Soojusnähtused saunas Saun on ehitatud niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Saunaahjud on ehitatud metallist, sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhuringlus. Saunaahjul on keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku kuuma ahjuga ja toimub
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need, mis on seotud õhuvoolude liikumise suunamisega ja ventilatsiooniga. Konvektsioon
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon.
Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna
Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele.
Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid. Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt. Ka Eesti saun on juba ammusest ajast tuntud
temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaasi puhul ainult temperatuurist.
Normaalsele nahale sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuivale nahale on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja kuiva nahka ei ole soovitav liiga sageli seebiga pesta, sest pesu käigus eemaldatakse naharasu täiesti ja võib tekkida nahapõletik, mis väljendub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Saun. Eestlane on saunas käinud juba ajast aega, nautides soojust ja higistamist. Teatakse, et temperatuuri lühiajaline tõstmine mobiliseerib kogu organismi kaitsesüsteemi ja taastab tema looduslikku energeetilist tasakaalu ning parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas mõjub saun meie kehale? Nahk reageerib kõigile väliskeskkonna muudatustele esimesena. Soojuse mõjul naha uuenemise protsessid kiirenevad, naha ainevahetus paraneb ja inimene näeb noorem välja,
Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel – kui seista seljaga vastu tuult, pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Pilet nr
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
Plasma Puudub kindel ruumala ja kuju. Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu (Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad). Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid). Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju. Esineb näiteks Päikesel ja teistel tähtedel. Välk ja virmalised on plasma. Elav tuli? Tuli on kuumade gaaside segu ja leek on keemiliste reaktsioonide tulemus (hapnik reageerib kütusega) Reaktsiooni tulemusel tekib CO2 , aur, valgus, soojus. Kui leek on piisavalt kuum tekivad ioonid ja tekib plasma. Tavalises tules on enamus ainest gaasiline. Ülekandenähtused aines on mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise. Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtuste liigid: Difusioon – massi ülekanne Soojusülekanne – energia ülekanne Sisehõõre – impulssi ülekanne
värvidemängu pakkuvad virmalised on atmosfääri ülakihtide hõredas õhus tekkiv valgus.Ebapäikesed:tekivad nagu halodki valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel pilvede jääkristallides. 5.Soojusbilantsi võrrand:Kuigi atmosfäär neelab ultravioletset ja infrapunast kiirgust,soojeneb õhk siiski vahetult päikesekiirguse mõjul vähe.Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb eelkõige aluspind-maa-ja veepind.Siit levib soojus edasi õhku ja maa ning vee sügavamatesse kihtidesse.Niisiis,päikesekiirgus neeldub aluspinnas ja muutub soojuseks.B=T+P+EL (B- 1 aluspinna kiirgusbilanss,T-soojusvoog õhku,P-soojusvoog pinnasesse või pinnasest,LE- soojus,mis kulub aurumisele.Temperatuuri skaala: Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk
Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3'est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab väga suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi suurendab soojusjuhtivust ja ruumerisoojust, liiv aga vähendab. Liivpinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad kiiresti, savipinnased vastupidi. Liival pealmised kihid soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem harimisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede seisukohalt ohtlikud öökülmade puhul on liivapinnased, savi on vähemohtlik. Samuti on ohtlikud kuivad pinnased, niisked
Kineetiline energia Võime teha tööd on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või süsteemi soojustaset. Soojematel kehadel on kõrgem temperatuur. Absoluutne null on teoreetiline temperatuur, kus entroopia saavutab minimaalse väärtuse. Termodünaamika kolmanda seaduse järgi on 0K. Selles olekus peaks aatomite ja molekulide liikuvus olema madalaim, mis olla saab. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks ühe temperatuuri ühiku võrra. Soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvus näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Soojusjuhtivus on nähtus, kus soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele (kuumemalt külmemale). Konvektsioon on suurte ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis, tekib raskusjõu toimel.
Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa
........................................................................................................... 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25 9. Muusika....................................................................................................... 27 10. Talvine loodus ........................................................................................... 29 1. Sissejuhatus Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses "Füüsikaline maailmapilt". Mis on füüsika?
.....................................................................................................20 2. Sauna kasutamine taastumisvahendina.....................................................................................22 2.1. Erinevad saunakultuurid....................................................................................................22 2.2. Soome sauna mõju organismile.........................................................................................23 2.3. Saun treeningujärgselt.......................................................................................................24 2.4. Saunale eelnenud treeningu mõju sauna efektile..............................................................24 2.4.1. Katse läbi viimine......................................................................................................25 2.4.2. Andmete täpsus...........................................................................................
immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad, kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.
b)sisemine niiskus hüdruskoopne niiskus, see eraldub kütuse kuumutamisel üle 100 kraadi põlevkivi 0,5...5% Mida suurem on niiskus seda kulukam on transport. Niiske kütus külmub vaguni seinte külge. *mineraalosa ja tuha sisaldus: Liiv, kaltsium,mineraal osad, ja mitmed mittelahustuvad osad ja neist tekib tuhk. Põlevkivil on 50..60 % tuha sisaldus. *kütuse lendosad ja koks: V%. Määratakse katselisel teel laborites. *Kytuste kütteväärtus: on soojushulk mis eraldub 1 kg tahke v vedal kütuse v 1 m3 kohta Q(Kj/kg, MJ/kg, KJ/m3) . määratakse katselisel teel. Alumiseks kütteväärtuseks nim kütuse proovi põletamisel eralduvat soojushulka, mis vabaneb kui põlemisel tekib veeaur ei kondenseeru. Juhul kui veeaur kondenseerub, katlas eraldub soojust, ülemine kütteväärtus on suurem. Alumise kütteväärtuse saab arvutada ülemise kütteväärtusega Qat=Qüt-QH2Okond Vedelkütuste täiendavad kateristikud: Tuleb arvestada põletamisel:
saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. Ehk dQ->dT->dV->dU->dL, järelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja töö tegemiseks. dQ=dU+dL ,[J] (jagades selle M massiga) saame dq=du+dl ,[J/kg] Ühesõnaga soojushulk dQ kulutatakse siseenergia tõstmiseks ja töö tegemiseks. 19. Entalpia mõiste ja mat. avaldis koos seletusega. Entalpia soojussisaldus, mis on üks TD keha olekuparameeter, mis on soojustehnikasse sisse viidud et hõlbustada soojustehnilisi arvutusi. Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat: H =U + pV [J] h = u + pv [J/kg] 20. Entroopia mõiste ja mat
saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tõused dT võrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas võimeline tegema tööd dL. Ehk dQ->dT->dV->dU->dL, järelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja töö tegemiseks. dQ=dU+dL ,[J] (jagades selle M massiga) saame dq=du+dl ,[J/kg] Ühesõnaga soojushulk dQ kulutatakse siseenergia tõstmiseks ja töö tegemiseks. 19. Entalpia mõiste ja mat. avaldis koos seletusega. Entalpia soojussisaldus, mis on üks TD keha olekuparameeter, mis on soojustehnikasse sisse viidud et hõlbustada soojustehnilisi arvutusi. Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat: H U pV [J] h u pv [J/kg] 20. Entroopia mõiste ja mat
siniste kiirte kaotus on siis kõige märgatavam. Mida suuremad on päevaga võib vahetult maapinna kohal olev poolt. Seelle skaala null või nn. osakesed, seda pikemaid laineid nad õhukiht olla palju kuumem selle kohal absoluutne null kujutab endast kõige hajutavad, seda ühtlasem on erineva olevast õhust. Seetõttu toimub maapinna madalamat temperatuuri, mis on temperatuuri kõikumise perioodi lainepikkusega kiirte hajumine. Udu ja suhtes peaaegu paralleelselt liikuva võimalik, s.o niisuguse aine teoreetiline
Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine.
Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või saun (kas elamus või eraldi hoonena). Köögi kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 9 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.1 Uuritud elamute põhiandmed. Kood Ehitus- Korruse- Köetav Elamu kasutus talvel Renoveerimine Elanike arv Pesemis-
Võib esineda ohutuse probleeme (inimesed, seadmed). 39. Kirjelda juhtivusliku soojuslevi olemust. Millistes keskkondades see põhiliselt esineb (2 näidet)? Juhtivuslik soojuslevi levib aineosakeste liikumise tõttu. Esineb põhiliselt tahkes või vedalas keskkonnas. 40. Mida näitab aine soojusjuhtivustegur ? Võrrelda vabal valiku 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust. Soojusjuhtivustegur näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. 41. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel? Küttepind peab olema tehtud soojusjuhtivast materjalist. Küttepinna paksus peaks olema võimalikult peenike (õhuke). 42. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited.
- Oleme külmale rohkem tundlikud st kerge jahe tuul tundub ebameeldivamana kui soe puhang, Naised tajuvad külma rohkem. põhjus on paradoksaalne- nad on paremad sooja konserveerijad tänu ühtlasemale rasvkoepaigutusele tänu paremale isolatsioonikihile on naiste jäsemete verevarustus väiksem, mis põhjustabki suuremat jaheda tundlikust - Suurema rasvkohe puhul on jäsemed jahedamad, sest keha soojus ei jõua keha pinnale. Naiste suhteliselt suurema rasvkoe põhjuseks võib olla väiksem lihasmass – lihased toodavad soojust Sõltub veel Väsimusest- õhtul langeb kehatemperatuur (inimene jääb paremini magama külmas toas; külm kutsub üldse väsimust esile) kohanemisest keskmise keskonnatemperatuuriga kehalisest aktiivsusest- aktiivsematel on kõrgem keha temperatuur ja taluvad rohkem jahedat
.............................................................................................. 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.........................................................................................................................................6 Sauna liigid......................................................................................................................... 6 Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun........................................................................6 Soome saun......................................................................................
Kuivas õhus puudub veeaur Kuiva õhu olekuvõrrand ( eeldusel et m =1) pV(kuiv) = R (kuiv)*T - ideaalse gaasi olekuvõrrandiga on see erinevus et mass on ühikuline (1kg või 1 gr vms) . R(kuiv) erigaasikonstant. R(kuiv) = 287 J / kg*K = 0.287 J / g*K Tegijapoiss 2010 Kuiva õhu moolimass µ(Kuiv) = 28.96 g/mol Seda kaudu saadud µ(Kuiv)= R/R(kuiv) Kuiva õhu olekuvõrrand teisel kujul P=(kuiv)*R(kuiv)*T Veeauru olekuvõrrand Veeaur on nähtamatu , Saun ei aura , saun udutab . Kondenseerunud veetilgad lihtsalt tekitavad nähtava auru . Veeaur võib jäätuda , ideaalne gaas aga jääb alati gaasiks. Veeaur moodustab muude gaasidega mehaanilise segu. Kastepunkt - Vee molekulid on harilikult nii kaugel et nad ei moodusta veepiisiki ehk klastreid , liitumise teel . Teatud temperatuuridel see vist ikka juhtub ja seda nimetatase Kastepunktiks. Ühikulise massiga veeauru koguse olekuvõrrand - e V (veeaur) = R (veeaur) * T e- veeauru rõhk R(veeaur) =0
Kütuse viskoossust määratakse kas +20 või +50 kraadi juures (vastav märge tehakse kütuse passis). Naftaproduktide keemiline koostis on selline, et mida raskem on kütus seda kõrgem on viskoossus. Näiteid kasutatavate laevakütuste viskoosuste kohta: IFO- Intermediet Fuel Oil, IFO180 (CSt) – kerge kütus; HFO- Heavy Fuel Oil, HFO 600 (CSt) – väga raske kütus. Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus on kütuse eripõlemissoojus, st. soojushulk, mis eraldub ühe massi- või massiühiku tahke-, vedel- või gaaskütuse täielikul põlemisel. Eristatakse ülemist (Qü) ja alumist (Qa) kütteväärtust. Alumine kütteväärtus on ülemisest väiksem selle soojushulga võrra, mis kulub kütuses sisalduva vee aurustamiseks. Praktikas kasutatakse kütuse alumist kütteväärtust. Sõltumata kütuse liigist on nafta baasil toodetud kütused enam-vähem sama soojusväärtusega: Qa=39-44 MJ/kg
vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee
11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni- tagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) punastest hiidtähtedest või massiivsetest ülihiidudest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks pe
Kuiva puidu keemiline koostis: C 50%; O 43%; H 6%; N 1% *lisaks eelnevale sisaldab puit ka mineraalaineid *puidu põletamisel jääb järgi tuhk, mille moodustavadki puidus leiduvad mineraalained. *keemilistest elementidest leidub puidus nt naatriumi, kaltsiumi *sõltuvalt puu liigist jääb põlemisel tuhka 0,2...1 % puidu kaalust Puidu ja koore põlemine Puidust saadav soojushulk on arvutatav järgmise valemi järgi, kus C, H, O, W on puidu osatähtsus protsentides Q = 339C+1031H+109O-25W kJ/kg 1kg absoluutselt kuiva puidu põlemisel tekkib 19,6...21,4 MJ/kg turvas 23 MJ/kg masuut 40 MJ/kg 20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest tselluloos 40...50% hemitselluloos 25...35% ligniin (e puitaine) 20...30% Tselluloos- polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
