Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid EL sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). Piirangud liikmesriikidele: · stabiilsuse ka kasvu pakti piirangud -eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st -võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st * ühtsed tollid kolmandate riikidega. * struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks. * Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. EL-i siseturu neli vabadust: Tootmistegurite vaba liikumine- kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine EL-i liikmesriikide piires. Ühisturu toimimise eesmärk. Kaubad- ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mis tahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnoloogilistele tingimustele. Kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisis). Piirangud liikmesriikidele: 1) stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud; a) eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst; b) võlakoormus ei tohi ületada 60% SKTst; 2) ühtsed tollid kolmandate riikide kohta; 3) struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaal- majandusliku arengu tagamiseks; 4) solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduses liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mis tahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele nõuetele. Põhinõue on, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda.
uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24) · Kehtib põhimõte, mille kohaselt abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel määramata ajaks. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate täisealisusest, st vanus alates 18. eluaastast (tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest). · Abielu sõlmimise takistused (§-d 2-4). Takkistustena on loetletud sugulus
missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte
missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte
missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte
missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33.Mittediskrimineerimise põhimõte
Euroopa Komisjon keda/mida esindab? käitumisreeglite kindlaksmääramine. Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis Nt. Komisjoni liikmed volinikud ei esineda oma riiki tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 32. Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast nimeliselt!!!) ja põhiülesanded
Isikute paljususe regulatsiooni aluseks on kohustuse jagatavus ja mittejagatavus. Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest: Osakohustus-Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist. Ühiskohustus-Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita. Solidaarsuskohustus-Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos. 16. Lepinguliste kohustuste täitmise üldised põhimõtted Lepingulise kohustise tõttu on üks isik kohustatud teostama teise isiku kasuks teatava teo, võlausaldajal tekib õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele
kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. 3. Otsused – on tervikuna siduvad adressaadi suhtes – kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. 4. Soovitused ja arvamused – mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga (nt Valged raamatud). Ei ole siduvad. 3 EL õiguse põhimõtted: 1) Asutamislepingust tulenevad põhimõtted. • Solidaarsuskohustus – liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. • Mittediskrimineerimine – lepingus käsitletud valdkondades on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Eesmärgiks võrdsete tingimuste loomine EL kodanikele ja juriidilistele isikutele. On siseturu keskne põhimõte – isikute, tööjõu, kaupade, teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine. Alates Amsterdami lepingust kuuluvad
Liikmesriik ei pea määrusega midagi tegema hakkama ja ei tohi neid muutma hakata. 31. Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine. · Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32. Solidaarsuskohustus · Liikmesriigis võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist 33. Mittediskrimineerimise põhimõte
Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena. Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest: Osakohustus Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist. Ühiskohustus Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita. Solidaarsuskohustus Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos. Lepingus sätestatud kohustused võivad olla: Otsesed Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas põhikohustused või kõrvalkohustused. Viimaste
ülimuslikud ehk prioriteetsed. Põhimõtte rakendamise aluseks on Euroopa Kohtu poolt 1964. aastal menetletud kohtuasi `Costa v. ENEL (case 6/64)'. VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohus sätestas nimetatud põhimõtte juba 1963 aastal menetletud kohtuasjaga `Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie der Belastingen (case 26/62)'. SOLIDAARSUSKOHUSTUS Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. MITTEDISKRIMINEERIMINE Ilma, et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud
23 Jõustunud: mai 2004 · Bulgaaria ja Rumeenia liitumisleping Sõlmitud: aprill 2005, Neumünster Abbey (Luksemburg) Jõustunud: jaanuar 2007 · Lissaboni leping (Reformileping) The Lisbon Treaty / Treaty of Lisbon Sõlmitud: detsember 2007, Lissabon Jõustunud: detsember 2009 Euroopa Liidu õiguse põhimõtted: · Asutamislepingutest tulevad põhimõtted Solidaarsuskohustus (ELTL, art. 10, end. Art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.
o Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). o Piirangud liikmesriikidele: o Eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o Võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st. o Ühised tollid kolmandate riikide suhtes. o Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks. o Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg Eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. Euroopa Liidu 4 vabadust: o Kaupade vaba liikumine o Teenuste vaba liikumine o Kapitali vaba liikumine o Tööjõu vaba liikumine Ühisraha euro Euro võeti kasutusele Eestis 1. Jaanuar 2011. Põhjused: o (NR1) Eestile tagab eurokasutuselevõtt välisinvesteeringute suurenemise
· otseste maksude ühtlustamist ei nõuta Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas: · Stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud o eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st · ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes · struktuuriabi madalama arengutasemega liikmetele jätkusuutliku sotsiaal- majandusliku arengu tagamiseks · solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele o Ühisraha euro Euro on EL ühine raha majandusruumi tugevdamiseks. Uutel liikmesriikidel üleminek kohustuslik, vanadest riikidest UK, Rootsi, Taani erandid. Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama
Venemaa, Ukraina ja USA-ga; - otseste maksude ühtlustamist ei nõuta Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas: · Stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud o eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st · ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes · struktuuriabi madalama arengutasemega liikmetele jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu tagamiseks · solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele 26 13.3. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus. Lk.177-179 Ühisturg ehk majandusalane koostöö põhineb EL neljal vabadusel: · kaupade vaba liikumine · teenuste vaba liikumine · tööjõu vaba liikumine · kapitali vaba liikumine
2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks; Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. NB! Euroopa Liidu 4 vabadust: Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku arengu tagamiseks; Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku arengu tagamiseks; Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
kapitali vaba liikumise tagamiseks (nt käibemaks ja aktsiisid). Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud: 1) eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKPst 2)võlakoormus ei tohi ületada 60% SKPst ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele Ühisturg. 28 Ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. Kaubad: Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda ükskõik millises teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele
Kohustusega ühinemine (§178) - kolmas isik astub võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale (kumulatiivne ühinemine). Võlgnik ei vabane kohustusest, vaid tema kõrval omandab kohustused ka võlasuhtesse astunud kolmas isik - võlausaldaja nõusolekut ei ole vaja, sest, kohustusega ühinemisel puudub vajadus võlausaldaja huvide eriliseks kaitseks - kohustusega ühinemine võib toimuda ka taganemise eesmärgil- erinevus käendusest - kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus (võlgnik ja kolmas isik vastutavad kui solidaarvõlgnikud) (VÕS § 178 lg 4). Võlausaldaja võib nõuda omal valikul kohustuse osalist või täielikku täitmist kas esialgselt võlgnikult ja uuelt võlgnikult ühiselt või mõnelt neist eraldi. Kohustuse täitnud võlgnikul (uuel või endisel) tekib tagasinõudeõigus VÕS § 69 alusel Lepingu ülevõtmine (§179) - seinse lepingupoole asendamine uuega
annaabi.ee 
