Molekulidevahelised jõud- Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud.Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeterTõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Soojusmahtuvus- Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI- süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri ja rõhu kaudu) kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb
Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid on lihtsuhkrud (fruktoos, glükoos) - oligosahhariidid, sahharoos=fruktoos+glükoos, maltoos=glükoos+glükoos, laktoos=galaktoos+glükoos
Samas kui makku koguneb liiga palju vett põhjustab see vaevusi kõhus ja isegi oksendamist. Jahe vesi imendub kiiremini kui soe. Vee funktsioonid 1.molekulaarsel tasandil - universaalne lahusti (lahustatava aine molekulide vahelised sidemed lagundatakse ja molekulid ümbritsetakse vee molekulidega, nt soolad, suhkur) - hüdrofiilsus (vesi koos vastava ensüümiga lagundab polümeerse ühendi väiksemateks osadeks) 2.raku tasandil - omab suurt soojusmahtuvust (takistab ülekuumenemist ja alajahtumist) - põhjustab rakkude siserõhku - omab suurt tähtsust normaalse ph säilitamisel 3.organismi tasandil - kaitsefunktsioon (ülekuumenemine näiteks) - ringelundkonna töötamine - hüdrostaatiline skelett (vee langus organismis põhjustab näiteks kortse nahal) - vesilahustunud olekus tajume erinevaid maitseid (soolane, magus, kibe jne jne) Ero Viik SPA Viimsi Tervis
N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10 W/mK, tulepüsivusklass REI 240, helipidavus 52 dB Silbeti plokk 127 /alusetäis Kergkruusplokid Kergkruusplokke kasutatakse 1 3 - korruseliste hoonete kandvate ja mittekandvate seinte ning vundamentide ehitamiseks. Toodete loetelus on lai valik heade tehniliste näitajate ja erineva paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab
Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel tekivad sellesse praod. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. Keemilised omadused: Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb
(ampull, segur, pulk) Vesi 400 4,18 Beckmanni 9 ml termomeeter Polüetüleenist 28,74 2,22 keeduklaas Katseandmete töötlemine Joonis . Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel: n = 3,51 m = 3,02 Lõigu keskpunkt: Tegelik temperatuurimuutus: Teades kalorimeetri soojusmahtuvust ja temperatuurivahet , arvutan neeldunud soojushulga aine hulga a kohta: Erilahustuvussoojuse leidmiseks jagan saadud soojushulga aine hulgaga grammides: Tulemused Antud laboratoorses töös määrasin soola integraalset lahustumissoojust vees, arvutades alguses kalorimeetri soojusmahtuvus. Adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvuseks tuli ning soola integraalseks lahustumissoojuseks vees tuli .
põhitasandil (vähim nurk abilõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel). Abilõikeservanurk mõjutab töödeldud pinna karedust ja töötlemisel tekkivate jõudude suurust, tavaliselt on abilõikeservanurga väärtus piires 10...45 kraadi. Mida väiksem abilõikeservanurk ................, seda parem on töödeldud pinna kvaliteet, kuid suurenevad lõikejõu. Lõikeservanurkade suurendamine vähendab teriku tugevust ja soojusmahtuvust. Optimaalseks peetakse lõikeservanurkasid väärtusega 45 kraadi (külgteral). 8) Tera tipunurk 180- .1 pealõikeserva ja abilõikeserva vaheline nurk põhitasandil 9) Pealõikeserva kaldenurk ............. nurk tera tippu läbiva põhitasandi ja pealõikeserva vahel. Nurk ........mõjutab lõikeserva vastupanuvõimet löögilisele koormusele ja laastu liikumise suunda töötlemisel. Pealõikeserva kaldenurka loetakse Venemaa kirjanduses negatiivseks, kui tera tipp on
q- soojushulk du- siseenergia muutus, muutub tehtud töö arvel dl- mehhaaniline töö Entalpia (soojussisaldus) Entalpia on olekuparameeter, mis sõltub ainult gaasi oleku parameetrist (p;v;t) pV rõhuenergia rõhu energua kujutab tööd, mida on vaja teha, et viia gaas mahuga V keskonda rõhuga p. Soojusmahtuvis ja erisoojus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri ja rõhu kaudu) kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. Soojusmahtuvust, mida mõõdetakse
1672 vesi 400 4,18 Arvutused: 1) Üldine soojusmahtuvus: ampull 0,8×30,95= 24,76 Klaaspulgad 0,8×72,51= 58 Polüetüleenist nõu 2,22×28,62= 63,54 Vesi 400×4,18= 1672 C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, C= 0,80×72,51+4,18×400+1,88×8,5+2,22×28,62= 1809,52 J/K Kuna ma tean soojusmahtuvust C, siis võtan jooniselt temperatuuride vahe t ning arvutan eraldunud või neeldunud soojushulga aine hulga a kohta: Q= t×C t= 4,91-4,28= 0,63 Q= 0,63×1809,52= 1140 J Lahustuvussoojus on leitav valemiga q= Q/a J· g-1 q= 1140/6,17= 184,76 J/g Järeldused. Lahustuvussoojuseks on 184,76 J/g, kalorimeetri soojusmahtuvus C= 1809,52 J/K. Kõige suurem viga tehtud töös võis tulla termomeetri näidu valesti vaatamisel.
g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g. C = 0,80*280,77 + 4,18*425 + 1,88*4,5 + 2,22*246,9 = 2557,694 J/K Teades kalorimeetri soojusmahtuvust C ja temperatuurivahet t (loen jooniselt 3), arvutatakse eraldunud või neeldunud soojushulk aine hulga a kohta: Q=t·C J t = 4,180 3,415 = 0,765 Q = 0,765 * 2557,694 = 1956,64 J Erilahustuvussoojuse leidmiseks jagatakse saadud soojushulk aine hulgaga grammides: Q q= a J· g-1 q = 1956,64/5,55 = 352,54 J/g JÄRELDUSED
soojushulk. Selleks et põlemine kalorimeetris kulgeks täielikult ja kiiresti, põletatakse kütus erilises paksuseinalises hermeetiliselt suletavas terasnõus hapniku atmosfääris rõhuga 2,5...3,0 MPa. Kütuse põlemisel vabanev soojushulk kulub kalorimeetrilise pommi ja kalorimeetri teiste osade temperatuuri tõstmiseks. Mõõtes temperatuuri tõusu ja teades kogu kalorimeetrilise süsteemi soojusmahtuvust, võib arvutada soojushulga, mis vabaneb antud kütusekoguse põlemisel. Kütuse täielikul põlemisel aurukatla või tööstusahju koldes põleb kütuse süsinik süsinikdioksiidiks CO2, veisnik veeks ja väävel väääveldioksiidiks ja lämmastik eraldub vabal kujul. Kütuse põlemine rõhu all hapniku atmosfääris põlevad kütuse süsinik ja vesinik samuti vastavalt süsinikdioksiidik ja veeks kuid kütuse väävel vääveltrioksiidiks ja
erisoojusega valada veekogus massiga , temperatuuriga ja erisoojusega , siis süsteemi temperatuur peale tasakaalu saavutamist avaldub. Valemiks kasutatakse võtet: Erisoojusega sarnane, kuid sellest veidi üldisem mõiste on soojusmahtuvus.11 Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikuliste ainekoguste kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks.12 11 https://et.wikipedia.org/wiki/Erisoojus (10.02.16) 12 https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusmahtuvus (10.02.16) 11 5. Sulamissoojus Sulamissoojus on soojushulk ja füüsikakonstant, mida on vaja ühe massiühiku tahke aine
mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). ·Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur a. Ruumpaisumistegur P = 3a. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, täpsete aparaatide koostamisel, sillakonstruktsioonide ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. · Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta [J/K]. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K]. · Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm].
keha suureneb Vee soojuspaisumine: Teatud temperatuuridel vee ruumala soojenedes väheneb Vee temperatuuri ühtlustumine Soojusmahtuvus: Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temperatuur tõusen Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temperatuuri muudu suhe Soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks Kolmikpunkt: Tahke, vedel ja gaasiline faas esinevad koos Kriitiline punkt: Kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel Latentne soojus: Üleminekul ühest faasist teise neeldub või vabaneb energiat Atmosfäärifüüsika: Atmosfääri kihid: Troposfäär: 0-12 km Enamus ilmastikunähtustest Veeaur ja tolm Stratosfäär: Ülapiir 50 km Alt külm, ülespoole temperatuur tõuseb Osoonikiht
SOOJUSMAHTUVUS Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temp tõuseb. Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temp muudu suhe. Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Keha soojusmahtuvus sõltub: 1.keha materjalist 2.keha massist 3. välistingimustest temp, rõhk; Massiühiku (m=1kg) temp tõstmine ühe kraadi võrra: Aine massiühiku soojusmahtuvust nim aine erisoojuseks; 5 FAASI MUUTUSED Enamus aineid saavad esineda vedelal, gaasilisel või tahkel kujul. Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. -tasakaalus ei saa olla rohkem kui 3 faasi, nelikpunkti pole olemas; -olekudiagrammid koostatakse katse andmete põhjal; -võimaldab öelda, millises olekus antud tingimustel aine on;
Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad)
Soojamahtuvus > Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. > Erisoojus on soojushulk , mida vajatakse, et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra. > Väga suure soojusmahtuvusega on vedelikud. Seetõttu niiskumisel materjali soojusmahtuvus suureneb. > Väikese soojusmahtuvusega on metallid: Kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. > Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks oamama küllaldaselt soojusmahtuvust. See ühtlusab ruumide temperatuuri ööpeva kestet. Tulekindlus > Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja keskel ilma sulamise, pragununemise ja tugevuse tunduva koatuseta. > Liigitatakse : 1) tulekindlateks (fireproof) temperatuur >1580 kraadi (sulamistemp) > 2) rakelt sulavad ( hard melt) temp = 1350...1580 kraadi > 3) kergelt sulavad temp <1350 kraadi. > Jaotatakse mittesüttivateks ( ei põle, ei söestu) , raskeltsüttivateks ja süttivateks.
Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub soojusmahtuvus? Puidul on väike soojusjuhtivus, kuid palju suurem soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub peamiselt: Ei sõltu: Temperatuurist Puiduliigist Suurel määral niiskuse-% Puidu tihedusest 25. Millisel puidu töötlemise operatsioonil on oluline teada soojusmahtuvust? See omab tähtsust puidu kuivatamisel vajaliku soojushulga arvutamisel ja sellest sõltub kuivatustehnoloogia valik! 26. Kui suur on puidu soojuspaisumine puidukiudude ristisuunas võrreldes pikisuunaga? Kas temperatuur puidus tõuseb kiiresti või aeglaselt? Ristisuunas on 10 korda suurem. Väikese soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. 27. Mis on puidu kütteväärtus? Millist puiduliiki eelistaksite ahju või kamina kütmisel?
pindadel; 4. Leitakse suhteline niiskus vastavatel pindadel. Kriitilised kohad, mida tuleks kontrollida: Antud meetodi piirangud: Meetodiga saab teada mingi perioodi lõpptulemuse, kuid mitte selle perioodi kestel toimunud muudatusi. Arvutusi saab teha ainult statsionaarses olukorras, seega ei arvestata ääretingimuste (temperatuuri või niiskuse) pideva muutumisega. Meetod ei arvesta materjalide hügroskoopsust e. niiskusmahtuvust, ega soojusmahtuvust. Ei arvestata tuulega, vihmaga, päikesega. Konvektsiooni ja kapillaarset liikumist ei arvestata. Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale tõuseb tuuletõkke- plaadi sisepinna niiskustase. Tuuletõkkeplaat peab olema hea niiskusjuhtivuse ja soojatakistusega. Pressitud mineraalvillast tuuletõkkeplaatide sisepinna suhteline niiskus jääb väiksemaks, kui samadel tingimustel kasutatavatel puidkiudplaat- või kipsplaat tuuletõketel. 28
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine- on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab
Eksotermiline protsess – protsess, milles energia liigub süsteemist keskkonda. Kui energia neeldub süsteemis, on tegu endotermilise protsessiga. Soojusmahtuvus (C) – sama soojushulga saamisel muutub eri ainete temperatuur erineval määral, iseloomustab seda määra: suuremal kehal on suurem soojusmahtuvus C = q/T Konkreetset ainet iseloomustab erisoojusmahtuvus e erisoojus: Cs = C/m, m on keha mass Võidakse kasutada ka molaarset soojusmahtuvust e moolsoojust: Cm = C/n, n on moolid Soojushulga mõõtmine. Kui on teada aine eri- või moolsoojus, saab temperatuuri muutusest arvutada kehale antud soojushulga: q = CT q = mCsT q = nCmT Soojushulka mõõdetakse kalorimeetriga. Termodünaamika I seadus. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstante (energia jäävuse seadus). Kui süsteem vahetab ümbrusega energiat töö ja soojuse kujul, siis vastab siseenergia muut nende kahe summale: U = q + w
pikaajalise püsiva iseloomuga geograafilisi kliimavööndid. Mereteede valikul, nende ajaloolisel väljakujunemisel, samuti laeva- ja sadamaehituses on alati arvestatud antud vööndi klimaatiliste tingimustega. Olulist osa meie planeedi kliima kujundamisel omab Maailmameri. Hõlmates 71% kogu maakera pinnast, on ta tohutuks reservuaariks, mis soojal ajal talletab, külmaperioodil aga annab soojust ümbritsevale keskkonnale. Maismaa seevastu, omades ligi 4 korda väiksemat soojusmahtuvust ja väikest soojusjuhtivust, soojeneb suvel ainult mõne meetri sügavuseni. Seetõttu, omades suvel küll kõrgemat pinnatemperatuuri, kaotab ta selle aga talvel, kus temperatuur maapinnal võib teatud laiuskraadidel langeda kümneid kraade alla nulli. Selle seaduspärasuse tulemusks on erinevad õhutemperatuurid kontinendi ja ookeani kohal. Suvel on õhk ühel ja samal laiusel ookeani kohal jahedam kui maa kohal ning talvel on see jällegi vastupidi. Sellega on ka seotud
Kolm nõuet ideaalsele 8,314 J/molK gaasile: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikeseks); Kui gaas on piisavalt heas lähenduses b) molekulide põrked anuma seintega on ideaalne (e. ideaalne gaas), siis piisab absoluutselt elastsed (molekuli kiiruste väärtusest. väärtused ei muutu põrkel); Kuid olgu öeldud, et on võimalik ka üks ei muutu, siis nimetatakse protsessi molaarset soojusmahtuvust leida: isoprotsessiks. 1.Töö isohoorilises protsessis: kui gaas soojeneb, siis selle siseenergia kasvab. Gaasi jahtumisel selle siseenergia väheneb. = aine soojusmahtuvus konstantsel const, A= -pV = 0 e. . rõhul 2
piir , suurema energiavajadusega inimestel tekib hapnikupuudus ja nad uinuvad igaveseks. Madal õhurõhk tekitab hüposkiat , kopsuturseid , CO2 puudulikkust vms , dekompressioonitõbe , organismis olevad gaasid paisuvad. Eelneva valemiga saab arvutada vaba langemise keskmise kiiruse antud kõrguselt hüpates vms. Keha soojusmahtuvus on soojushulk , mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Sõltub : materjalist , massit , välistingimustest. Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks. c=ckeha/m Molaarne soojusmahtuvus(massiasemel on moolimass antud) C=c*µ Isokoorsed on protsessid mis kulgevad konstantse ruumala tingimustes . (Cv constantne ruumala) Termodünaamika esimene seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu (energia jäävuse seadus). Molaarne isokoorne soojusmahtuvus soojushulk 1-mooli gaasi temperatuuri
suurustena sisse kui koostada diferentsiaalvõrrand reaalse süsteemi kohta. Indeksitest n (võrrandi esimene kolmandik) tähistab süsteemi väljundsuurust, m (teine kolmandik) tähistab häiringu mõju ja k tähistab regulaatori toimet. Terve objekti diferentsiaalvõrrandi järk võib osutuda väga kõrgeks, eriti soojuslike objektide korral. Diferentsiaalvõrrandi koostamisel jagatakse üldkuju suureks arvuks osadeks, millest igaüks omab konstantset temperatuuri ja vastavat soojusmahtuvust. Mida suuremaks valida osade arv, seda täpsem on diferentsiaalvõrrand ja seda kõrgem on võrrandi järk, kusjuures nmk. Kui võtta reguleerimise ja häiringu toime kokku, siis saadakse uus võrrand: n n -1 n- 2 d xv + d xv + d xv + ... + dxv + an n an-1 n-1 an- 2 n- 2 a1 dt a0 xv = dt dt dt m m -1 m- 2 g m d xmsis + g m-1 d mx-1sis + g m- 2 d mx- 2sis + ..
Muutlik koormus põhjustab mootori vahelduvat soojenemist ning jahtumist. Pöörleva ja seisva mootori jahtumise intensiivsus on erinev. Samuti erinevad 2...3 korda vastavad soojuslikud ajakonstandid. Kaitseaparaadi tööd ülekoormusel iseloomustavad kõige paremini joonisel 2.56 näidatud aja-voolu tunnusjooned. Need on koostatud lähtudes mootori soojusmudelist ning 137 arvestavad täiskoormusvoolu, mootori soojusmahtuvust, akumuleerunud soojusenergiat, jahtumistingimusi ning nende muutumisi rootori paigalseisu ja vääratuse korral. Programmeerimisel antakse ette täiskoormusvool ja rakendumisaeg 6-kordse täiskoormusvoolu juures t 6x. Viimase valiku aluseks on maksimaalne oodatav käivitusaeg, s. t t 6x > t käiv. Mootori soojenemisel väheneb ülekoormuse taluvusaeg. Seepärast erinevad kõverad külma ja kuuma mootori jaoks. Nn külma kõvera korral on mootori vool
Vesi võib palgi pinnale sattuda kaldvihma või räästa vigade tõttu. Aeglane väljakuivamine on põhjustatud varjuküljest või liiga ligidal kasvavast taimestikust (Joonis 2.15). Palgid hakkavad mädanema enamasti pinnalt (maltspuidu osast), mädanenud osa hakkab hiljem kooruma. Kuna seina pind muutub poorsemaks, siis ka niiskus imbub palkidesse kiiremini ja kuivab välja aeglasemalt. Seina kõrgenenud niiskustase suurendab mõnevõrra soojuskadu, kuna suureneb puidu soojusjuhtivus, ja soojusmahtuvust, mis suurendab samuti küttekulu, kuna puidu temperatuuri tõstmiseks kulub rohkem soojust (Joonis 2.14). Mädaniku ulatuse suurenedes võivad hakata suurenema õhulekked kahjustunud seina kaudu. Kui põhjust ei likvideerita, siis mädanemise kiirus ja ulatus suurenevad. Joonis 2.15 22 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
Kui mootor saab liiga rikast segu siis suureneb ka põlemise temperatuur silindrites mis toob kaasa heitgaaside temperatuuri kasvu mis omakorda võib katalüsaatori keraamilise osa känkrasse põletada. Samuti ei taha katalüsaator tooreid bensiiniaurusi (kui mootor jätab vahele vigase süütesüsteemi pärast või eriti lahja segu pärast) mis "kütavad" katalüsaatori üle. Tähelepanek: Kuna katalüsaatori keraamiline osa ei oma soojusmahtuvust siis pärast 10 minutilist mootori seisakut jahtub katalüsaator nii palju, et pärast mootori käivitamist ei pruugi ta kohe tööle hakata. Eriti kehtib see natuke vanemate autode juures kus katalüsaator asub väljalaskekollektorist kaugel. On olnud kahetsusväärseid juhtumeid kus on nö. ,,välja praagitud" masin millel on korras katalüsaator. Selleks, et sellist asja ei juhtuks oleme vajadusel enne heitgaaside mõõtmise algust teinud katalüsaatori
annaabi.ee 
