TALLINNS POLÜTEHNIKUM Elektriseadmete ohutusklassid Referaat Elektriohutus Elektrik KEE-16 Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Jaan Lepp 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elektriohutus...............................................................................................................................4 Ohutusklassid ja kaitseaste..........................................................................................................4 Elektriseadmele...........................................................................................................................6 Elektriseadmete maaletoomine ja müümine.............................
peab need kohe kõrvaldama. Juhul kui kasutamisjuhendis ei leidu vastavaid juhiseid, tuleb tarviti viia remonti. Elektriseadmeid tohivad parandada vastava õigusega (pädevus- tunnistust või elektritööde luba omavad) ettevõtjad ja firmad. Kui pistikupesad on paigaldatud nõuetekohaselt, siis näitab pistikupesa tüüp, milliseid elektritarviteid võib kasutada. Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib selle ühendusjuhtme pistik. Pistikupesa ja pistiku ehitust ei tohi muuta. Lubamatu on suurendada pistikupesa kontaktavasid, viilida pistiku isoleerosa väiksemaks, vahetada tavalist pistikupesa kaitsekontaktiga pistikupesa vastu, mille jaoks ei ole paigaldatud kaitsejuhti. Tavalise pistikuga (0-klassi) elektritarvitit tohib kasutada vaid selles ruumis, kus on tavalised pistikupesad. Viimased on paigaldatud näiteks elu-, söögi-, magamis- ja lastetubadesse.
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliü
3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.6. Pistikupesad paigaldusplaanidel Tingmärk Kirjeldus Ühepooluseline tõmblüliti Pistikupesa üldtingmärk Nupplüliti 2 Mitmik- (nt. kaksik-) pistikupesa või Signaallambiga nupplüliti Tahtmatu lülitamise vastase
samast punktist ja millel on ühine liigvoolu kaitse. Võib sisaldada tööjuhte, kaitsejuhte, lülitus-ja muid elemente. Peavooluahel vooluahel, mis sisaldab elektrienergia tootmist-, muundamist-, jaotamis- või tarbimiseadmeid Abivooluahel- juhtimis-, blokeerimis-, signalisatsiooni, mõõte- vms lisaotstarbeline ahel Jaotusvooluahelad ehk jaotusliin vooluahel mis toidab jaotuskeskust või rühmakeskust Lõppvooluahel ehk tarvitiliin toidab vahetult tarvitit või pistikupesa Rikkesilmus toiteallika faasimähisest, töö- ja kaitsejuhist, maanduspaigaldisest ning vooluahela osa kuni kere- või maaühenduse kohani Arvutuslik ehk normaaltalitusvool- vool, millele vooluahel on normaaltalitusel ette nähtud, tähis: IB Kestvalt lubatud vool suurim vool, millega võib juhti etteantud oludes koormata, ilma et juhti temt ületaks kestvalt lubatut, tähis IZ Liigvool- kestvalt lubatudst oluliselt suurem vool millel võivad sõltuvalt tema
Niiskuskindla valgusti Sala 14 tk 0,9 27,24 11,70 545,16 7443 N136L IP44 GAMOX Halogeenvalgusti baari 18 tk 1,5 57,01 19,50 1377,18 7444 osas Elektriküte ja insalatsiooni 755 materjalid Süvistatav veksellüliti 16A, 51 tk 1,0 8,63 13,0 1103,13 7551 IP20 3 kohaline süvistatud 88 tk 0,6 12,45 7,8 1782 7552 pistikupesa 16A,IP 20 Süvistatud pistikupesa 30 tk 1,0 4,03 13,0 510,9 7553 16A, IP20 Nõrgvoolupaigaldis ja 75 automaatika Andmevõrgud, telefon ja 753 infosüsteemid 7531 Uksetelefonisüsteemid 1 kompl 34,5 1484,13 449,02 1933,15 7532 Telefoni-ja arvutivõrk 3 kompl 65 3107,85 845,0 11858,55 754 Turvasüsteemid
Tallinna Tööstushariduskeskus Elekrikaubad Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................. 3 Tooteohtus...........................................................................................4 Valgustusseadmed ..............................................................................6 Valgusallikad........................................................................................7 Sissejuhatus Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust. Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutataks ohutult ning hooldataks piisavalt.
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid ko
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid ko
(graphical symbol) kujund Tugipunkt - koordinaatsüsteemi alguspunkt, mida kasuta- (reference point) takse tingmärgi kõigi elementide kujutamiseks Tingmärkide perekond - kindla ühise otstarbega tingmärkide kogum (symbol family) Ühendussõlm - tingmärgil asuv ühendusteks ettenähtud (connect node) sõlmpunkt Ühendusjoon - ühenduspunktis lõppev joon (terminal line) Tekst (text) - tähestiku tähtede, numbrite või muude märkide jada Kaar (arc) - käänupunktita kõverjoon Marker (marker) - tingmärkide ühenduspunktide asukoha näita- miseks kasutatav osuti Tingmärgi esitusviis - tingmärgid peavad edastama infot objekti otstarbe või objektile esitatavate erinõuete kohta Kujundamise käik - tingmärgi kujundamisel tuleb arvestada:
Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lü
paigalduskohad ruumides, mille seintel on tööpindu (mõõtmed sentimeetrites): 1 juhistike paigalduspiirkonnad, 2- pistikupesade, valgustite paigalduspiirkond 16 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Eristatakse kohtkindlat juhistikku, mis lõpeb pistikupesa, ühenduskarbi või lülitiga, ja teisaldatavaid juhte, millega ühendatakse teisaldatavaid tarviteid või selliseid seadmeid, mida paigaldamisel või puhastamisel liigutatakse (nt. salvestusküttekehi) · Teisaldatavad juhtmed ja kaablid peavad vastama neile mõjuvatele mehaanilistele toimetele. · Vannitubade ja dusiruumide kohta kehtivad rangemad reeglid, mis sätestavad juhtmete ja kaablite paigutuse ning paigaldusviisi
kaartidel kindlasti AGP. 3D-kiirendi - aitab arvutil tugevasti kiiremini liigutada ekraanil 3- mõõtmelisi objekte. Märksõnad võiksid olla Voodoo, RivaTNT, GeForce. Eriti vajalik on 3D- kiirendi uuemate mängude harrastajatele. Videomälu suurus- mida suurem, seda parem. Mõõdetakse jällegi megabaitides, n. 16 MB, 32 MB Videokaardil võib olla ka TV-väljund (TV-out), mis võimaldab arvutipilti televiisoris vaadata. Pildil kujutatud kaardil on TV väljund kollane pistikupesa. Samuti võib uuematel ja kallimatel olla ka muid lisavidinaid (videosisend, -väljund jms). Joonis 1: Videokaart 3 Helikaart Ainus, mis helikaarti kindlalt ei vaja on CD-audio. Sellel on oma lisaplokk, mille abil arvuti saab teha digitaalset helisalvestust ja mis on võimeline helisid taasesitama. Kuna igal CD- ROM on olemas praktiliselt esipaneelil pistikupesa kõrvaklappide jaoks ja helitugevuse regulaator
seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektriseadme tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringikujulise otspinnaga pistiku järgi (joonis 24.7). Joonis 11.7. Tavaline pistikupesa, pistik ja 0-ohutusklassi kuuluv seinavalgusti Elektriseade (I klass), mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kollase- rohelise värvusega kaitsejuhtme kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kaitsemaanduseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid (joonis 24.8). I ohutusklassi seade saab lisaks kaitsekontaktiga
Ülesanne. Andmed ja valemid Excel ja VBA Siia tehke "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Kristina Murtazin a valemid el ja VBA d andmed peavad olema Murtazin Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 0 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 0,37089957 2,86909346 Excel VBA = > #NAME? #NAME? y 1
Üliõpilane Õppemärkmik õppejõud Õpperühm valemid ülikool stituut 2 viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 2 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 14,5403039 -1,92107509 y Koostada Exceli valemid y ja z väärtuste arvutam on nimed juba määratud.
Kodutöö nr 2 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keermesliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 01.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a,
nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid- miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA. Kirjelda, kuidas töötab kõvaketas. Mille poolest erinevad Serial ATA ja Parallel ATA kõvakettad? (2 erinevust) Millised on SCSI-kõvaketaste eelised ja puudused IDE- Foto 1. Pistikupesad kõvaketaste ees? korpuse tagaküljel Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline
1kt TD mõisted Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida. Olekuparameetrid suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist. Z = f(x, y) on olekufunktsioon, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdiferentsiaal: Z Z dZ = dx + dy x y y x Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis koosneb m
8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu. 9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes paiknenud riknenud vahelülitit uue vastu. 10. Pingevabas olukorras ühendada kohtkindla tvalgustit(nt lae valdustit) valgusti klemmidega. 11. Pingevabas olukorras asendada kohtkindla valgusti valgusti klemmid valgusti pistikupesaga või vahetada riknenud valgusti pistikupesa uue vastu. 12.Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitse väike pingelisi (nimipingega kuni) 50V (nt valgustuseks või autosoojenduseks). 13. Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja pistikupesade ja lülitite kaasi (nt tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. 14. Temonteerida pingevabas olukorras elektrijuhtmestikku ja seadmeid. Tavaisik ei tohi remontida ega paigaldada koht kindlat koduelektrivõrku(juhtmestikku, kilpe
1. Vektorarvutused. 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? Lahendus: Skeem.... Phytagorase teoreemi järgi saame kauguse - Ja nurga tangensi definitsiooni järgi leiame nurga Vastus: Suusataja kaugus alguspunktist on 2,24 km ja ta asub 63,4⁰ põhjast itta (võib ka öelda 90: - 63,4: = 26,6⁰ idast põhja) 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45˚ päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? Lahendus: Joonis Komponentide leidmiseks kasutame Valemeid ja kus D on vektori pikkus ja α vektori ja tema komponendi vaheline nurk.
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühenduse
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer...........................................................................................................................
parandamiseks. Tööst peab olema selgesti nähtav ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 7. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt.
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk).
Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid kustutage ära. viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 7 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 2,99447757 y 1 3 eelviimane b c y nr z nr 0 7 1 3 Variandid a y nr c z nr
Elektrodünaamika Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . Ühik: [ ] SI (veeber). = 1T m 2 = 1V s = 1Wb Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud E e tekib
KVALITEEDITEHNIKA JA METROLOOGIA ÕPPETOOL METROLOOGIA & MÕÕTETEHNIKA MHT0010/MHT0013 ARVUTUSTÖÖ ALGANDMED Esitamise kuupäev: 23.05.12 Arvestatud: Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB41 Variandi number: A12 Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15
parandamiseks. Tööst peab olema selgesti nähtav ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 7. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; 2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; 3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. 4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnetusjuhtum
Kaitselülitite valik Nimivool tuleb valida kaabli ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A). Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka pistikupesade, valguslülitite ja klemmide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelt kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A . Vabansti Vabasti on seadis automaatkaitselülitis, mille abil toimub vooluringi ühendavate kontaktide automaatne lahutamine. Elektromagnetiline vabasti on mõeldud kaitseks lühise eest, elektrotermiline aga liigkoormuse eest. Vabasti on Automaatkaitselülitite üheks oluliseks osaks. Rikkevoolukaitselüliti
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8. Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH COOC H a H O CCH COOC H CH COOC H C H O H O Ka = 3 2 5 = 2 3 2 5 3 2 5 2 2 a CH COOH aC H OH CCH COOH CH COOH CC H OH C H OH 3 2 2 3 3 2 5
Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaalmetalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kunaioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selletagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi poolt tekitatud potentsiaalihüpe tasakaalustab metalli ioonide keemiliste potentsiaalide erinevuse metalli- ja l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
