Vundamendi soojustamise tehnoloogia Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma ...
VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?.................................................................................3 Paigaldustehnoloogia...........................................................................
Kirjutan Teile oma soovist, kandideerida läbi ERASMUS+ programmi välismaale praktikale. Olen Tartu Kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane ning õpin kivi- ja betoonkonstruktsioonide erialal. Otsus kandideerida sellesse programmi tulenes soovist täiendada oma oskusi just praktilise poole pealt. Olen läbinud koolis müüriladumise, krohvimise, kipsseinte paigaldmise, puitkarkasskonstruktsioonide ehitamise ja soojustamise praktika ning osalenud ettevõttepraktikal. Tunnen, et praktikast, mille koolis ja ettevõttes läbisin, jääb mulle siiski väheseks. Praktika läbimine mõnes välismaa ettevõttes avardaks minu silmaringi, võimaldaks tutvuda teistes riikides ehitusevaldkonnas kasutatavate materjalide, töövahendite ja töövõtetega ning annaks juurde uusi kogemusi ja vilumust. Samuti oleks teises keele- ja kultuurikeskkonnas viibimine minu jaoks uus ja huvitav kogemus.
Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul jääb sügavuseks 20-60 cm, sõltuvalt sellest, kui sügaval on kandev pinnas.[1]
Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul jääb sügavuseks 20-60 cm, sõltuvalt sellest, kui sügaval on kandev pinnas.[1]
ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub
Tooted Weberi fassaaditoodete valik on väga lai ning erinevate lahenduste ja süsteemide seast leiab vastuse ka kõige keerukamas olukorras. Lubi ja lubitsementkrohvid leiavad tänapäeval küll võrdlemisi vähe kasutust, kuid muinsuskaitse all olevate objektide renoveerimisel nõutakse neid jätkuvalt. Tootesarjas on olemas lisaks erinevatele täite ja pinnasegudele ka vastavad fassaadivärvid. Enim kõneainet pakuvad fassaadide soojustussüsteemid. Hoonete soojustamise populaarseimaks lahenduseks on õhekrohvisüsteemid, kus soojustusena kasutatakse kas mineraalvillast (nt Isover) või vahtpolüstüreenist isolatsiooniplaati. Lisaks on Weberi valikus olemas ainulaadne metallist krohvivõrguga ning paksu krohvikihiga (2030 mm)ThermoRoc soojustussüsteem. Kuid fassaadide juures on kõige olulisem siiski tema väljanägemine ning selle jaoks on oluline ikkagi dekoratiivkrohv. Selleks on kõige kasutatavamad tooted silikaat ja silikoonkrohvid
välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta; katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta; väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas. Passiivmajade puhul aga isegi <20 kWh/m2 aastas. 40 20 ENERGIASÄÄSTU MEETMED HOONETES Soojuskadude vähendamine Piirdetarindi soojapidavuse parandamine Piirdetarindi õhulekkekindluse parandamine
need paigad maailmas, kus kliimamuutused on mõõdukad, ning toob riikidele, kellel „veab” rohkem, kaasa suuri julgeolekuprobleeme, mis seotud otseselt immigrantidega. On teada, et on olemas palju säästva tehnoloogia lahendusi, mis aitavad toime tulla rahvastiku suurenemisest tingitud probleemidega ja leevendada kliimamuutuste tagajärgi. Näiteks energiajuhtimise tehnilised lahendused, nagu arukad masinad ja mõõtesüsteemid, kadude vähendamine majade parema soojustamise ja soojuse tõhusama kasutamise abil on näited algatustest, mis võiksid vähemalt osaliselt rahuldada kasvavat vajadust säästva energia järele.
pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk
Juhendaja: Kalev Sepp Pärnu 2014 Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid
a.KK 2013/2014.a.SP 2014.a.KK 2014.a. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112 jaanuar 131,4 54,83 # 36,1 veebruar 103,5 32,4 # 32 märts 86,0 22,3 # 37,1 Kogu kütte võrdlus e. soojustamise efekt SÄÄST -26% aprill 54,4 19,7 0 30,2 mai 35,3 8,44 0 24,5 150 juuni 21,8 1,7 0 17 juuli 17,5 0,79 0 15,1 100
sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile). Kipsplaatidega saab anda ka hoonele jäikust. Põranda ja välisseina soojustamine Puidust fassaadid lüüakse soojustamise järel üle voodrilaudadega, võib paigaldada vertikaalselt, horisontaalselt või kaldselt. Fassaadi välisvoodriks on sobivam kuuselaud, immutamise korral aga mänd. Kvaliteedi hindamisel on määravaks puidus esinevad oksad. Puitfassaadi saab soojustada ka pillirooga, mis on kindlasti loodussõbralikum kui vill või vahtplüstürool.Pilliroog alla võib panna ka tuuletõkke plaadi,kõik see kaetakse krohviga , mis kokku moodustab hea soojapidava fassaadi. Pilliroog kaetud krohviga.
vajalikku niiskusreziimi ja soojapidavust või mitte. Fassaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Soklile mõjub lisaks eelnevatele ka pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi lisaks veel mustus ja soolad. Sokli soojustamiseks tuleks valida kindlasti sokli soojustamiseks mõeldud materjalid. Need on vastupidavad mehaanilistele koormustele, püsivad ja vastupidavad vee ja külmumise suhtes. Tähtsamad punktid, mida tuleb sokli soojustamise juures jälgida: Fassaadi üleminek tuleb teostada nii, et mööda fasaadi maha jooksev vesi ei satuks soklikatte sisse ega taha. Fassaadi üleminek soklis on alati parem vormistada veeninaga, ning sokli sisseastega. Sokli piirkonna soojustamisel kasutada soklile sobivat soojustus materjali. Pritsvee vähendamiseks moodustada ümber sokli kruusast riba või madalad põõsad pritsvee hajutamiseks ja vähendamiseks. [6]
vundamendi soojustamine ning trepikodade viimistluse parandamine. Olenevalt sellest, kui palju raha remondifondi kogunenud on, saab töödega alustada koheselt või mingi aja pärast. Oletades, et remondifondis raha ei ole ja selle kogumine hakkab praegusest hetkest ning kestab terve aasta, siis koguneb aastaga 0,32 /m 2 x 5725 m2 x 12 = 21984 , mis tähendab, et remondifondi makset peaks tõstma 0,32 /m2 0,34 /m2. Sel juhul oleks aastaga kogutud summa 232358 , mis kataks vundamendi soojustamise ja trepikodade viimistluse parandamiseks vajamineva 23200 . Kuid arvestama peab ka inflatsiooniga selle aasta jooksul ning sel juhul peaks remondifondi makset tõstma 0,32 /m2 0,36 /m2. Seega suureneksid jooksevkulud 12 kuuks 3,56 /m2 3,60 /m2. Seejärel, saab suuremate tööde jaoks võtta pangalaenu, mis peaks olema suurusega 336000 . Võttes laenu 20 aastaks 6% intressiga, teeb see ühes kuus 2408 ehk 0,42 /m2. Selle tulemusena väheneksid küttekulud 20%
Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus. Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud - Arvutatakse ehitusplatsil kasutamise aja ja töö- (kasutus-) tunni maksumuse korrutisena - Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv masinakulu Talveperioodi lisakulud: pinnase soojendamise ja kobestamise, konstruktsioonide soojustamise ja soojendamise, hoonete kütmise ning lumetõrje kulud - Täiendav materjalikulu, sh külmumisvastaste materjalide kulu - Lisanduv põhitööliste palga- ja masinakulu, arvestades nt kütuse erikulu suurenemist talveperioodil (masinate soojendamine ja käivitamine, sh soe vesi ja elektrienergia) Abitööde veetõrje, seadmete remonditööde, märkimistööde, koristustööde, katsetuste ja mõõtmiste, laadimistööde, kulud - Põhitööliste palgakulu
kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks:
63. Kuidas toetuvad kiviseintele puitvahelaed? Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapakpiga ja ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm
Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.
_ Kasutada ei tohi setet, kus on fekaalseid coli-laadseid baktereid 100 milliliitris üle 1000 pesa moodustava ühiku (PMÜ) ja helmintide mune 1 liitris üle 1 (munade aritmeetiline keskmine liitri kohta). _ Määratletud on raskemetallide sisaldus. Biojäätmete anaeroobne käsitlus: Anaeroobne protsess: _ Protsess algab iseenesest, kiirendamiseks vajalik segamine ja soojendamine _ Eraldub biogaas (CH4, CO2), mida saab kasutada _ Soojust ei eraldu, aeglast protsessi saab kiirendada soojustamise ning segamisega _ Käidelda saab erinevaid jäätmeid, sellest oleneb valitud tehnoloogia Tehnoloogia: _ protsessis eralduvast metaanist saab toota energiat; _ reoveepuhastuse omahind väheneb, sest reoveesette käitlemisele kulub vähem energiat; _ reoveesette hulk väheneb; _ lõhnaprobleemide lahendus; _ võimalik opereerida väikesel maa-alal; _ võimalik käidelda seni prügilatesse ladestatavaid biojäätmeid; Jäätmete anaeroobne biokäitlus:
Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub
24 25 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: · Ventilatsiooniga (nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) · Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) · Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonimaterjalide tihedus on _600kg/m3 ja soojaerijuhtivus ei ole suurem kui 0,18W/m0C. Neid kasutatakse soojuse ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees ei liiguks õhk, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooniomadused olenevad tema struktuurist.
pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1). 12 7. Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus.
Aeroobne 2-10kg KHT Eraldub biogaas (CH4, CO2), mida saab 100kWh muda 30-60 kg kasutada Soojust ei eraldu, aeglast protsessi saab kiirendada soojustamise ning segamisega biogaas 35m3 285kWh Käidelda saab erinevaid jäätmeid, sellest sissevool väljavool 100kg KHT Anaeroobne 10-20kg KHT
mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaazi rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale, horisontaalselt maapinnaga umbes 1-1,5 m laiuselt paigaldatakse külmaisolatsioon- soojustus- enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni. Samuti tuleb soojustus paigaldada vundamendi vertikaalsele osale ning pinnasel põranda betooni alla. Drenaaz rajatakse vundamendi lähedale, tallast natukene alla poole ümber hoone perimeetri. Sademetevee
Tuulutamine võib olla vajalik ka radooni eemaldamiseks põranda alt. Soojustamata põranda korral (Joonis 2.2 vasakul) suleti vanasti tuulutusavad talveks ja avati kevade saabudes. Osa põrandaid on olnud algselt alt tuulutatavad (läbi vundamendi ehitati spetsiaalsed tuulutusavad), kuid hetkel leiti vaid ühe elamu alt korralikult toimiv põrandaalune tuulutus (Joonis 2.6 näha vasakul selle elamu tuulutusava ja paremal põrandaalune). Põrandaaluste tuulutus oli katkenud põrandate soojustamise (Joonis 2.7 vasakul) või avade kinnitoppimise tõttu. Samuti olid vundamendi remondi käigus tuulutusavad kinni müüritud. Tuulutusavade sulgemisega loodetakse põrandapinna temperatuuri tõsta. Põranda temperatuur tuulutuse sulgemisega tõuseb, kuid samal ajal muutuvad põrandad niiskeks, niiskus hakkab kondenseeruma vundamendile (Joonis 2.7 paremal) ning põrandatalad hakkavad mädanema (Joonis 2.8). Niiskustehniliselt alt tuulutatavate põrandate kriitilisim periood on kevad-suvi-sügis
annaabi.ee 
