulemusena ravimid imenduvad aeglasemalt. - ravimvorm mõjutab imendumist oluliselt. Lahustuvus ja imendumise ulatus olenevad kasutatud soolast, kristallitüübist, osakeste suurusest, tableti lagunemise kiirusest, kasutatud lisanditest. Leelises keskkonnas
Laktoositalumatus Laktoos on piimasuhkur (koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist) mida mõne inimese organism ei suuda omandada. Laktoositalumatus ei ole piimaallergia, vaid inimese peensooles leiduva ensüümi laktaasi- puudusest tingitud imendumishäire. See on olukord, kus inimene ei suuda seedida piimasuhkrut.Laktoos peaks peensooles lagundatama glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde, ärritab soolestikku, hakkab seal käärima ning tekitab kõhulahtisust. Ensüüm ei ole asendatav ja probleem on eluaegne. Kui laktoos ei lõhustu ega imendu, siis tõuseb tema liigse hulga tõttu sooles osmootne rõhk, mille tõttu imatakse soolde vedelikku. See omakorda ergutab sooletegevust ja nii tekib kõhulahtisus.
allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsessid retikuloendoteliaalsüsteemis ja sidekoes, mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad sissehingatavas õhus vabalt või tolmukübemetel ja vedeliku piisakestes leiduvate
b. Neid innerveerivad üksikud vegetatiivsest NSst pärit närvikiud c. Silma vikerkesta ja ripskeha silelihased, karvapüstitaja lihas 2) Spontaanaktiivsusega e üksik-üksus a. Lihaskiud on tihedalt üksteise vastas ja on ühendatud mulkühendustega b. Sajad ja tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegslet kontraheeruva üksuse c. Siseelundutes, mao- ja sooleseinas, sapiteede, kusepõie ning emaka seintes d. Aktsioonipotentsiaalid, mis põhjustavad lihaskontraktsiooni, tekivad eneses olevates rütmurrakkudes e. Ca-ioonide sissevoolu tagajärjel tekivad rütmurpotentsiaalid, mis depolariseerivad membraani kriitilise depolarisatsiooniläveni → tekib aktsioonipotentsiaal → kutsub esile lihaskonraktsiooni. f
- algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, - lõpeb paremas niudeaugus articulatio sacroiliaca ees koguarv 20-40) Holotoopia - Solitaarfolliikuleid sooltorus kõikjal - meso- ja hypogastriumis Lihaskest - jejenum vasakul ülal
laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust:
Silelihased asuvad siseelundite seinades,veresoontes kus toimuvad tahtele allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme
Silelihased asuvad siseelundite seinades,veresoontes kus toimuvad tahtele allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e
Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihasel. Silelihases on Ca-ioonide sidujaks kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi on silelihase tüüpe kaks: mitmik-üksus ehk spontaanaktiivsuseta silelihased. Seda tüüpi on silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitaja lihas. Ja üksik-üksus ehk spontaanaktiivsusega silelihased. Seda tüüpi silelihas on peaaegu kõikides siseelundites, mao- ja sooleseinas, sapiteede, kusepõie ning emaka seintes. Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonpotentsiaal võib kesta mitusada millisekundit. Silelihast iseloomustab pikka aega kestev tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Samuti on silelihasele iseloomulik plastilisus. Vöötlihaskude moodustab lihased, mille abil inimene liigub ja suhtleb. Nende tegevust võib inimene põhimõtteliselt tahtlikult mõjutada. Tegelikult
Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse. Soolenäärmed, (glandulae intestinales) paiknevad hattude vahel, produtseerivad soolenõret e. enteropeptidaasi. Katteepiteelis ja näärmetes esinevad rakkude vahel lima eritavad karikrakud. Lümfotsütaarne aparaat a. üksikfolliikulid (15000), väikesed b. koondlümfifolliikulid (Peyeri naastud), paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12 cm, koguarv 20-40). Elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv.Lümfifolliikulid produtseerivad lümfotsüüte, sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu. Tüüfuse korral naastud haavanduvad ja tekib sooleseina perforatsiooni oht. Peensoole lihaskest koosneb 2 kihist, seespool tsirkulaarne (ring-), väljaspool longitudinaalne (piki-) kihist. Soolemahl, succus entericus - Ööpäeva jooksul sekreteeritakse u
Aktiivset transporti nõuavad liialt suured molekulid (difundeerumiseks liialt suured) ja liiga polaarsed molekulid. Näiteks suhkrud, aminohapped, foolhape, c-vitamiin, kõik rauaühendid, levodopa. Aktiivset transporti toimub ka eritumise juures. Vajab palju energiat, mida organis saab ATP-lt. Aktiivne transport toimub kontsentratsioonist sõltumatult. Ei saavutata kunagi tasakaalu, sest see protsess on ühesuunaline. Pinotsütoos - raviained imenduvad sel puhul väikeste tilkadena läbi sooleseinas olevata pooride enamasti lümfiringesse kuid vahel ka vareringesse. Epiteelrakud moodustavad tilkade ümber vakuoolid ja viivad need läbi sooleseina. Vakuoolide diameeter on u. 75mm. 13. Imendumine (mõiste, imendumine maos ja peensooles, biosaadavuse mõiste, dieetide poolt reguleeritavad farmakokineetilised parameetrid). Imendumine on raviaine siirdumine manustamispaigast süsteemsesse vereringesse. Maos allub ravim nii mehaanilistele kui keemilistele mõjutustele.
Esmalt kliiniline leid perioodiline, hiljem muutub loomade rahutus ja valusööstud pidevaks. · Gaaside väljutamist soolest takistavad spasmid väikese käärsoole ja pärasoole alguses. · Gaasiga täitunud sooled rõhuvad diafragmale, takistades südame ja kopsude talitlust. 14. Iileus- Akuutne motoorse talitluse häire soole läbimatus e. iileus (ileus): 1. Mehhaaniline iileus soolevalendiku sulgumine pitsumise, keerdumise, sõlmumise, invaginatsiooni tagajärjel. Sooleseinas ja mesenteeriumis tekivad verevarustuse häired, mille tagajärjel võib kiiresti areneda nekroos. 2. Dünaamiline iileus soole lihaskesta paralüüsi või spasmi (sagedasem) tõttu tekkinud läbimatus. 15. Kloonilised krambid- Clonic seizure. ,,Clonus" tähendab kiiresti vahelduvat lihase kontraktsiooni ja lõtvumist- teisisõnu pidev tõmblemine. Jäsemete liigutusi ei saa peatada. Kloonilised krambid on harv nähtus. Esinevad epilepsia korral.
karikrakud, lümfoidse koe kogumikud e Peyeri naastud - lümfotsüütne aparaat kooneb väikestest üksikfolliikulitest (15 tuhat) ja koond-lümfifolliikulitest ehk Peyeri naastudest - peensoole lümfisooni, mida mööda liigub piimjas rasvaemulsioon, nimetatakse ka küüluse ehk piimandijuhadeks - paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12cm, kogurv 20-40) - elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv Lümfifolliikulid toodavad lümfotsüüte - sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu. ● Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. ● Duodeenuminäärmed eritavad mukoidi ja pepsiini, toodetakse soolenõret. ● SoolemahlSUCCUS ENTERICUS - ööpäeva jooksul sekreteeritakse u 3 L soolemahla näärmete poolt, pH=7,8-8,0
,defoliandid) .Enamik neist lahustub vees halvasti ,kuid nende kontsentraatide emulsioonid on vees püsivad ja on sellistena kaladele kõige ohtlikumad. Enamik fosfororgaanilisi petitsiide laguneb looduses kuu või paari jooksul ,mõned aga püsivad kuni aasta. Fosfororgaanilised mürkkemikaalid satuvad kala organismi lõpuste ja naha kaudu. Kalas võivad nad muutuda veelgi mürgisemateks ühenditeks. Kogunevad maksas ,neerus ,sooleseinas ,põrnas, kuid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Krooniliste mürgistuste korral kahjustused süvenevad. Iseloomulik on närvisüsteemi kahjustus, kohalik mõju on nõrgalt väljendunud.Ägedale mürgistusele on iseloomulik järkjärguline üleminek ärritunud seisundist, millega kaasnevad krambid ja lihaste fibrillatsioon, apaatiale ja halvatusele. Kroonilise mürgistuse korral muutub lihast spasmidest tingitud keha
Jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures mood organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihaskiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt,
Jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihas- kiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi
bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu tüüfusetekitaja satub massiliselt soolevalendikku ja sealt rooja. • Roojas ei leita tekitajaid tavaliselt enne 3 nädala möödumist organismi sattumisest. • Luuüdist ja lööbeelementidest võib tekitajaid leida isegi siis, kui neid mujal ei ole. SHIGELLOOS e düsenteeria. • Haigelt: roe võimalikult kiiresti pärast roojamist, eelistatult tampooniga võetud roe. Võimaluse korral
Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane. Pikka aega kestev tooniline kontraktsioon. Plastilisus. mitme-üksus e spontaanaktiivsuseta silelihased – koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest. Näiteks silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitajalihas üksik-üksus e spontaanaktiivsusega silelihased – ühendatud mulkühendusega. Tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegselt kontraheeruva üksuse. Seda tüüp lihased mao- ja sooleseinas, siseelundites, sapiteede ja kusepõie ja emaka seintes. Vöötlihased – moodustavad 0-50% kehamassist, kinnituvad luudele. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ja seda ümbritsevast membraanist – sarkolemmist. Sarkoplasmas paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini ning lisavalke titiini ja nebuliini. Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud
annaabi.ee 
