Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama ja töötama oma äärelinnast välja
ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis on looduslik, on ka loomulik ja häbeneda pole midagi.
1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsismiperioodi instrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas. Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga. Seal on rohkesti situatsioonikoomikat, põnev ja kirev karakteritegalerii, palju pingestatud ansambleid. ,,Haaremirööv" (1782) oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Üks kuulsamaid Mozarti oopereid on ,,Don Giovanni", kus ta ühendas muusikaliselt opera buffa, opera seria ja Singspiel'i stiili. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. 5. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma)
Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on neis tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid, kuid tema tegelased on elulähedasemad. Muusika on väga viisirikas ja kauni meloodiaga. Enamasti on ainestik minevikust, kuid paar ooperit on ka ajast, mil ise elas. Kõiki oopereid läbib armastuse ja headuse teema. Kõige surematum on ,,Figaro pulm", mis valmis viie kuuga ja kus on rohkesti situatsioonikoomikat, põnevat ja kirevat karakterigaleriid. Üks kuulsamaid on ka ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt", kus helilooja ühendas kõigi tolle aja ooperitüüpide ja lisaks veel draama ja kirikumuusika väljendusvahendid. Vaimulikku muusikat on Mozarti loomingus üsna vähe. Tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi helilooja surma tõttu pooleli, selle lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr.
· Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). · Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke. Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: · Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" · Eduard Vilde "Pisuhänd" · Lydia Koidula "Säärane mulk" Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne
Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.
Allikaks oli siin legendid jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes kostüümidse ja ja rohke butafooriga. Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15. sajandil jätkasid nende traditsioone teiste üritustega. Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat. Sotii oli lühike, sagely improviseeritud ülikoomiline narrimäng. Näiliselt süütute naljadetaga peitus tihtipeale poliitika. Keskaja narrikuju võeti hiljem üle renessansiteatrisse. Keskava vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega. Väga populaarsed olid nees Saksamaal. Seal korraldati isegi koomilste olustikutseenidega rongkäike, kus osales vastlasantide kamp. Inglismaal mängiti moraliteed, õpetlik näidend. Nagu nimigi ütleb siis jagati
Teose puändiks oli hetk, mil Justin teatas Paige'ile, et läheb temaga kaasa. Neiu algul kahtles, kas Justin ikka suudab nii, tagasivaatamata põgeneda. Suutis, ja nad läksidki koos. Nii lõppeski Justini ja Julie-Ann'i kihluspidu ja ilmselt ka suhe. Mulle väga meeldis see etendus, kuna seal oli palju mulle tuttavaid näitlejaid ja muidugi ka minu suur lemmik Kadri Adamson, keda ma olen austanud juba mitmeid aastaid. Väga palju oli etenduses vaimukaid ütlemisi ja situatsioonikoomikat,mis kogu saalitäie naerma ajas. Samas oli lugu ka väga põnev ja usutavalt mängitud. Olen varemgi Vana Baskini Teatri etendusi vaatamas käinud, näiteks "Hilinenud pulmaööd" , kus oli samuti peaosas Kadri Adamson. Arvan, et tegu on väga professionaalse teatri ja näitlejatega, ning mulle väga meeldib see mida ja kuidas nad laval mängivad.
Me näeme seda keevalist vanemvenda, keda Lauri nudipeaga sõnniks nimetad, alatasa ühest meeleoluäärmusest teise langevat. Kuid ägedaimgi sööt taltub kiiresti, andes maad härdale meeleliigutusele. Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv. Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat. Me naerame südamest Juhani jutu üle härrasrahvast, kes sööb, kaltsud rinnal, ega oska pärast einet lusikatki puhtaks lakkuda. Omajagu koomikat on Juhani sagedastes enesehaletsemistes. Hih! Seal on kogu see põrgu härraslik toredus, seal on see kohutav kirjatarkus ning hirmuäratav auväärsus. Nüüd kangestuvad kõik mu liikmed ja mu jalad panevad armuheitmatult vastu. Ah! Mis pean ma tegema sel timukatunnil, mis ma pean tegema, teie õnnetu vanem vend
13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. 14.Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus: Moralitee - õpetlik-allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede kinnitamiseks kõrvutati moraliteedes voorusliku ning pahelise inimese elu.
vaimsete probleemide üle. ,,Ihnur" peategelasest saanud ihnuse võrdkuju (teretamiseks ei anna kätt vaid laenab seda). Läheb vastuollu perega rahapärast. Viimastes teostes pöördub Moliere keskklassi poole. ,,Kodanlasest aadlimees" naeruvääristab inimesi, kes lasevad end matslikul kombel alandada. Segadus, kes on kes? ,,Arst vastu tahtmist" inimest peetakse kellekski teiseks. Kasutab oma teostes karakterkoomikat, situatsioonikoomikat ja kõnekoomikat. Moliere ise väidab, et kirjanik peab kujutama ühiskondlikke pahesid kasvatuslikel eesmärkidel. Naerab välja edevust, rumalust, ihnust. Johann Wolfgang von Goethe (1794 1832) · Pärit Maini Jõeäärsest Frankfurdist. Isa oli õigusteaduste doktor sümpaatne, heatahtlik. Kunstianded pärinud emalt. Peres vaimne õhkkond, haridust ja kultuuri peetakse tähtsaks. Oluliseks kujuneb Herderiga (rahvaluule autor). Suureks eeskujuks
nimelisest poisist. Vanatädi Aili, kellelt Sander on seni sünnipäevaks vaid kootud sokke või sooja aluspesu saanud, kingib talle mikroskoobi. Kõik on esialgu vaimustuses, kuid mida aeg edasi, seda suuremaid probleeme mikroskoop ning sellega vaadeldavad esemed ja olendid kaasa toovad. Tavalisel juhul lõpekski lugu ema kapituleerumisega ja putukate eest Pärnusse pagemisega, kuid Kristiina Kass poleks tema ise, kui ta lugu lõplikult üle vindi ei keeraks. Nii laseb varasemateski teostes situatsioonikoomikat kasutanud kirjanik purgil ämblikega mikroskoobikarpi sattuda ning tädi Ailil selle koguduse jõulukorjandusel vaestele lastele annetada. Minu arvates on see lugu üks Kristiina Kassi teostest huvitavaim ning see tundub hea raamat. „Käru Kaarel“ on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast – vanaemast, kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari
ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/ · farss algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja svankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat · sotii narrimäng, lühike improviseeritud ülikoomiline pala; süütute naljade taga peitus poliitiline satiir · vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega; eriti populaarsed olid need Saksamaal Nürnberigs koomilise sisuga rongkäigud · moralitee Inglismaal mängitud õpetlik-allegooriline näidend; rahvale jagati kõlbelisi näpunäiteid · keerukamaid ja/või ohtlikumaid osi etendasid kutselised veiderdajad, zonglöörid
dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda tavapärast naeruvääristamist. Ooperi 11 tegelast moodustavad ainulaadse karakterite galerii, alates aadellikult suursugusest ja oma väljenduses pigem tõsisesse ooperisse sobivast krahvinnast kuni armuvalus vaevleva paaz Cherubino meisterlikult kujutatud naiivsuseni. ,,Figaro pulma" on nimetatud ansambli- või karakteriteooperiks ja see on omataoliste hulgas muusikaliselt kahtlemata rikkaim.
värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. Kiriku tähtsus keskaegses vaimuelus (hagiograafia, liturgiline teater) Hagiograafiad olid ülistavad pühakute elulood, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Need olid peamiselt mõeldud lihtrahvale. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest kõik sündisid, jätsid maised kiusatused, tegid imetegusid ja surid märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. Liturgiline teater pikad piibliteemalised dialoogid, mida hakati esitama suurte kirikupühade, eriti
ja sageli vastuolulisedki jooned. Kõik tähtsamad ooeperid on sündinud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. "Figaro pulm" - tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. Esimene koostöö klassitsismiajatu väljapaistvama libretistiga. 4-vaatuseline, koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik teos, kus pole peamiseks suured soolinumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonrolli kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat. "Don Giovanni" - teine libretistiga koostöös valminud ooper. Aluseks 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine "kivist külalisest" - hauamonumendist, kes tuleb kätte maskam teda pilganud ülbele rüütlile.Süzee pole koomilise ooperi jaoks tavaline, ooper lõpeb väga dramaatiliselt. Da Ponte(libretist) nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikaliselt opera buffa, operia seria ja Singspieli stiili.
(1938) naeruvääristavad kodanlike võimumeeste tegevust ja poliitilisi intriige, poliitiline allegooria peitub ka komöödias "Vaheliku vapustused" (1943). Pärast II maailmasõda jätkas Raudsepp oma loomingut, pilgates aegunut ja iganenut inimeste teadvuses. Tuntumad selle perioodi komöödiad on "Tagatipu Tiisenoosen" (1946) ja "Tillereinu peremehed" (1948). Komöödiakirjanikuna valdas Raudsepp hästi situatsioonikoomikat ja rahvalikult rikast keelt, mis võimaldas luua vaimukat dialoogi. Ta nägi ja kujutas kodanliku ühiskonna mentaliteeti ja selle kandjaid erekoomilises valguses, mis kindlustas talle populaarsuse. Eesti kirjandus- ja kultuurielu XX saj alguskümnendil. "Noor-Eesti" 1905.a puhkes Venemaal revolutsioon, mis avaldas mõju riigi kõigi rahvaste kultuuri- ja kirjanduselule. Revolutsioonivõitlus omakorda andis kirjanikele ainet teoste loomiseks. A.H.Tammsaare, E.Vilde, Fr.Tuglas ja G
naeruvallandamise universaalseimaiks rekvisiitideks igal pool ja kõigil aegadel. Sellele seltsib koomilise kuju lakkamatult naerule kõditav võlu (punane nina, linnulõug, küüraklus jne.). Varjundatult peab neid koomika alamaid vorme kasutama ka kõrgem, kui nõnda öelda tohib, ,,tõsisemaks" tempereeritud koomika, arendades situatsioone keerulisemaks või kasutades väliskuju grotesksust iseloomuhuumori tõhustamiseks. Vaadeldes Tammsaare loomingut me ei leia selles puhast situatsioonikoomikat kuigi suurel määral. Üldse Tammsaare kogu varasemas toodangus, alates ta realistlike juttudega, seejärel ta mänglevais psühholoogilistes novellides ja lõpetades ,,Kõrboja peremehega", on kalduvus komismi sootuks hõre, kuigi seda siin-seal aimab esinevat. ,,Vanade ja noorte" realistlikud või naturalistlikud lood küll ei põlga teatud üksiksituatsioonide (eide-taadi magamaheitmise pusklemine aseme pärast, kuni eit hoopis voodist pudeneb, ,,Kahes paaris ja ühesainsas" jm.)
Sentimentaalsed rahvaraamatud nn jenovevad jutustasid haletundeliselt noorest naisest, kes valesüüdistuste tõttu peab taluma alandusi ja piinu, kuid ausana, jumalakartlikuna, vooruslikuna suudab kõike kannatada ja saavutab moraalse võidu. Krahv Peter August von Mannteuffel (1768-1842) peateoseks ,,Aiawite peergo walgussel" (1838), milles on proosavalme, luuletusi, päälkirjata jutustus, kasutab rahvapärast keelepruuki, sõna- ja situatsioonikoomikat, lõi huvitavaid tüüpe. Carl Wilhelm Freundlich (1803-1872) kirjutas sentimentaalse rahvaraamatu 1837. aastal algupärase sentimentaalse jutukirjanduse parimaks näiteks on Suve Jaan (Johann Freidrich Sommer, 1777-1851) jutustus ,,Luige Laus" (1843). esitab eesti talupojaseisusest mehe vapra sõdurina ajalooliste sündmuste taustal. 14. 19. sajandi esimese poole eestikeelne luule: valgustus, sentimentalism, varane romantism.
MIkumärdistumine siin nähakse teatavat ohtu vm. Teine tähtis draamakirjanik Tammsaare märgib hoiatavalt mikumärdistumise ära ja rõhutab, et pole võimalik lõputult Raudsepa liini järgida. See võitlus puudutab ka retseptsiooni, ega mikumärdistumine on ka retseptsiooni fenomen. Kesksel kohal Joorami ja Tammiku suhe, mis käivitab intriigi. Intriige on ka seal kõrval. 1) Valdab koomika põhivõtteid: ta valdab päris hästi dialoogia, situatsioonikoomikat ja keelega saab ka enam-vähem hakkama. Muidugi ka karakterite värvikas väljajoonistamine 2) "Mikumärdit" hakati tajuma teatris ja kirjanduses kui teatavat rahvuslikku teksti. Seda võib tõlgendada ka Vanapagana ja Kaval-Antsu lugu + Rahvusliku lugemise võimalusi on mitu, aga jääb ka lisakahtlus, mis ei pea teksti väärtusi hajutama, aga peab kinnitama, et asjal on rohkem kui kaks külge. Nimelt kui
revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii meelelahutusteatri kui ka poliitilise teatri. 1920. aastate poliitilist teatrit Saksamaal saab kirjeldada kolmest aspektist: · Teater kasutas rahvalikke mänguvõtteid (laadateater, tsirkus, commedia dell'arte, revüü), sidus nendega didaktilisi või agitaatorlikke elemente ning nalja ja situatsioonikoomikat. · Propageeriti kõikvõimalikku lavatehnikat. Tehnilise meedia (raadio, film, pildiprojektsioon) integreerimine lavastuses. · Poliitiline teater oli mõjutatud traditsioonilisest kirjanduslikust teatrist. Dramaturgia muutumine eepilise teatri nime all mõjutas ka poliitilist teatrit, sest hakati kirjutama ka aktuaalsetel, ühiskondlikel teemadel. Erinevate mõjutajate tuules arenes välja erinevat liiki teater, mida võib nimetada poliitiliseks. 1930
Kõikidel sündmustel on õnnelik lõpplahendus, lahtist lõppu ei kasutata.. Ka siis, kui lapsed päris palju pahandust teevad, laheneb olukord vanemate humoorika ellusuhtumise abil. Probleemidest ülesaamise kergus julgustab last maailma avastama. Lugude kompositsioon on lastepärane, sündmused on esitatud nende toimumise järjekorras. Lastele, kes armastavad ,,miks"-küsimusi, on sündmuste põhjuslik seos alati olemas. Lugudes on palju situatsioonikoomikat, mis tuleneb hästi mõeldud lapsetegude tagajärgedest ümbritsevatele (,,Liisu leiutab küünlapuhuja", ,,Vett pritsiv kivi"). Lood jäävad enamasti reaalsusesse pidama, fantaasiamängudele eriti ruumi ei anta. Peategelase fantaasialennud tuuakse alati maa peale tagasi selgitusega, et see kõik on ikkagi väljamõeldis. Lapsemeelset kujutluslendu kirjeldatakse järgmistes lugudes: ,,Jäätisepidu", milles Liisu ennast jäätisemaale fantaseerib; ,,Lugu sellest, kuidas Liisu
annaabi.ee 
