temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik
tulekoldega ja väljastpoolt kaetud mätaste ja puukoorega. Soojema kliimaga ja arenenumatel aladel elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks erinevaid villaliike millest populaarseim on kivivill. Karkass ja toestus Vanasti kasutati puumajade toestamiseks ristpalke mida nimetatakse ka emapalkideks. Nendele toetus kogu ehitis. Tänapäeva majadele ehitatakse metallist või raudbetoonist karkass, kuid on võimalik ka lasta ehitada eramajale
fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema õhuke, innovatiivne ja kallis, vaid sinna omaduste poolest sobiv ning just nii paks kiht, et hoone saaks esteetiline, külmasildadeta ja soojustusest tõesti ka ekspluatatsioonis kasu oleks. Lintvundamendi puhul ehitatakse enne valmis vundament ja sokli seinad, vajadusel hüdroisoleeritakse, ning seejärel paigaldatakse soojustus, järgnevad kommunikatsioonid järjest liivaga tagasi täites. Et soojustus töötaks, ei tohi soojustusplaat imada enesesse pinnase niiskust, seega võiks valida näiteks XPS- või PIR-soojustuse, jälgides kas soojapidavuste omadusi või kui
lisaks nimetatutele pliit, pesumasin, boiler, veekeetja, mikrolaineahi, mikser, röster, köögikombain, tolmuimeja, vähemalt üks arvuti ja lisaks veel väiksemaid seadmeid nagu mobiiltelefoni laadija või ruuter. Tarbimine 1930. aastate lõpus oli Eestis ligikaudu tuhat elektritootjat, mis tähendab, et linnades ja asulates võis elektrihind oluliselt erineda. Elektrikulu sõltub mitmest aspektist. Näiteks maja soojustusest, küttest ning ka kasutuses olevatest elektriseadmetest. Aastakümneid tagasi oli elektritarbimises mitu olulist erinevust tänapäevaga. Esiteks oli majapidamises oluliselt vähem elektriseadmeid, teiseks olid need ka oluliselt väiksema võimsusega. Tänapäeval ilma elektrita.. Meenub jaanuaritorm 2005. aastal, kui ärkasin hommikul ja mõtlesin, et vaataks televiisorit. Seda ei saanud aga teha, kuna elektrit ei olnud
Õhk-vesi-soojuspumpadega kaasaskäiv välisseadmete müra reostab keskonda ning maaküttega on kaevetüüdega kaasnev kõrge soetusmaksumus. Heitõhu soojust saab koguda kas vahesoojuskandjaga või otse külmaagendile. Kuna hoolduse ja keskkonna riski/kasu tõttu on külmaagendi kasutamine suurtes kogustes perspektiivitu, kasutatakse vahesoojuskandjat. Vahesoojuskandjaks on antifriisi vesilahus, mis võimaldab parema töökindluse võimalike elektrikatkestuste korral. (pilt soojustusest) Varpo Grupp OÜ on vahesoojuskandja torustike ehitamisel kasutanud erinevaid lahendusi ning jälginud nende soojakadu ja müra levikut. Oleme välja töötanud parima tehnoloogia kasutades PUR vahtu. Niiskuskindla vahu kasutamine annab parima soojuspidavuse ning väldib võimalikke liitekohtade paigaldusvigadest ja isolatsiooni niiskuskahjustusest tekkivaid probleeme. MIDA TULEB ARVESTADA Olemasolevad loomuliku ventilatsiooni kanalid võivad ollad kohati ebatihedad või ummistunud
tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse
niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse
kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega. Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub Piirde pindalast Tarindi soojapidavusest Eraldatavate keskkondade temp.vahest Ajast Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide arvuga kütteperioodil. Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist, sokli soojustusest ja pinnase omadustest (arvutatakse teistmoodi kui seintel vt.standardid) Temperatuur ja niiskus piirde sisemuses on välja arvutatav. Kihtide temperatuuride järgi kontrollitakse veeauru kondenseerumist piirde jahedas tsoonis paikneva aurutiheda materjali pinnale. 47 Programm joonistab välja nii temperatuuri graafiku kui veeauru käitumise
Tootmise tõhusust näitavad ka mõõtmed; mõistusega ehitatud Energiasäästlikest materjali- ja energiakulu ning raamseotiste ja klaasi keskmisest Eesti majast. välispiiretest ning välisustest jäätmete hulk tooteühiku pindalade suhe; Aken on vaid üks osa ja akendest loodetava kasu kohta. klaaspaketi (kui seda soojustusest. Mõnel meie võib halb ventilatsioon ja AS-i Viking Window kasutatakse) soojustoimivus; akendega varustatud objektil sellega kaasnev suurenenud elektrienergiakasutus suurenes paketi valmistamiseks ja on tehtud midagi energiaauditi kütmisvajadus ära nullida. aastatel 20032005 59% ning akna tihendamiseks laadset ja ka termokaameraga Selle vastu aitab soojusvaheti, kütusekulu kasvas 80%
sünteetilisi tugikiudusid. Kaitsevahenditega töötlemata vill on kerge saak koidele. Lambavilla koikindlaks muutmisel on vaja insektitsiide tavaliselt sulkofurooni, mis on mereorganismidele mürgine. Inimestele need lisandid ohtlikud ei ole. Lambavillsoojustus on ökoloogiline materjal ja lisaks väga heade tuletõkkeomadustega. Siiski on seda vaja kaitsta koiliblikate eest ja rakendada tuleb lisameetmeid soojustuskihi tuule- ja õhutihedaks muutmiseks, et hoida koivastsed soojustusest eemal. Kanepi- ja linakiud Kanepi- ja linakiusoojustuse toorainet, kanepit ja lina, on võimalik kasvatada peaaegu igas Euroopa piirkonnas. Ehkki kaasajal ei ole need paljudes riikides eriti populaarsed, olid kanep ja lina vanasti kaks üldlevinud kultuuri (nt Balti riikides 1920. aastatel). Aegade jooksul on nende materjalide kasutamisest loobutud ja need on peaaegu unustatud. Viimastel aastatel on märgata nende kultuuride kasutamise väikest taassündi
pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel. Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke
Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. Tuule takistamiseks ei piisa ainult soojustusest, vaid tuleb kasutada ka tuuletõket. 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes
Tellisvoodri kriitilised kohad on halvasti täidetud püstvuugid ja samuti mördi ning kivi halvast nakkest tekkinud praod. Tellisvooder on õhuke ja iseseisvalt ei püsi. Tema hoidmiseks ankurdatakse vooder seina kandva kihi või sõrestiku külge korrosioonikindlate ankrutega, ∅4 mm, 4tk/m2. Ankrud peavad olema suutelised taluma tuulekoormust ja voodri toetumise juhuslikust ekstsentrilisusest tingitud koormust. Ankrud paigaldatakse kaldega soojustusest eemale, et vesi ei valguks mööda ankrut soojustuse poole. 26 13 Tellisvooder 27 14
tõkestav kiht tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel. Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust on vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas
30. Piirde temperatuurijaotuse leidmise arvutuspõhimõtted. 31. 32. Külmasillad (geomeetrilised, ehitustehnilised) ja nende mõju. Külmasild on tarindi osa, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusläbivusest. Eristatakse: · geomeetrilised külmasillad (seina välisnurk, akna ja seina liitekoht, põranda ja välisseina liitumine jm); · ehitustehnilised kulmasillad põhjustatud konstruktiivsest lahendusest (läbiviigud soojustusest, tellissidemed seinas jm). Külmasillad avaldavad tarindi toimivusele kahjulikku mõju mitmel põhjusel: · suurem soojusläbivus madalamad pinnatemperatuurid kõrgem suhteline niiskus veeauru kondenseerumine /mikroorganismide kasv; · mõju soojuslikule mugavusele; · suurem energiakulu 33. Temperatuuriindeks; temperatuuriindeksi kriitilised tasemed Eesti elamutele. Hoonepiirete sisepinnatemperatuuride kriitilisust on võimalik hinnata temperatuuriindeksiga
siin asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita erinev ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojus- ja niiskustehniline toimivus. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja. Vähen- damaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusrežiimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav Piiretesse soojustusest ei tohi koguneda seespool liigniiskust. Kuipaikneva seda sealühtse on õhu- ja aurutõkkega. (ehitusaegne Ainult niiskus,siseviimistlusplaadi aurutakistusele veeavarii, sademevesi), peab olemaei või
Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga
olevad maitseretseptorid ülitundlikuks, luues illusiooni toidu tugevast maitsest. Sellisel toidul lõhn praktiliselt puudub. Maitsetugevdaja E 621 lõhub teie silmanärve, tekitab psoriaasi, kahjustab maksa. Kui vaevute uurima, siis leiate, et enamus müügilolevatest liha- ja kalatoodetest on selle ainega töödeldud. 7. Toidu müüja kempleb oma palga pärast kaupluse omanikuga. 8. Kaasaegsed uued kauplused on ehitatud nii, et nende välispiirdeid koosnevad sünteetilisest soojustusest ja PVC plekist. Need materjalid ei lase energiat läbi. Tulemuseks on, et toit ei saa suhelda väliskeskkonnaga, ennast uuendada. Ta on kui ajast mahajäänu. Kõik selles hoones toimunu jääb selle hoone sisse (hoones looduslik energeetiline läbipuhutavus ehk looduse puhastav toime puudub) ja salvestub toidusse. 6 9. Kilesse pakendatud toit, kaasaarvatud plastpudelisse villitud joogid on sellest
vaja spetsiaalset aurutõket. Sama sein laudadest sisevoodriga vajab aurutõket, näiteks tõrvapappi või aurutõkkepaberit. Seinad tuleb ehitada nii, et aurutihe kiht paikneb seina siseküljel. Juhul kui aurutihe kiht soovitatakse paigutada seina välispinnale, näiteks kivivooder, klaasist või plekist kate, tuleb tagada veeauru väljapääs läbi voodri ja seina vahelise tuulutuspilu (õhkvahe paksusega vähemalt 25 mm). Iga sein peab olema tuult pidav, tuuletihe kiht peab paiknema soojustusest väljaspool, muidu puhuks külm tuul soojustusest läbi ja soojustusest poleks kasu. Tuuletõkkeks võib olla spetsiaalne mineraalvillplaat paksusega 13, 20, 30 45, 60 mm, mis annab samaaegselt seinale juurde ka soojapidavust, ehituspapp, spetsiaalne papp või paber, puitkiudplaat paksusega 13 mm, krohv jne. Tuuletõke peab olema veeauru läbilaskev. Kui seina väliskiht on aurutihe ja see Koostas: Meeli Kams 20
R tot Ua’’ tegur, mis mõjub seintele või järsemale kui 45º kaldega katuslaele (vt tabel 4.11), ning katuslaele ja põrandale (postvundamendi puhul või kui põrandaaluse ruumi tuulutusavade pindala on suurem kui 8% põranda pindalast) (vt tabel 4.12); RI õhku juhtivat materjali sisaldava kihi soojustakistus; Rtot piirdetarindi kogusoojustakistus. Soojustuse kaitsetasemed: a soojustus on soojustusest soojemal poolel paikneva õhutõkke ja soojustusest külmemal poolel paikneva tuuletõkke vahel, millega on välditud konvektsioonist tingitud soojuskaod (õhutõkke õhujuhtivus on <1·10-6 m3 / (m2·s·Pa) ja tuuletõkke õhujuhtivus on <10·10-6 m3 / (m2·s·Pa)). Soojustuse välispinnas olevaid õhukanaleid (näiteks katuslae puhul) on <15% soojustuse pindalast; b soojustuse soojemal poolel on nõuetekohane õhutõke, soojustuse külmem pool on
ruumide välisseinte vahelina pindala. Põranda ekvivalentne paksus dt – põrandaga võrdse soojustakistusega pinnasekihi paksus. dt = w +λ·(RSi+Rf+RSe), m w – vundamendi välisseina paksus, m; λ – pinnase soojuserijuhtivus, W/(mK); Rf – põranda soojustakistus, (m2K)/W. Põranda ääreala mõju – ääreala soojustuse mõju arvestatakse külmasilla joonsoojus- läbivusega. Vertikaalne soojustus: Horisontaalne soojustus: Rn - täiendav soojustakistus ääreala soojustusest; dn – ääreala soojustuse paksus. Külmakerked – külmudes vee maht suureneb, mille tagajärjel pinnas kerkib. Külmakerked sõltuvad: pinnase liigist, terastikulisest koostisest; pinnasevee tasemest; kapillaartõusu kõrgusest; pinnase omdustest; väliskliimast; hoone omadustest. Pinnase külmakerke isolatsioon – Isolatsiooni kalle 1/20...1/10 hoonest eemale. Isolatsiooni kihi all 200mm killustiku- või kruusapadi. Isolatsioonikihi peale 100mm kruusa või liiva ning
ee/? op=body&id=2&prod=305&sid=2010. (29.04.2010). 16 Kiviehitisi soojustatakse välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida välispiiretes kondensaat, seejärel niiskuskahjustused ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda. Puitseinu võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise. Soojustuse optimaalne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutuse otstarbest: näiteks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200
Teadmiseks, et temperatuur langeb igas soojuspumba sisemoodulist eemal olevas ruumis umbes kraadi võrra. Sisemoodul peab olema paigaldatud nii, et õhuringlus ruumides oleks optimaalseim. Paigaldamisel tuleks lähtuda järgmistest soovitustest ja põhimõtetest: 1) soojuse levimiseks peavad uksed olema avatud 2) mida avatuma planeeringuga on hoone, seda kasulikum on kasutada õhusoojuspumpa 3) soojuse levimine hoones sõltub väga suurel määral hoone soojustusest, mida parem on soojustus, seda ühtlasem temperatuur saavutatakse 4) kui soojendamisel liigub soojus hoones pea igasse tuppa, siis jahutamisel jahe õhk teistesse ruumidesse ei liigu Õhk-õhk-soojuspumpadega ei saa toota sooja tarbevett. Puuduseks on veel, et õhk-õhk soojuspumba töö efektiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks on vajalik lisakütteallika olemasolu . Välistemperatuurini -10°C töötab enamus mudeleid efektiivselt
se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse
lirtsumist? · Kas vana katusekate tuleks kõik maha võtta ja asendada uuega? · Kas uue katte kleepimisel vanale võib ilmneda kahe erineva materjali kokkusobimatus? · Mis saab katuslae olemasolevast soojustusest, mis eeldatavasti on märg või vähemalt niiske? · Kas vana soojustus tuleks igal juhul välja vahetada ja asendada uuega ning kindlustada katuslae vajalik soojuspidavus? · Kas jätta katuse kalle endiseks või ehitada uus kaldkatus?
niiskusereziimist paks massiivne sein on siin asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita erinev ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojuse ja niiskustehniline toimivus. Talvel difudeeurb veeaur siseruumidest läbi piirde välja. Vähendamaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusreziimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota. Sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub tarindi konvektsiooni teel. Ühtseks õhu-ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust. Kui seda seal on peab olema võimalus kiireks väljakuivamiseks. Ei tohi tekkida piirkondi, mis jäävad kahe aurutiheda kihi vahele tekkida ja
millistest pragudest tuul läbi käib ja kus on hoone nõrgad kohad. Tekitatud vaakum, mis kutsub esile välisõhu liikumise läbi välistarindi ebatihedate kohtade, näitab tuuletõkkepaigaldamise vead. Termokaamera kombineeritud kasutamine koos alarõhutekitajaga annab oluliselt parema ülevaate maja sooja- ja õhupidavuse. (www.termograafia.ee) 4.4 Näidake skeemidel ja selgitage põhireegleid aurutõkke paigaldamisel puitsõrestikseina vältimaks auru kondenseerumist soojustuskihis. Soojustusest sissepoole paigaldatakse õhu- või aurutõke, mis peab vältima nii õhulekkeid kui ka takistama ohtliku koguse veeauru tungimist tarindi külma ossa. Õhu- või aurutõkke aurutakistus peab olema võrreldes soojustuse külmal poolel oleva tarindi takistusega (tuuletõke) vähemalt viiekordne. Õhu- või aurutõkke materjal valitakse olenevalt olukorrast, arvestades sisevoodrit ja selle
Joonis 5.6 Hoone kasutuseaegse ja kasutusaja välise niiskuslisa võrdlus. 65 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 6 Külmasillad Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasillad võivad olla põhjustatud ehituskonstruktiivsetest lahendustest (tarindite liitekohad, soojustusest läbiviigud jne.) või tulenevad geomeetrilistest põhjustest (välisseina välisnurk, tarindi paksuse lokaalne muutus jne.). Külmasilla juures on tarindi sisepinnatemperatuur madalam ja välispinnatemperatuur kõrgem. Lisaks külmasildadele võivad sisepinnatemperatuuri lokaalset alanemist põhjustada ka vead soojustuse paigalduses, soojustuse puudumine, märgunud soojustus, alarõhu tingimustes õhutõkke lekked ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide toimivus.
Korsten korda Joonis 2.73 Hoone komponentide renoveerimisvajadused. 90 3 Külmasillad Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasillad võivad olla geomeetrilised (näiteks välisseina välisnurk, põranda ja välisseina liitumine, välisseina ja akna liitekoht jne.) või põhjustatud ehituskonstruktiivsest lahendusest (näiteks tarindite liitekohad, soojustusest läbiviigud jne.). Külmasildade kahjulikkus seisneb ühelt poolt soojusvoolu suurenemises (isolatsiooni vähenemise tõttu) ja teisalt tarindi sisepinna temperatuuri alanemises. Külmasilla juures on tarindi sisepinna temperatuur madalam ja välispinna temperatuur kõrgem. Lisaks külmasillale võivad sisetemperatuuri lokaalset jahenemist põhjustada ka soojustuse puudumine, vead soojustuse paigaldamisel, märgunud soojustus, alarõhu tingimustes
annaabi.ee 
