3 Q2 = U + A2 . Kuna mõlema protsessi korral tõsteti gaasi temperatuuri ühe ja sama kraadide arvu võrra, siis oli gaasi siseenergia muutus mõlemal juhul ühesugune (ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist), seega U = Q1 ja saame tulemuseks Q2 = Q1 + A2 = 60 + 40 = 100 J . Vastus: kui gaas paisus isobaarselt, anti talle soojushulk 100 J. NB! Tasub teada, et gaaside korral on soojushulkade arvutamine keerukam, sest see sõltub gaasiga tehtavast protsessist. Nagu me eelmises ülesandes nägime, on jääval rõhul soojendamisel vajaminev soojushulk suurem kui jääval ruumalal soojendamisel, sest jääva rõhu korral gaas paisub ja osa juurdeantavast soojusest läheb paisumistööks. Soojushulga arvutamise valem Q = c m T jääb küll endiseks, kuid erisoojused on jääval ruumalal ja jääval rõhul toimuvatel protsessidel erinevad. (Täpsemalt räägitakse sellest
tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 109.-110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Q1 - Q2 T1 - T2 = Q1 T1 See, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu, on oluline selle pärast, et temperatuuri saab mõõta, soojushulka mitte. 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus? Entroopia on korrapäratuse (kaose) mõõt ja veel üks olekuparameeter. Entroopia näitab, kui suurel määral on energia süsteemis ühtlustunud ehk muutunud inimese
Valguse muundumine keha siseenergiaks nimetatakse neeldumiseks. Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. Siseenergia levik ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Kehadevahelise soojusvahetuse korral suureneb kõigi soojenevate kehade siseenergia täpselt nii palju, kui väheneb jahenevate kehade siseenergia. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Soojusülekandes esinevate soojushulkade summa null, s est saadud soojushulk (Q1) on positiivne ja antud soojushulk (Q2) negatiivne. Keha siseenergia väheneb kui keha teeb mehaanilist tööd. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Miks teki all soe? Sp, inimene kiirgab soojust. Kiirgus läbi kasuka või teki ei lähe. Kasuka ja teki soojusjuhtiv on halb, sest seal on palju õhku. Konvents ei toimu, sest karvade vahel ei saa õhk liikuda. Sinu kiiratav soojus ei lähe välja.
Soojusjuhtivus Energia kandub edasi aineosakeste omavaheliste põrgete tulemusel (metall) Konvektsioon Energia kandub edasi gaasi või vedeliku voolude abil (toas radiaator) Soojuskiirgus Energia kandub edasi kiirguse teel (nt lõke) Soojushulk Siseenergia kogus, mille keha saab või annab ära soojusülekande käigus Soojuslik tasakaal Kehade poolt saadud ja ära antud soojushulkade algebraline summa on 0 Kalorimeeter Mõõteriist soojushulkade mõõtmiseks Sulamine Aine üleminek tahkest olekust vedelasse Sulamistemperatuur Temperatuur, mille juures aine sulab Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub ühe kg. Aine sulamiseks sulamistemperatuuril Tahkumine Aine üleminek vedelast olekust tahkesse Aurumine Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse
abil)........................................................................................................................................................ 9 21.Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis..........................................................................................9 22.Isohoorne , isobaarne protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerite vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt)..................................9 23.Isotermne ja adiabaatiline protsess ideaalse gaasiga ( kujutada PV,TS diagrammidel, termiliste olekuparameerita vaheline seos, töö ja soojushulkade leidmine diagrammidelt)................................10 24.Polütroopne protsess (def, polütroobi võrrand pV=nk, polüentroopsete protsesside kujutamine PV diagrammil. )..................................................................................................................
Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel (eriti soojushulkade arvutamisel) vaja lisada antud aine kohta käivaid andmeid. Neid enamasti ülesande tekstis ei anta ja tuleb seega leida tabelist. Antud ülesandes oli selliseks alumiiniumi erisoojus. Kuna vaadeldavas temperatuurivahemikus alumiiniumi agregaatolek ei muutu (alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 0C), siis arvutatakse soojendamiseks vajaminev soojushulk valemiga Q = c m T = c m (t 2 - t1 ) . Asendades algandmed, saame tulemuseks Q = ( 890 3 (80 - 20) ) J = 160000 J = 160 kJ.
Põhiosad: 1)soojendi 2)jahuti 3)töötav keha (gaas,aur). Carnot- soojusmasinate teooria looja, kes tõestas, et maksimaalne kasutegurmax= T1-T2/ T1x 100%, kus T1- soojendi ja T2- jahuti temperatuur (K). Töö valem- Kui gaas tõukab kolbi pindalaga S teepikuuse s võrra, siis tehtud töö A=Fs. Kuid jõud= rõhkpindala ehk F= pS. Saame A= pSs. Kuid Ss=V (ruumala juurdekasv). Seega A= pV. Seega gaas või aur teeb seda rohkem tööd, mida suurem on rõhk ja mida rohkem gaas või aur paisub. Soojushulkade valemid 1)Keha soojenemiseks vajalik ja jahtumisel eralduv soojushulk Q=cm(t2-t1) 2)Kristalse aine sulatamiseks vajalik ja selle tahkumisel eralduv soojushulk Q=m 3)Vedeliku aurustamiseks vajalik ja auru kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm Vedelike omadused: 1)Pindpinevus-iga vedeliku pind püüab kokku tõmbuda mistõttu väikesed vedeliku kogused võtavad kera kuju. 2)Märgamine-vedelik valgub tahke keha pinnal laiali. 2.1)Mittemärgamine-vedelik ei valgu laiali tahke keha pinnal
71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest, tuletage tuiklemise võrrand. *See on praktikas sageli esinev nähtus. Segav ja kasulik. · · · · 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. ...
Soojusvahetuseks nimetatakse protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse kehade süsteemi, mis vahetavad soojust. Suletud süsteemi korral pole ta soojusvahetuses süsteemiväliste kehadega, vastupidisel juhul on tegu avatud süsteemiga. Soojust on teistele kehadele võimeline üle andma iga keha, mille temperatuur on üle 0 K. Lõplikult ülekantava soojushulga määrab vahetunud soojushulkade vahe. Külmemad kehad annavad soojust edasi kiiremini liikuvate molekulide arvelt. Gaasi rõhk ja ruumala on jäädaval temperatuuril võrdelised. Isoprotsessiga on tegu siis, kui üks kolmest olekuparameetrist on muutumatu. Kui muutumatu on rõhk, nimetatakse protsessi isobaariliseks. Kui muutumatu on ruumala, nimetatakse protsessi isohooriliseks. Kui muutumatu on temperatuur, nimetatakse protsessi isotermiliseks. Isoprotsessid on ideaalse gaasi olekuvõrrandi rakendamise erijuhud. = m0v
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks
Laps proovib seda kohe süüa, aga kõrvetab keele ja jätab 15ks minutiks selle lauale jahtuma. 15 minuti pärast saab laps suppi sööma hakata, sest supp on jahtunud. Supp ühtlustab oma temperatuuri toatemmperatuuriga. 8. Kirjuta kasuteguri arvutusvalem: a) kasuliku töö ja soojushulga järgi = A/Q * 100% A kasulik töö (J) Q masinale antud soojushulk (J) b) soojushulkade järgi = Q1-Q2 / Q1 * 100% Q1 masinale antud soojushulk (J) Q2 masinast väljunud soojushulk c) gaasi temperatuuri järgi = T1-T2 / T1 * 100% T1 masinasse siseneva gaasi temperatuur (K) T2 masinast väljuva gaasi temperatuur 9. Kirjuta oma arusaam väitest ,,Inimene on soojusmasin." Inimene on soojusmasin, sest me eraldame soojust väliskeskonnale
Soojusmasin - Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Nt aurumasin TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Millest sõltub soojusmasina kasutegur? - Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha Mis on isoprotsessid? isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu Kasvuhooneefekt - Maapinna lähedase õhukihi soojenemine soojuskiirguse neeldumise tõttu atmosfääris olevates osades gaasides (nn. kasvuhoonegaasid) Loomulik ja eluks vajalik loob sobilikud tingimused eluks Maa Kasvuhoonegaasid - CO2 , veeaur, metaan (CH4 ), N2O
6. Milline keha siseenergia komponent on seotud TEMPERATUURI muutusega? Kineetiline energia 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine OLEKUmuutusega? Potensiaalne energia 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia kehas olevate ainete omavaheline energia. Keemilise sideme energia on molekuli siseenergia. 9. Kumb on meie jaoks olulisem, kas aine siseenergia või aine siseenergia muutus? Siseenergia muutus on oluline. Seotud soojushulkade ja nende kandumisega ühelt kehalt teisele. 10. Mida näitab energia? See näitab, kui palju tööd keha või kehade süsteem saab teha. (1g võrdub 1N; 1kN võrdub 100kg) 11. Suhestage mehaaniline töö ja soojushulk? Mõlemad tööd ja mõõdetakse samades ühikutes. 12. Kas me maksame korteri soojendamisel energia või soojushulga eest? Soojushulga (ja tehtud töö) eest. 13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? Energia ühik on 1 kw · h 14
109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 110. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? µ, µ µ . µµ µ. 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Kahe keha temperatuuride võrdlemiseks tuleb sooritadaCarnot pööratav tsükkel kus üks keha on soojendi ja teine jahuti. Temperatuuride suhe on võrdne soojushulkade suhtega ja ei sõltu kehade ehitusest. Gaas, vedelik, Tahke keha. 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus? Entroopia on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter.
105) Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 106) Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? termodünaamiline temperatuuriskaala null-punktiks on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks. Vee kolmikpunkt on sellel skaalal 491,688 °R. 1 K = 9/5 °R Kahe keha temperatuuride võrdlemiseks tuleb Sooritada Carnot pööratav tsükkel kus üks keha on soojendi ja teine jahuti
ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud soojushulk (J), c J on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuri vahe). Aine võib olla kolmes olekus nn agregaatolekus: gaasiline, vedel või tahke. Soojushulkade arvutamine aine üleminekul ühest agregaatolekust teise (faasisiirdel): 1) sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: Q = m , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg).; 2) aurustumine ja kondenseerumine aine muutub vedelast gaasiliseks ja vastupidi: Q = Lm , kus Q on vastavalt kas aurustumiseks kulunud või
2-3: adiabaat (adiabaatiline paisumine); 3-4: isoterm (isotermiline kokkusurumine); 4-1: adiabaat (adiabaatiline kokkusurumine). Kasutegur on määratud ainult kahe temperatuuriga ega sõltu töötavast kehast: 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Kahe keha temperatuuride võrdlemiseks tuleb sooritada Carnot' pööratav tsükkel, kus üks keha on soojendi ja teine jahuti. Temperatuuride suhe on võrdne soojushulkade suhtega ega sõltu termomeeterkeha valikust. 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus? Entroopia on korrapäratuse mõõt ja üks olekuparameeter. Taandatud soojuse ehk entroopia valem:
111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Pööratav protsess see on protses, kus ümbritsevas keskkonnas ei toimu muutusi. See on nn tasakaaluline protsess. Mittepööratav on mittetasakaaluline protsess. 107
Jõujooned saavad alguse positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul. Pilet 14.2 Soojusmasina tööks vajalikud tingimused ja kasutegur. Soojus masin on masin mis teeb mehaanilist tööd. Kütuse põlemisel vabaneva soojusenergi arvul. Soojusmasina tööks on vajalik : soojendi Q1, Töötav keha, kahuti e. Kondensaator Q2, Kasulik töö = Q1-Q2 A=Q1-Q2 soojusmasina poolt tehtud kasulik töö on võrdne soojendile suunatud ja jahutile antud soojushulkade vahega. Soojusmasina kasutegur on kasuliku töö suhe soojendilt saadud soojushulgaga. =A/Q1=Q1-Q2/Q1100% 30-40% kasutegur. Carrot Kasutegur =T1-T2/T1100% Pilet 14.3 Ül: Liikumishulga jäävuse seaduse kohta. m1V1+m1V1=(m1+m2)V Pilet 15.1 Kondensaatorid. Kondensaatorite liigid ja kasutamine. On seadis, mis võimaldab salvestada elektrivälja energiat. Lihtsaim kondekas koosneb 2'st plaadist, mille vaheline kaugus on nende mõõtmetest palju väiksem. Mahtuvus sõltub plaatide suurusest
entroopia muuduks Ei ole otseselt mõõdetav termodünaamiline suurus Suletus süsteemis mittekahanev suurus Suletud süsteemis ei saa entroopia väheneda Korrapäratus, puudub energeetiline ühik, võimalik vähendada – korrastatuse suurendamine Soojusmasin: Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha Maksimaalne võimalik kasutegur Soojuspaisumine: Keha soojenedes keha ruumala tavaliselt suureneb Molekulid liiguvad kiiremini – põrkuvad tugevamini – lükkavad üksteist eemale – keha suureneb Vee soojuspaisumine: Teatud temperatuuridel vee ruumala soojenedes väheneb Vee temperatuuri ühtlustumine
võrratusemärki, saame: Q2 Q1 + 0. (5.31) T2 T1 Viimane valem on tuletatud soojusjõumasina töötava keha korral, kuid sellel on hoopis suurem üldistav tähendus: kui termodünaamiline süsteem teeb läbi lõpmata aeglase (tasakaalulise) ringprotsessi ja jõuab tagasi algolekusse, siis süsteemile antud (ja sellelt võetud) soojushulkade ja üleandmise kohal olnud temperatuuride suhete ehk taandatud soojushulkade summa on null. See summa mõõdab ühe meie jaoks uue füüsikalise suuruse muutust, mis on null, kui süsteem jõuab algolekusse tagasi. Järelikult on see olekuga üheselt määratud funktsioon, seda nimetatakse entroopiaks, tähistatakse S. Kui süsteem läheb lõpmata aeglaselt ühest olekust teise, siis entroopia muutust S mõõdab taandatud soojushulkade summa; reaalsete protsesside korral on S sellest suurem
Võimalik vähendada-korrastatuse suurendamine Soojusenergia ei saa täielikult üle minna mehaaniliseks energiaks! Universiumi ,,soojussurma" teooria- lõpuks ühtlustub kogu universiumi temperatuur siis on korratus kõige suurem tööd pole võimalik enam teha ja osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2
4. Gaas surutakse kokku adiabaatiliselt, kuni tema temperatuur tõuseb soojendi temperatuurini. Tööd kujutab joontega ümbritsetud ala pindala. Carnot tsükkel on kõige efektiivsem protsess soojusenergia tööks muundamisel ja vastupidi (kasulik töö oleneb tsükli kujust) ja on ideaalne seetõttu, et töötab pööratava tsükliga. 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Ei olene termomeeterkeha valikust. EI 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus? Entroopia on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter. Entroopia statistiline tõlgendus - Iseenda hooleks jäetud süsteem läheb vähemtõenäoliselt tõenäolisemasse olekusse ja püsib seal kuitahes kaua. Taandatud soojus.
t a +t rad t operatiivne= ,℃ 2 Keskmine kiirgustemperatuur - arvutatakse kiirgavate pindade kaalutud keskmiste temperatuuridena. Efektiivne temperatuur – on võrdne niiskusega küllastunud õhu temperatuuriga, kui õhu liikumiskiirus on 0,1 m/s. Iseloomustab õhu temperatuuri, niiskuse ja liikumiskiiruse koosmõju. 13. Temperatuur (ºC, K, ºF) Soojuslevi – kõrgema ja madalama temperatuuriga kehade soojushulkade ühtlustumine suletud süsteemis soojusjuhtivuse teel. Seega soojuslevi põhjustab temperatuuride erinevus. Soojus levib kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Soojuslevi viisideks on: juhtivus, konvektsioon, kiirgus. Keha soojuslikku seisundit ja keha molekulide liikumise kineetilist energiat iseloomustab keha temperatuur. 14. Soojusjuhtivus, Fourier-i seadus Soojusjuhtivus – soojuse (energia) edasi kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale
• mõnikord muutumatu • entroopia kasv väljendab energia kadu Suletud süsteemis ei saa entroopia väheneda! Väljendab korrapäratust, segadust. Võimalik vähendada – korrastatuse suurendamine. Soojusfüüsika Soojusmasin: Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina areng: Aurumasin→Sisepõlemismootor→Auruturbiin→Reaktiivmootor Soojusmasina kasutegur, η (eeta) on tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha! Külmutuskapi töö alused: 1) Kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad 2) Kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm) 3) Külmutusaine ringleb külmkapi torudes 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku – p ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära – kondenseerub (kondensaator)
Seade on kõige sobilikum kohtadesse, kus värske õhu hulk on suur. Kasutusalad on tootmishooned, industriaalhooned jne18. 2.) kliima jahutamine Frecolair Seade tegeleb õhuvahetuse ja -jahutusega. See on mõeldud suuremate soojushulkade eemaldamiseks hoides temperatuuri konstantse19. 3.) õhukonditsioneerid ujulates 17 http://www.menerga.ee/ee/the_company/our_idea/how_everything_started/index.htm 18 http://www.menerga.ee/ee/our_range/products/db4.htm 19 http://www.menerga.com/Frecolair-Type-14.162.0.html?&L=2 17 ThermoCond Public
Samas termiline kasutegur väheneb (elektri tootmine) aga üldine soojusekasutegur suureneb. (inimesed kasutavad sooja vett, jne) Selliseid elektrijaamu, mis väljastavad peale elektrienergia veel soojust nimetatakse koostootmisjaamaks (N:IRU). Sellist jaama aga iseloomustab soojuskasutustegur k. l0 ' q2 ' k t k ' . Kus l0´ - on kasulik töö, mis läheb elektrienergia tootmiseks, q2´ - on tarbijatele q1 antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 25. Gaasiturbiinseadme ringprotsessid. Gaasiturbiinseadmed jagunevad avatud ja suletud ringprotsessiga seadmeteks. Avatud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19a) on kolm põhilist koostisosa – kompressor, põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri
sooritatud tööst. Seda seetõttu, et tagastamatutes protsessides läheb osa tööst hõõrdumise olemasolul üle gaasi siseenergiaks. Termodünaamika esimene seadus jääb kehtima ka tagastamatute protsesside korral, kusjuures valemis dq = du + dl J/kg esinev töö l tuleb asendada tagastamatus protsessis sooritatud tööga l´. Seega dq = du + dl´ . Tagastamatutes termodünaamilistes protsessides sooritatakse protsessidesse viidavate soojushulkade arvel vähem mehaanilist tööd kui tagastatavates protsessides, s.t. dl´< dl . Tagastatavas ja tagastamatutes protsessides sooritatavate mehaaniliste tööde vahe läheb gaasi siseenergia suurendamiseks. Termodünaamilise protsessi tagastamatus, mis viib protsessis sooritatud mehaanilise töö vähenemisele, vähendab alati soojuse tööks muundamise efektiivsust. Tagastatavad termodünaamilised protsessid vastavad ideaalsele olukorrale. Tegelikkuses
(t2_ t1) t1 - algtemperatuur (oC) t2- lôpptemperatuur (oC) m - keha mass (kg) c - erisoojus, mis sôltub ainest ja selle soojenemise protsessist. Erisoojus näitab,kui suur energiahulk kulub 1kg antud aine soojendamiseks 1oC vôrra. [J/(kg.K)], [J/(kg.C)] Adiabaatiliseks nim. protsessi, kus puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga, kuid see vôib säilida süsteemi erinevate osade vahel. See on soojusliku tasakaalu vôrrand : Q1+ Q2+ Q3+ ... = 0 Siin on näha, et kôikide süsteemisiseste soojushulkade kogusumma on null, mis tähendab, et nii palju kui ühed osad soojust annavad, saavad teised osad juurde. Pöördumatud protsessid on looduses need, mis kulgevad vaid ühes suunas ehk nende vastandprotsess iseenesest ei toimu. a) soojus kandub soojemalt külmemale b) maha langenud kivi ise üles ei kerki c) organismide vananemine. Soojusmasinad on seadmed, mis muudavad kütuse siseenergia mehaaniliseks tööks. Sisepôlemis-, diisel-, reaktiivmootor, auru-, gaasiturbiin.
10) T1 T 2 Q Võrratust (4.10) nimetatakse Clausiuse võrratuseks (Clausiuse võrratuse erijuhtum). Suurust T nimetatakse taandatud soojushulgaks. Antud võrratuses kehtib võrdusmärk vaid pööratavate protsesside korral, mittepööratavate protsesside korral on taandatud soojushulkade summa väiksem nullist. Võime vaadelda vaadelda pööratavate protsesside tsüklit ka üldisemal juhul - eeldame, et tsükli jooksul on iga väike lõik, mille korral süsteemi temperatuur on peaaegu konstantne, pööratav (võime eeldada, et tsükli jooksul on süsteem vastastikmõjus terve hulga reservuaaridega), siis võime kirjutada Qi ∑i Ti ≤0,
¤Tarad on heledad, värvilised rõngad, taevavõlvil kiiresti. on ligikaudu 2,45 MJ/kg=585 cal/g. mis ümbritsevad taevakeha, kui see Virmaliste vormid jagatakse: helendab läbi õhukeste pilvede Cs, Cc, 1. Monotoonsed kaared ja ribad rahulikud · Tekkinud soojushulkade As, Ac. Heledas päikesevalguses võib virmalised, mis laiuvad üle terve taevavõlvi summa peab võrduma aluspinnas piki geomagnetilist paralleeli. neeldunud kiirgusenergiaga. Selle Veekogude soojenemine ja jahtumine tarasid vaadata läbi tumeda klaasi või 2. Kiirjad kujud suure vert
Kui teil ei õnnestu pliiatsetaati hankida, ostke lihtsalt äädikhapet ja pistke plii selle sisse. Selleks sobivad hästi püssikuulid. 3.4. TEISED "LÕHKEAINED". Järgnev osa käsitleb muud tüüpi aineid, mida saab kasutada vara hävitamiseks tule läbi. Kuigi ükski eelpool-kirjeldatudainetest ei kuulu lõhkeainete kilda, annavad nad siiski lõhkeainete kasutamisega sarnaseid tagajärgi. 3.4.1. TERMIIT. Termiit on kütuse ja oksüdandi segu, mida kasutatakse hiiglaslike soojushulkade tekitamiseks. Peatükis3.2.3. teda ei tutvustatud, kuna tal pudub vastav reaktsioonikiirus. See on väga peeneks pulbriks jahvatatud raua-oksiidi ja alumiiniumi segu. Süüdatuna hakkab alumiinium põlema ja ekstraheerib rauaoksiidi hapniku. Toimuvad kaks tõeliselt eksotermilist reaktsiooni, mis koostöös tekitavad umbes 2200? C temperatuuri. See on pool aatomirelva poolt tekitatud kuumusest. Segu süütamine on muidugi raske, kuid süüdatuna on see üks efektiivsematest
annaabi.ee 
