- naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes - luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus VESI * dipool -> universaalne lahusti (tähtsaim ülesanne) *osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid Jood Kilpnäärme Struuma kilpnäärme haiglaslik hormoonide(türoksiini) ja valkude suurenemine süntees
Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed. LIIGESED keraliigesed silinderliigesed plokkliigesed plokkliigesed KÕÕLUS Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. HAIGUSED
vähendamine, vaid kui see on õigesti teostatud aitab see kaasa ka sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine tõstab oluliselt vigastuste tekkimise riski. Üldsoojendus algas liigeste ringidega alustades kas siis varvastest liikudes alt üles või alustades kätest (sõrmedest) liikudes allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese terves ulatuses sünooviaga (liigesevõie). Selline „õlitamine“ võimaldab liigestel funktsioneerida tunduvalt paremini ja liigesed on tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Tuleks teha aeglased ringjad liigutused, nii päripäeva kui vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks teha järmiselt, kas alustate 1 -st ja liigute 11 suunas või alustate 11 – st ja liigute üles ühe suunas:1)sõrmed 2)randmed 3)küünarliigesed 4)õlad
Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste
Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin) Energia saamine (ATP; glükoos+O2 hlükogeen Treening
ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED · Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased
* Energiavaru (rasva kiht) * Ensüümide aktiveerimine * Struktuurne (biomembraanides) * Ainevahetuse mõjutamine * Siseorganite kaitse * Termoregulatsioon 7) Vesi moodustab põhiosa anorgaanilistes ainetes (70...90%). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri.Vesi on universaalne lahusti.Vesi Termoregulatsioon (higistamine ja transpiratsioon). Veel on kaitsefunktsioon (pisarad, liigesevõie). VEE Funktsioonid : * Tagab rakkude ainevahetuse (vesilahused) * Kindlustab ringeelundkondade töö (veri) * Tagab raku siserõhu (närtsimine, kortsud) 8) Põhilised Orgaanilised rühmad on : SAHHARIIDID : Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, vere erütrotsüütide koostises määravad nad veregrupi, kuuluvad mõndade hormoonide koostisesse, hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on hea säilitada.(Nt: glükogeen, mida leidub seentes).
põhiliselt sörkjooks või liigesteringid, mis valmistab lihaseid venituseks. 6 5. Üldine soojendus Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus Täpselt sellises järjekorras need sooritada tulekski. 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks alustada nr 1-st ja liikuda 11 suunas või vastupidi: 1. sõrmed 2. randmed 3. küünarliigesed 4. õlad 5. kael 6. talje 7. puusad 8. jalad 9. põlved 10. pahkluud 11. varbad 2
Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46
Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku. Täiskasvanu kehas on üle 200 luu. Skeleti kaal moodustab 1/5 inimese kaalust. Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldav neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesvedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigesekihn ühendab kõhresid ning tekitab luude vahelise õõnsuse Liigesevõie hõõrdumise vähendamiseks Kõhr pehmendamaks ja muuta sujuvamaks liikumist. KERALIIGESED võimaldab mitmes suunas liigutada. Õlaliiges, puusaliiges PLOKKLIIGES võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Põlvekeder SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. Selgroog Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostanud näiteks ajukolju luud. Nende ühendusi nim. koljuõmblusteks.
2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesanded on: · täidab raku sisemuse (tsütoplasma, raku vaheruum) · taimedel lähteaine fotosünteesiks · hea lahusti · tagab raku siserõhu · temperatuuri regulatsioon (higistamine · osaleb loomade paljunemises · kaitseülesanne (pisaravedelik, liigesevõie) · ringeelundkonna töös (veri, koemahlad) 3. Sahhariidid ehk süsivesikud taimede tähtsaim ehitusmaterjal (7590%) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid glükoos e viinamarjasuhkur sahharoos e roosuhkur, tselluloos - looduses levinuim peamine energiaallikas polüsahhariid, taimede vartes
(taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) · 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja 3 Vesi kindlustab organismisisese transpordi (taimedes tõusev ja laskuv vool, loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). · 4. Kaitsefunktsioon a)Pisarvedelik tekib 35 ml öp b)Sülg tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. · 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. · 6. Areng nii eoste kui seemnetega vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas või organismisiseselt vesikeskkonnas. Inimese vedeliku bilanss : · Tuleb : a) joogist ja söögist )j g j g · b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 0,4 l ööpäevas)
Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. * Vesi tagab raku siserõhu e turgori. * Vesi kindlustab organismi ringeelundkondade töö (vereringe, lümfiringe). * Vesi kindlustab termoregulatsiooni. Vee auramine jahutab keha (higistamine, taimedel õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos 2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid
1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid ringjaid liigutusi nii päri- kui ka vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt, mitte jäigalt ja katkendlikult. Ringitamist võiks alustada nr 1-st ja liikuda 11 suunas või vastupidi: 1. sõrmed 2. randmed 3. küünarliigesed 4. õlad 5. kael 6. talje 7. puusad 8. jalad 9. põlved 10. pahkluud 11. varbad 4 2. Aeroobne tegevus
Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju. Viljastumine kas vees või vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi on organismide elupaik ja keskkond. Vesi on organismide arengu ja leviku keskkond. (Kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel)
3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri ja lümf) 4. Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee auramine jahutab keha. Osa loomi higistab, osa ei higista ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojusmahtuvuse tõttu aitab veri säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 5. Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast. liigesevõie ''õlitab'' liigeseid imetajate loode areneb vesikestad ehk amnios. Orgaanilised ühendid ja nende ülesanded organismis Süsivesikud .. on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid taimedes loomorganismides (2%) mikroorganismides (12-28%) seentes (3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: lihtsuhkrud (monosahhariidid) oligosahhariidid malktoos, laktoos, sahharoos liitsuhkrud ehk polüsahhariidid tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin
vähendavad nende töövõimet. Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgavatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine algtasemele pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad sellest hapramaks ja nende murdumise oht suureneb. Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui määre liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb. Mõõdukas liikumine see- eest pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu. Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega, kas teatud treeninguga või ka
----------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed
------------------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed
· Negatiivne- organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. (kehalisel tööl dissimilatsioon on suurem kui assimilatsioon) Vee ainevahetus Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Tal on termoregulatoorne toime. Liigestes leiduv liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Looteveedelik kaitseb loodet termiliste ja mehaaniliste mõjutuste eest. DEHÜDRATSIOON-vee sisalduse langus. HÜPERHÜDRATSIOON-veesisaldusetõus. Hüpotooniline hüperhüdratsioon tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku tarbimist pärast vedelikukaotust. Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus
väheneb -- taimed närtsivad, kortsud HEA LAHUSTI OSALEB KEEMILISTES REAKTSIOONIDES FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE aitab säilitada püsivat sisetempi kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS TRANSPORDIB AINEID - kindlustab ainevahetuse rakkudes; eemaldab jääkaineid; pisaravedelik; liigesevõie MAKROELEMENDID - -elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest 1. SÜSINIK C – *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm. *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *on hingamise ja käärimise jääksaadus 2. VESINIK H
2) Halvad elu- ja töötingimused 3) Külmetamine, külm ja niiske õhk (halb ilm) 4) Liigeste ülekoormus: ülekaalulisus, suur füüsiline koormus Reumatoidartriit - progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus. Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Osteoartroos Kõhrede taandareng ja hävimine, mis kaasneb vananemisega. Liigesevõie kaob ära ja kõhred kuluvad. Podagra - kusihappe ainevahetusest tingitud haigus, verre koguneb rohkesti kusihapet ning kusihappesoolad ladestuvad kudedesse ja tekib liigestepõletik. Risk: meessugu, liigsöömine, alkohol, diabeet, neeruhaigused, gen. eelsoodumus. Suure varba valu! Osteoporoos luustikuhaigus, kus luustikumass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Kaltsiumi vähesuse tagajärjel, võib tekkida d-vitamiini puudusest kuna kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita.
Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Vesi on makrotoitaine. Ta on aga universaallahusti. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest. *Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektrilistepotensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca on oluline osa erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri
· Vaagnavööde 2 puusaluud, ristluu. Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga. · Keha kõige pikem luu reieluu. · Luudevahelised ühendused: liidused liikumatud luudevahelised ühendused; liigesed kahe või enama luu liikub ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi (kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie). · Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid. · Annab kehale kuju. · On lihastele kinnituskohaks. · Võimaldab sooritada liigutusi. · Kaitseb siseelundeid. · On mineraalainete talletaja. · On vereloomeelund (punane luuüdi). · On rasvade talletaja (kollane luuüdi).
Vee ülesanded organismis: - tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi: rakku saabuvad ja väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on arakus vett, seda kiirem on ainevahetus. - Tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimsese nahale tekivad kortsud. - Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). - Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. - Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad, liigesevõie, loode arenebvesikestas. Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid: - energeetiline
D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7. Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha) Orgaanilised ained: · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Nt. fruktoos Nt. maltoos Nt. tärklis glükoos saharoos tselluloos
vaeslapse rolli, neis häirub ainevahetus ja selle tulemuseks on lihaste nõrkus. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Nii kaasneb veesisalduse vähenemisega organismis kortsude teke vananeval nahal. Imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab aga eriti sileda ja kauni nahakuju. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näidetena mainime hõõrdumise vähendamist (veerikas liigesevõie) ja ärritavate ainete ja osakeste ärauhtumist ning lahjendamist (pisarad, sülg). Lõpuks tasub mainida sedagi, et inimeste elu järjepidevus on veega lahutamatult seotud. Veerikkas limakeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lootevesi koosneb umbes 99% ulatuses veest. Ülejäänud ulatuses sisaldab lootevesi loote naharakke, karvakesi, erinevaid toit- ja jääkaineid
· Kurgid 95% · Piim 89%-90% · Liha, kala 65%-85% · Kanamuna 55%-65% · Puit 45% · Samblikud, seemned 12%-15% Vee põhifunktsioonid organismides: · Universaalne lahusti · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi · Tagab raku siserõhu ehk turgori · Kindlustab ringeelundkondade töö · Osaleb termoregulatsioonil · Täidab kaitsefunktsiooni Pisarad- vähendavad hõõrdumist, eemaldab võõrkehi Liigesevõie- vähendab hõõrdumist Lootevesi- imetaja loode areneb vesikestas ehk amnionis Bioloogia Page 4 Orgaanilised ained 9. september 2009. a. 12:51 Bioloogia Page 5 Sahhariidid 21. september 2009. a. 13:48 Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostis on süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid - süsiniku aatomeid molekulis 3-6: · Riboos (C5H10O5)
arengu peetus 26. Vee tähtsus organismis: Ta on makrotoitaine, universaallahusti, paljudes reaktsioonides üks lähteaine, osaleb kehavormide säilitamises, termoregulatoorse toimega. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest vee jaotumine organismis: 1) Rakusisene vesi – 50% kehakaalust 2) Rakuväline vesi – 20% kehakaalust (3/4 rakkudevahelises ruumis; 1/4 soontesiseses ruumis) -- Organismi päevane veevajadus: • 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: • Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg • 4..
· Vesikeskkond kaitseb teatud raku struktuure üle kuumenemise eest.(mitokondrid). Organismi tasandil · Kaitse üle kuumenemise eest. Loomadel: a) higistamine- omane kõikidele imetajatele peale vallaliste, kuid termorregulatoor on oluline inimestele ja hobustele. b) termoregulatoorne lõõtsutamine. Taimedel: vee arumine õhulõhedes- transpiratsioon(kilekott ümber saab tõestada) · Hõõrdumise vähendamine( vesi toimib omalaadse libestina) Nt: vee rikas liigesevõie, pisarvedelik vähendab ka hõõrdumist-> kuivade silmade sündroom(haigus). · Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele) · Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel). · Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas, mis tagab viljastumise. · Vesi arengukeskkonnakana: roomajad, linnud ja imetajad-> nende looted arenevad
tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas. b)areng toimub organismisiseselt vesikeskkonnas. (loode areneb lootevedelikus : a kaitseb loodet põrutuste eest. b) hoiab keskkonna stabiilse
vaeslapse rolli, neis häirub ainevahetus ja selle tulemuseks on lihaste nõrkus. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Nii kaasneb veesisalduse vähenemisega organismis kortsude teke vananeval nahal. Imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab aga eriti sileda ja kauni nahakuju. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näidetena mainime hõõrdumise vähendamist (veerikas liigesevõie) ja ärritavate ainete ja osakeste ärauhtumist ning lahjendamist (pisarad, sülg). Lõpuks tasub mainida sedagi, et inimeste elu järjepidevus on veega lahutamatult seotud. Veerikkas limakeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lootevesi koosneb umbes 99% ulatuses veest. Ülejäänud ulatuses sisaldab lootevesi loote naharakke, karvakesi, erinevaid toit- ja jääkaineid
Turgor on raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 7. Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. 8. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik, ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi); kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesevõie); loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju). Sisalduvas keskkonnas leiab aste viljastamine. IV Ökosüsteemi tasand. Peamine kliimat kujundav faktor oma kolme agregaat olekuga- vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel oluline roll nii veeringel kui hoovustel. Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks.
meduusi rakkudes kuni 95%. Vee funktsioonid organismi tasandil Kaitsefunktsioon, kaitse ülekuumenemise eest- higistamine (higistavad kõik imetajad peale vaalaliste), enamike imetajate puhul on higistamine suhteliselt tühine. Imetajatest higistavad inimesed ja hobused (hobuste higi on väga valgurikas) ning termoregulatoorne lõõtsutamine (peale imetajate ka roomajad). Hõõrdumisvastane kaitse liigesevõie ning pisaravedelik. Lahjenduskaitse e väljauhtumine- lenduvad ärritavad ühendid kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline