Sissejuhatus Soojustagastite tasuvuse ja tõhususe hindamise põhikriteeriumiks on selle paigaldamisega kaasnev energia kokkuhoid. Energia kokkuhoiu arvutamise aluseks on tagasti kasutegur. Paraku on esinenud selle igapäevasel kasutamisel ebakompetentsust, mistõttu on saadud ebaadekvaatseid tulemusi. Soojustagastid Üheks energia kokkuhoiu viisiks on kasutada ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat. Külmal perioodil saab sissepuhkeõhku eelsoojendada väljatõmmatava õhuga. Kuumal perioodil, kui väljatõmbeõhu temperatuur on madalam välisõhu temperatuurist, saab kasutada väljatõmbeõhku sissepuhkeõhu jahutamiseks. Selliseid energiat vahendavaid süsteeme nimetatakse soojustagastiteks. Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks. Neist esimese korral energia akumuleeritakse tsükliliselt soojustagastisse ja tas muutub küllaltki lühikeste
Sund- ehk mehaanilise ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma näiteks ventilaatoritega. Samas eristatakse värske õhu andmist ruumi ehk sundventilatsiooni ja sealt riknenud õhu eemaldamist tõmbeventilatsiooni. Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda vajalikust õhuvahetuse määrast, sisetemperatuurist, lubatavast maksimaalsest müratasemest ja õhu liikumiskiirusest. Soovitav on kasutada mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni koos väljatõbeõhu soojendamisega. Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus 3 Ventilatsioonisüsteemi põhi element on ventilatsioonijuhtimis keskus mis kogub kokku kõik andurite signaalid ja muudab need andmeteks mis määravad ära vajaduse kui palju õhku on vaja ventileerida
Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist....................................................................................................................4 1.4. Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa.....................................................................................................................5 1.5. Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus.........6 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel.................................................6 2.Küttesüsteemi kirjeldus.........................................................................................
erisoojuskadude leidmisega............................................................................................................11 1.3 Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist................................................................................................................................14 1.4 Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa...............................................................................................................................................15 1.5 Hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel...............................................16 1.6 Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa.........................................................................17 H = 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141.................................
Erineva kõrgusega Trepil liikudes võib juhtuda Juhendada, kontrollida ja libedad õnnetus komistamise, Kasutada ohutusmärgistust trepiastmed libastumise tagajärjel Selgitada põrandakatte materjali vastavust projektile Tuuletõmbus, Puudub õhuvahetuse Projekteerida ja ehitada nõuetekohane intensiivne jahe/soe reguleerimise võimalus ventilatsioonisüsteem õhk Sissepuhke suund ja Õhutada ajal, mil töötajad ise ei viibi ruumis intensiivsus tekitavad Juhendada, kontrollida ebamugavusi Tagada normaalse niiskusega värske õhk Ruumide lisaõhutamine ventilatsioonisüsteemi abil Leida lahendusi intensiivse sissepuhke ebameeldivuste kõrvaldamiseks
c Vähemalt 6 l/s. d Trepikojas nõutav õhuvahetuse kordsus 0,5. e Korteris olevasse hoiuruumi võib võtta siirdeõhuelutoast või esikust. f Võib võtta väiksema, kui kasutatakse õhkkuivatit. g Eeldab õhutamise võimalust, muidu 1,5 l/(s·m2). 5.2. Õhuvahetussüsteemid Elamute õhustussüsteemid võivad olla: • loomulik väljatõmme, • sundväljatõmme, • sissepuhke- ja väljatõmbesüsteem koos soojustagastiga, 71 • õhkküttesüsteem. Loomulik õhuvahetus põhineb gravitatsioonijõul. Soe õhk paisub, tema erikaal on väiksem ja õhk tõuseb üles. Loomulikku õhuvahetust mõjutab ka tuul õhukorstna ülemise otsa ja piirete infiltratsiooni kaudu. Õhusamba rõhk, Pa, on arvutatav valemiga p = h(γ v − γ s ), (5.1)
Erineva kõrgusega Trepil liikudes võib juhtuda Juhendada, kontrollida ja libedad õnnetus komistamise, Kasutada ohutusmärgistust trepiastmed libastumise tagajärjel Selgitada trepiastmete kattematerjali vastavust projektile Tuuletõmbus, Puudub õhuvahetuse Projekteerida ja ehitada nõuetekohane intensiivne jahe/soe reguleerimise võimalus ventilatsioonisüsteem õhk Sissepuhke suund ja Õhutada ajal, mil töötajad ise ei viibi ruumis intensiivsus tekitavad Juhendada, kontrollida ebamugavusi Tagada normaalse niiskusega värske õhk Ruumide lisaõhutamine ventilatsioonisüsteemi abil Leida lahendusi intensiivse sissepuhke ebameeldivuste kõrvaldamiseks
Ventilatsioon peab tagama piisava õhuvahetuse ja ei tohi halvendada hoone soojuslikku mugavust (tuuletõmbus, värskeõhuklappidest sissevoolav külm õhk) ega akustilist kvaliteeti (seadmete müra, õhu liikumiskiirus, ventiilid, seadistus või ebapiisav mürasummutus), mis sunniks kasutajaid projekteeritud ventilatsiooni muutma või seda mitte kasutama. Ventilatsioonisüsteemid piirete õhupidavuse mõõtetulemust otseselt ei mõjuta, sest värskeõhuklapid, õhu sissepuhke- ja väljatõmbeventiilid kaetakse mõõtmise ajaks teibiga kinni. Õhuvool hoonepiirde ebatiheduste kaudu ehk infiltratsioon ja tema suurus sõltuvad: hoonepiirete õhupidavusest; õhurõhkude erinevusest kahel pool piiret; kasutatavate materjalide omadustest; ventilatsiooni tasakaalustusest; kliimatingimustest. Kogu hoone õhupidavust mõjutavad kokkuvõttes kõikide piirete, liitekohtade, akende ja uste jne. õhupidavused
on sooja- ja külmaveevarustus. Samas võib hoida ka musta pesu. Valgustus Tööruumis peab olema loomulik valgustus, kui töötaja viibib tööruumis vähemalt 75% tööajast. Kunstlik üldvalgustus peab tagama kõikides ruumides normile vastava ühtlase ja hajutatud valgustuse. Kunstlik üldvalgustustihedus juuksuriruumis peab olema 400 lx. Ventilatsioon, küte, kanalisatsioon Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Õhuvahetus tööruumides peab olema minimaalselt 2,5 l/s m2 kohta. Tööruum peab olema naaberruumide suhtes alarõhuline. Juhul kui ettevõte asub elamus ning töökohtade arv ületab kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, kusjuures heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale. Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte.
töötajatele kui ka- klientidele komfortne (piirnorm on 18-25 kraadi sooja). Küttekolle asukoht tööruumidest väljas on vajalik selleks, et kütmine ei ohustaks inimesi. 4. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. 4.4. See on väga vajalik iluteeninduses, sest ilma veeta ei saa midagi pesta, koristada jne. Näiteks kuidas saab juuksur kliendi pea pesta, kui ei ole sooja vett ja kanalisatsiooni. 5. Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, kusjuures heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale. 5.5. Antud ohutusnõue on hädavajalik, sest kõik tehnikud, kes töötavad iluteeninduses, puutuvad igapöevaselt kokku keemikaalidega: värvid, gelid, liimid jne. Kui ventilatsioon
3 kus Lkatse Ventilatsiooniseadmemõõdetudtootlikkus [ m / h ] , 3 Lteor Ventilatsiooniseadmearvutusliktootlikkus [ m / h ] . 3 TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova Ventilatsiooni õhuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke või väljatõmbe maht ajaühikus. Seda mõõdetakse tavaliselt ühikutes kuupmeetrit tunnis (m3/h) või liitrit sekundis (L/s). Välisõhk tuleb ruumi või hoonesse ventilatsioonisüsteemi kaudu või läbi uste, akende, seinte ja võimalike tihendamata kohtade. Ventilatsiooni õhuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis, mis on sätestatud ehituseeskirjade ja standarditega. TÖÖ KÄIK I OSA: EELMÕÕTMINE
[9] 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine Kiire ja tõhus vahend radoonisisalduse vähendamiseks hoones on hoone ventilatsiooni ehk õhuvahetuse tõhustamine. Lihtsaim ning kindlaim moodus selleks on akende ja uste avamine ning selliselt ruumide tuulutamine. Talvekuudel aga ei ole pidev tuulutamine mõeldav. Seega, kui radoonisisaldus on hoones aastas keskmiselt kõrgem kui 400 Bq/m , tuleb tõhustada ventilatsiooni, lisades sissepuhke- või väljapuhkeventilaatorid. Kindlasti tuleks konsulteerida spetsialistiga, kes oskab leida hoone jaoks individuaalse lahenduse. Valesti paigaldatud või tõhustatud ventilatsiooni tõttu võib siseõhu kvaliteet hoopis halveneda. Väljapuhke tõhustamisel võib radoonisisaldus hoones suureneda, sest hoones tekib alarõhk, mis intensiivistab radooni sisseimbumist. Sissepuhke tõhustamine elimineerib suures osas küll radooni probleemi, kuid ülerõhu tõttu võib seintes tekkida
soojuse üle küttekeha küttepinnale ja sealt edasi õhule. Auru maht on 1500 korda suurem kui vee maht ja see erimahu vähenemine küttekehades loobki tingimused tsirkulatisooniks. Tekitab vajaliku rõhkude vahe. Õhkkütte süsteemid Õhk juhitakse vastava temp-ni(60-70 kraadi), see juhitakse otse 22 ruumidesse läbi õhu jagajate(sissepuhke restid). Õhk seguneb ruumi õhuga ja saavutab vajaliku temp-i. Ruumile ülekandmise viisi järgi küttesüsteemid liigitakse · kiirguslik küte. · konvektiivne küte. Kiirguslik küte Konvektiiv küttekorral soojeneb õhk põhiliselt kokkupuute tagajärjel küttepinnaga. Põhiline osa antakse konvektsiooni teel. Suuremosa küttekehasi soendavad ruumi korraga kiirguse ja konvektsiooni teel. Kasutusviisist sõltuvalt liigitatakse järgmiselt: · pidev küte
3) Koristusvahendite pesemise ja hoidmise jaoks peab olema eraldi ruum või koht, kus on sooja- ja külmaveevarustus. Samas võib hoida ka musta pesu. 4) Tööruumis peab olema loomulik valgustus, kui töötaja viibib tööruumis vähemalt 75% tööajast. 5) Kunstlik üldvalgustus peab tagama kõikides ruumides normile vastava ühtlase ja hajutatud valgustuse. Kunstlik üldvalgustustihedus juuksuriruumis peab olema 400 lx. 6) Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. 7) Õhuvahetus tööruumides peab olema minimaalselt 2,5 l/s m2 kohta. Tööruum peab olema naaberruumide suhtes alarõhuline. 8) Juhul kui ettevõte asub elamus ning töökohtade arv ületab kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, kusjuures heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale. § 11. Hügieeninõuded kliendi teenindamisel 1) Kliendi rõivad tuleb protseduuri ajaks katta kaitsekeebiga, kael – paberist või riidest
kogus WC potte ja kraanikausse. Veevarustuse projekteerimisel arvestada olemasoleva veevarustuse süsteemiga. Küte, ventilatsioon Küttesüsteem peab olema efektiivne ja säästlik. Soojasõlm peab omama vajaliku automaatikat ehk töötama automaatselt. Ehitatud soojasõlm ja küttesüsteemid peavad vastama kõigile käesoleval ajal kehtivatele normidele, standardile ja seadustele. Ventilatsiooni osas tuleb arvestada tsentraalse soojustagastusega sund sissepuhke- väljatõmbe ventilatsioonisüsteemiga. Hoonesse projekteeritud ventilatsioonsüsteem peab vastama käesoleval ajal kehtivatele standardile ja seadustele. Sealhulgas süsteem peab tagama normatiivse õhuvahetuse ja SM määrusega kehtestatud "Tervisekaitse nõuded koolidele" CO2 taseme. Soojustagasti peab olema võimalikult efektiivne. Ventilatsiooni juhtimine peab toimuma vajaliku automaatika abil, mis võimaldab ajaprogrammide kasutamist. (programmeeritud ajal automaatset sisse- ja
7222 Teraspaneel radiaatorid 1200x500 37 tk 1,2 87,12 15,6 3801 7223 Termostaatventiilid 94 tk 0,5 37,82 6,5 4167 723 Katlamajad, soojasõlmed, boilerid 7231 Soojussõlm komplektse automaatikaga 1 kmpl 216,0 7527,74 2862 10390 725 Ventilatsiooni torustik 7251 Sissepuhke torustik 270 jm 0,6 6,54 8,45 4048 7252 Väljatõmbe torustik 320 jm 0,6 6,54 8,45 4797 7253 Ventilatsiooni restide paigaldamine 34 tk 1,1 79,74 15,6 3242
Sooja veega varustamine toimub gaasikatla abil, mis paikneb samuti tehnilises ruumis. Kanalisatsioon on tsentraalne, olmevett juhitakse kohalikku kanalisatsioonivõrku vastavalt võrguvaldaja poolt väljaantud tehnilistele tingimustele. Sadevesi krundil immutatakse pinnasesse. 7.2. Küte ja ventilatsioon Kütteelemendina kasutada lokaalset keskkütet, mis on tagatud gaasikatla baasil. Soojajaotus põrandaküttetorustikuga. Soojuskandjaks vesi. Ventilatsioon on tagatud loomuliku sissepuhke ja mehaanilise väljatõmbega. Väljatõmmet korraldatakse märgadest ruumidest. Kööki ventileeritakse elektripliidi kohal asuva äratõmbeplaadi kaudu, õhk suunatakse läbi välisseina. Kompensatsiooniõhk pääseb tuppa läbi aknaraamides olevate õhutuspilude ja avatavate akende kaudu. 7.3. Elekter ja nõrkvool Elamu ühendamiseks madalpinge elektrivõrguga väljastatakse tehnilised tingimused kohaliku võrgu valdaja poolt. Elektriga varustamine toimub maakaablitega
10m³- õhuruumi arvestamisel võetakse arvesse ruumi kõrgusest kuni 3,5 m Ventilatsioon Ruumis ohtliku ained, tolm- väljatõmbeventilatsioon Ventileerimisseadmed ei tohi suurendada töökeskkonna mürataset, põhjustada tõmbetuult, tuleb hoida töökorras, puhtana ja reguleerimise võimalus Ventilatsioon Mehaaniline ventilatsioon- üld- ja kohtventilatsioon Puuduseks müra, energiakulu Eelis- õhku saab eelnevalt puhastada, soojendada, niisutada, kuivatada Sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon Kohtäratõmme, õhkdusid, õhkkardinad Kohtventilatsioon Tõmbekapp, õhkduss Teisaldatav, statsionaarne Ventilatsioon ehitatakse nii, et puhas õhk juhitakse töötamiskohale võimalikult lähedale ja saaste eraldatakse võimalikult kiiresti tekkekohalt, kuid mitte läbi hingamistsooni Õhuvahetuskordsus N=L/V, L- õhuhulk, V- ruumi maht Haige hoone sündroom Niiskuse ja hallituskahjustus- ehitusvead, niiskuskoormus, õhuvahetuse puudulikkus,
tulemuseks ,,kõrge kvaliteediga" toodang Aunkompostimine: _ Kõrgus 1,5 2,5 m ja alt 3 6 m lai, pikkus milline tahes _ Mida koredam mass, seda suurem võib olla aun _ Aun võib omaenese raskuse tõttu liiga tihedaks vajuda _ Loomuliku õhustusega aun on väike ja mass kore _ Suuremat auna peab mehaaniliselt segama _ Hästiõhustatud aunades komposteeruvad jäätmed 610 (23) nädalaga _ Sundõhustatavaid aunu ei segata _ Õhustamiseks pannakse aunade sisse või alla sissepuhke- või väljatõmbetorustik Aunkompostimise plussid ja miinused Plussid Miinused _ Loomuliku õhutusega aunades on _ kompostimine loomuliku õhustusega kompostimine suhteliselt odav ning seda on aunades on aeglane ning energia- ja lihtne kontrollida; töömahukas. (aunad võtavad palju ruumi, _ protsess pole kapriisne ning sobib igat sorti komposti peab tihti läbi segama, vaja läheb
radiaatorid Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist Ventilatsioon Loomulik ventilatsioon saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu. Aeratsioon on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik Mehaaniline ventilatsioon jaguneb üld- ja kohtventilatsiooniks. Üldventilatsioon jaotatakse -sissepuhke- ja -väljatõmbeventilatsiooniks Kohtventilatsiooni kasutatakse üksikute seadmete juures kas mürgiste gaaside paikseks eraldamiseks Avariiventilatsioon on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge mürgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid Kohalik äratõmme tõmbekapi kujul võimaldab eraldada ruumist 65% soojusest Õhkdušši võib kasutada, kui ei ole takistusi õhujoa levimiseks ja sellega ei suurene
Ventilatsioonisoojuspump võtab soojuse maja väljatõmbeõhust ja annab soojuse tarbe- või kütteveele. Kasutamine eeldab põrandakütte- või radiaatoritega vesiküttesüsteemi olemasolu. Väljatõmbeõhu soojuspump tagab majas pideva õhuvahetuse ehk ventilatsiooni. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 93 Väljatõmbeventilatsioon 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 94 Väljatõmbe-sissepuhke ventilatsioon 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 95 Ventilatsioonisoojuspumba põhimõtteskeemid Väljapuhkeõhk Väljatõmbeõhk Aurusti Kompressor Paisventiil Elektriline küttekeha Kondensaator 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 96 Ventilatsioonisoojuspumba põhimõtteskeemid Täiendav soojus
Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhu konditsioneerimist Ventilatsioon Loomulik ventilatsioon saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu. Aeratsioon on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik. Mehaaniline ventilatsioon jaguneb: üld- ja kohtventilatsiooniks. Üldventilatsioon jaotatakse sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniks Kohtventilatsiooni kasutatakse üksikute seadmete juures kas mürgiste gaaside paikseks eraldamiseks Avariiventilatsioon on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge mürgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid Kohalik äratõmme tõmbekapi kujul võimaldab eraldada ruumist 65% soojusest Õhkdussi võib kasutada, kui ei ole takistusi õhujoa levimiseks ja sellega ei suurene
Suuremat auna peab mehaaniliselt segama Hästiõhustatud aunades komposteeruvad jäätmed 610 (23) nädalaga Sundõhustatavaid aunu ei segata Õhustamiseks pannakse aunade sisse või alla sissepuhke- või väljatõmbetorustik Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28 Läbisegatavad aunad Kompostimisvaalud sisetingiustes Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30
perioodilisest küttest tulenev kadu (ajutine ülekütmine, alakütmise vältimiseks kõrgem baastemperatuur) 15 %; o otsese elekterkütte baasil (radiaatorid): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse väljastamise kasutegur 0,97; o maasoojuspumba baasil (põrandaküte): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur: 0,8; soojustegur ruumide kütteks: 3,0; soojustegur tarbevee soojendamiseks: 2,7; sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadme korral on ventilatsiooniõhu soojendamine lahendatud elektrienergia baasil (kaalumistegur 1,5). 91 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed Energiatõhusus on tervik, mistõttu energiatõhususmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda
· Ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks kasutada vibroaluseid ja elastseid vahetükke. · Tuleb piirata õhu liikumiskiirust torustikus ja ventilaatori tööratta ringkiirust. Ringkiirus ei tohiks ületada soovitatavat maksimumi. 7.6 Ventilatsiooni soojustagastite liigid ja protsessi kirjeldused. Soojaenergia säästlikuks kasutamiseks on võetud kasutusele soojatagastid, mis võtavad soojust väljapuhke õhust ja annavad sissepuhke õhule. Soojaülekanne on seda efektiivsem mida suurem on temperatuuride erinevus sooja loovutava ja sooja vastuvõtva õhuvoolu vahel. Kasutatakse kahte tüüpi soojustagasteid: 64 · Rootor · Plaat Rootortüüpi soojatagasti koosneb pöörlevast kettast, mis on kärjelise ehitusega ja valmistatud õhukesest metallist, mis
annaabi.ee 
