Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude
Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel Nt. Haistmisepiteel Sidekoe liigid: Toitefunktsioonidega sidekoed Veri Täiskasvanud inimese verehulk on 7% keha massist Lümf Retikulaarne sidekude Esineb luuüdis, põrnas, mandlites, lümfisõlmedes Rasvkude Naha all, elundite vahel Kohev sidekude Asub lihaskiudude vahel, seob elundeid omavahel Tugifunktsioonidega sidekoed Tihe sidekude Kõõlused ja sidemed
siseõõnsusi või moodustab näärmeid. Rakuvaheainet on minimaalselt, koosneb peaaegu ainult rakkudest. Väga iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine). Saab klassifitseerida kuju järgi (lame-, kuup- ja silinderepiteel), kihtide arvu alusel (ühe või mitmekihiline epiteel) või funktsiooni alusel. *katteepiteel – moodustab naha pindmise kihi e. epidermise ja siseelundite pindmise kihi nt hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jne. *näärmeepiteel – on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed saavad sekreedi juhade kaudu organi pinnale ja endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. *Sensoorne epiteel e tundeepiteel – koosneb ärrituse vastuvõtmiseks spetsialiseerunud rakkudest (nt haistmisepiteel nina limaskestal). 2) sidekude – iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine
genoomsest järjestusest. RNA editing on väga levinud ainuraksete ja taimede mitokondrite ning ka kloroplastide mRNAde puhul, kõrgemates eukarüootides suhteliselt harv nähtus. Editing'ga kaasneb enamasti suur valgu funktsionaalne muutus. Imetajateln ntks apoB mRNA, mis kodeerib kahte alternatiivset seerumivalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud, ja apoB48, mida ekspresseerib sooleepiteel. C nukleotiid positsioonis 6666 konverteeritakse deaminiinimise tagajärjel U-ks. See muutus toimub ainult soole rakkudes ja CAA koodon muutub UAA-ks (stop koodon), sellest ka poole lühem valk. Nukleotiidide lisandumist või deletsiooni katalüüsib editosoom, deamineerimist deaimanaasid. 44. RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA, miRNA. RISC kompleks. RNA interferents indutseerib mRNAde lagundamist. Vaigistamiseks kasutatav kaksikahelaline RNA
Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP. Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: R. prowazekii ja R. typhii põhjustavad tüüfust e. soetõbe. Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Nakatunud täi sooleepiteel rakud sisaldavad riketsiaid. Täid ise surevad mõne päeva jooksul ära ja riketsiad satuvad täide väljaheidega nahavigastuste kaudu inimese verre. Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis läheb üle kogu keha, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad. Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused. AB-dest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool. Order (Selts) Neisseriales
d) Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: a) Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht (sooleepiteel, hingamiselundite epiteel, neerutorukeste pindmine kiht). b) Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre). c) Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal. Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes. h) Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel.
Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev
--moodustab kõige pealmise katte (epiteeli) nii looma välispinnale kui ka sisemistele õõnsustele - sealhulgas kattekihid õõnsate organite ‘’luumenile’’ (siseõõnsustele) (seedetrakt, erituselundid, kopsude alveoolid, veresooned jne); -- läbi epiteelkoe saab võimalikus ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel Epiteeli näiteid: nahal, sisekõrvas reageerib välisärritusle (õhuvõnked!); epiteelrakulised higinäärmed, neeruepiteel, sooleepiteel jne - limaskestad epiteelkude eritib lima (näiteks ninaõõnes) Lihaskude - Lihaskiud (müofibrillid) ja lihasrakud e. Müotsüüdid on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi (proteiinseid) müofibrille; - Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid - Vöötlihaskude (striated muscle) – skeletilihastes (allub tahtele) - Siselihaskude –nt soolestiku ehituses; südamelihaskude
peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse:
peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse:
Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes)
vastavast genoomsest järjestusest. Mis ensüümid katalüüsivad protsessi RNA editing? Deaminaasid, ADARid. Kuidas nimetatud regulatsioonivorm muudab valku? Aminorühma eemaldamine nukleotiidilt muudab koodonit, mille tulemusena võib muutuda ka sünteesitav valk. Too näiteid. apoB mRNA kodeerib kahte alternatiivset seerumvalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud ja apoB-48, mida ekspresseerib sooleepiteel. Kahe apoB-tüübi rakutüüp-spetsiifiline ekspressioon on apoB pre-mRNA editingi tagajärg. Nukleotiid positsioonis 6666, s.o. C, konverteeritakse deamiinimise tagajärjel U-ks. See muutus, mis toimub vaid soolerakkudes, muudab CAA koodoni UAA poolt kodeeritud stopp-koodoniks ning lõpeb poole lühema valgu apoB-48 sünteesiga. See on C-U editing, on ka A-I editing. 4. Mis on peamine erinevus prokarüootse ja eukarüootse mRNA vahel? Paljud
Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud
Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas
Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. Katteepiteel katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud
81. Kirjelda koe uuenemist tüvirakkude abil peensoole epiteeli näitel. – peensoole epiteel uueneb pidevalt kiiresti jagunevate tüvirakkude abil krüpti all on tüvirakud, tipus diferentseerunud rakud: → tüvirakud - tsükli aeg u 24h → kiiresti jagunevad rakud (cycle time 12h) → mittejagunevad diferentseerunud rakud – Panethi rakud – suurenevad apoptootiliselt – uued rakud tulevad alt peale – sooleepiteel laieneb Tüvirakud paiknevad krüpti põhjas, kus neis tekkinud diferentseerunud rakud liiguvad ülespoole kuni jõuavad soole hattude ülemisse ossa, seal nad surevad ja asendatakse altpoolt tulevate uute rakkudega. 82. Wnt signaalirada – selle roll tüviraku kontekstis. Wnt signaalirajas osalevad põhilised faktorid. Wnt signaalirada reguleerib tüvirakkude saatust (kontrollib embrüonaalset arengut) – see on erinevate valkude (glükoproteiinid) koostöös toimiv võrgustik,
hepatotsüüdidtagasi G0 - st G1 - te. Pidevalt uuenevad rakud – epidermis, vererakud. Neis kudedes on olemas lokaalsed tüvirakud, mis pidevalt uuendavad kudet. Tüvirakud ei ole diferentseerunud, neil on piiramatu paljunemisvõime kui nende arv hoitakse koes konstantsena, kuna pärast jagunemist 1 tüvirakk diferentseerub ja teine säilitab tüviraku staatuse. 3 . Millistes organites - kudedes rakud paljunevad kiiresti ja millistes aeglaselt? Kiiresti – veri, sooleepiteel, epidermis. Aeglaselt – Närvikude, reetina, süda. 4.Rakutsüklit kontrollivad järgmised faktorid: tsükliinid /Cyclins / ja tsükliinidest sõltuvad kinaasid /Cyclin dependent kinases (Cdk’s). Nende funktsioonid rakutsüklis. +Tsükliinid on valgud, mis reguleerivad rakutsüklit ensüümide kinaaside aktivatsiooni kaudu; regulatoorne valk Kinaasid on ensüümid mis fosforüülivad valke, kannavad energeetiliselt kõrge energiaga
Ehkki ka viimasel juhul võib sellega kaasneda suuri funktsionaalseid muutusi. Osaliselt puhastatud ensüümi, mis viib läbi C6666 deaminatsiooni U-ks, uuringud näitavad, et see tunneb ära ja sisestab 26 nukleotiidise RNA apoB primaarse transkripti C6666 ümbritseva ala järjestusse. Imetajatel esineva RNA editing'i üheks näiteks on apoB mRNA, mis kodeerib kahte alternatiivset seerumivalku apoB-100, mida ekspresseerivad maksarakud, ja apoB48, mida ekspresseerib sooleepiteel. apoB-48 vastab apoB-100 N-terminaalsele osale. Mõlemad valgud on suure lipiidse valkkompleksi komponendid ning osalevad veres lipiidide transpordis. Samas vaid need kompleksid, mis sisaldavad apoB-100 valke, osalevad kolesterooli transpordis teistesse keharakkudesse. Kahe apoB tüübi rakutüüpspetsiifiline ekspression on apoB pre-mRNA editing'i tagajärg. Nukleotiid positsioonis 6666, s.o C konverteeritakse deamiinimise tagajärjel U-ks. See
Intensiivse imendumise peensooles kindlustab tema suur pind. Soole pindala suureneb tänu kattude olemasolule, mis kujutavad endast limaskesta väljakasveid. Iga hatu sees asuvad silelihaskiud ja hästiarenenud vere- ja lümfisoonte võrk. Hatud on kaetud katteepiteeliga. Mikrokattude pinnal toimub intensiivne(seinalähedane) seedimine. Imendumine kujutab endast keerulist füsioloogilist protsessi, millest võtavad osa difusioon, filtratsioon ja osmoos. Sooleepiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni , st. Kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist. Valgud lõhustatakse seedetraktis aminohapeteni ja sellisel kujul lähevad nad verre. Süsivesikud imenduvad põhiliselt glükoosina, mida seletatakse sooleseina võimega seda monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapetena ja glütseroolina. Viimane on vees hästi lahustuv ja
jämesooles- vesi). Intensiivse imendumise peensooles kindlustab tema suur pind. Soole pindala suureneb tänu kattude olemasolule, mis kujutavad endastlimaskesta väljakasveid. Iga hatu sees asuvad silelihaskiud ja hästiarenenud vere- ja lümfisoonte võrk. Hatud on kaetud katteepiteeliga. Mikrokattde pinnal toimub intensiivne(seinalähedane) seedimine. Imendumine kujutab endast keerulist füsioloogilist protsessi, millest võtavad osa difusioon, filtratsioon ja osmoos. Sooleepiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni , st. Kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist. Valgud lõhustatakse seedetraktis aminohapeteni ja sellisel kujul lähevad nad verre. Süsivesikud imenduvad põhiliselt glükoosina, mida seletatakse sooleseina võimega seda monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapetena ja glütseroolina
annaabi.ee 
