kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse eesmärk: vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise teel. Selleks kasutatakse erinevaid kuumutustemperatuure ja jahutusviise ehk kokkuvõtvalt mitmesuguseid lõõmutusreziime. Lõõmutusviisid: Difusioonlõõmutus e. homogeniseerimine - kasutatakse terase keemilise koostise ühtlustamiseks difusiooni teel, kuumutatakse kõrge temperatuurini kuni 1100° C ja seisutatakse 6...30 tundi vastavalt valandi mõõtmetele. Täislõõmutus - kasutatakse alaeutektoidteraste korral struktuuri peenendamiseks, sisepingete kaotamiseks
kui ka lõpptoodetel. Termotöötlus võimaldab ühe ja sama keemilise koostise korral saada terve rea erinevaid võimalikke mehaanilisi omadusi. Karastamise ja noolutamise eesmärk Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvaduse ja karastamisel tekkinud sisepingete tõttu nii habras, et seda ei saaks kasutada enamikus rakendustes. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini, mis ei ületa Ac1, nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud faasimuutustega kuumutamisel: jääkausteniidi kadumise ja martensiidi lagunemisega. Karastatud terase kuumutamisel toimub ka karastamisel tekkinud sisepingete vähenemine ja karbiidiosakeste
operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks.. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus ja pikaajaline seisutus põhjustavad struktuuri tera tunduvat kasvamist. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse
Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks.
omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500…600 oC ja hakkab lagunema juba mõne kümnendiku sekundi pärast. Sellest järeldub, et jahtumiskiirus peab karastamisel olema austeniidi lagunemist võimaldavast jahtumiskiirusest suurem. Temperatuuridel alla 500 oC austeniidi säilivus suureneb ja siin võib jahtumiskiirust vähendada, eelkõige martensiidi tekkepiirkonnas (300...200 oC) karastamisel tekkivate sisepingete vähendamiseks. Sisepinged põhjustavad detailide kõverdumist, kaardumist ja pragunemist. Karastamise ideaalne jahutuskõver on toodud joonisel 5.3. Seega on terase karastamise seisukohalt oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel temperatuuridel – 650…500 oC (austeniidi minimaalne säilivus) ja 300…200 oC (martensiidi tekkimise algus. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvaduse ja karastamisel tekkinud sisepingete tõttu nii habras, et
Lainetega seonduvad nähtused 1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad
Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja pikaajaline seisutus sellel põhjustavad austeniiditera tunduvat kasvamist struktuur muutub jämedateraliseks. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse operatsioon struktuuri parandamiseks (täis- või poollõõmutus). Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine. Täislõõmutusel kuumutatakse terast üle faasipiiri Ac3.Terase ferriitperliitstruktuur muutub kuumutamisel austeniidiks ning jahutamisel tekib ümberkristalliseerumisel austeniidist uuesti ferriit ja perliit. Sellise termotöötluse abil saadakse valamisel ja sepistamisel tekkinud jämedateralisest ferriitperliitstruktuurist peeneteraline ferriitperliitstruktuur. Poollõõmutust ehk mittetäielikku lõõmutust kasutatakse muutmaks suurema süsiniku-
Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutage deformatsioonikiirus Vkr, kui terase keemiline koostis on järgmine: C = 0,4 % S = 0,030 % Si = 0,5 % Mn = 0,73 % Mo = 0,24 % P = 0,026 % Ni = 1,42 % Vastus andke täpsusega 2 kohta peale koma. Vastus: Küsimus 23 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kus ja millistel põhjustel võivad metallides tekkida kuumpraod? Vali üks: a. termomõju tsoonis metalli kahanemise ja sisepingete esinemise tõttu b. õmbluses, kiirest jahtumisest tingitud karastusstruktuuride moodustumise ja sisepingete tõttu c. õmbluses, metalli difundeerunud vesiniku tõttu d. õmbluses, metalli väikse deformeeritavuse tõttu pooltahkes olekus ja kahanemisest tingitud deformatsioonide tõttu Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevitatavuseks nimetatakse Vali üks: a. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga
noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Terase termotöötluse põhiviisid: Karastamine kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus)-> seisutamine sellel temperatuuril-> kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis) kiirusel, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. Saadakse ebastabiilne struktuur. Enamasti saadakse lõpptulemusena martensiitstruktuur, mis on suure kõvaduse ja tekkinud sisepingete tõttu habras. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiriAc1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks ning austeniit kaob. Suureneb terase sitkus, kuid kõvadus ja tugevus vähenevad. Toimub ka sisepingete vähenemine ja karbiidosakeste kasv. Jaguneb madal-, kesk- ja kõrgnoolutuseks, kus vastavalt esinevad noolutusmartensiit,- stroostiid ja- sorbiit. Tabelid: Terase karastamine:
Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu Inimtegevuse tõttu, nt veehoidlate surve, lõhkamistööd ja tuumakatsed Milline on maavärinate mõju? Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist on väikesed ja ei põhjusta kahju
,,Stepihunt" on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga. Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda, inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada. Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema nii palju, et see tema igapäevaelu häirima hakkab? Harry on kaotanud oma seesmiste sisepingete tõttu kõik sõbrad ja ka naise. Tema lohakas eluviis, väljanägemine ja kombed tekitavad esmapilgul teistes kahtlust ning äratavad ebaharilikku huvi. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest. Alguses ei saatnud teda edu kõik läks edasi endist viisi ja pöörased mõtted aina süvenesid. Ta oli oma mõtetega üksi ning üha enam võõrandus maailmast.
) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta-takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Pehmelõõmutamine Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvatsiooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valuplokke või valandeid kõrge temperatuurini, kusjuures valuploki või valandi keemiline koostis ühtlustub
Erijuhtudel valmistakse ka õhemat spooni paksusvahemikus 0,3 kuni 5,0 mm. Pikkuse osas sorditakse need ukse- (2,1...2,4 m), paneeli- (2,7...3,0 m) ja vabas pikkuses mööblikvaliteediks. Süü kujundi järgi jagunevad spoonid sirge joonisega radiaal- ja mustrilise joonisega tangentsiaallõikelisteks. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võib seda toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt koorimine ja hööveldamise meetodil. Mõlemal juhul
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines.
Teiseks on Boltzmanni printsiip, mis kirjeldab materjali reageeringut erinevate koormuste, pingete ajaloost. Ludwig Boltzmann oli kuulus Austria füüsik, kes sai kuulsaks oma panuse andmisega statistilise mehaanika ja statistilise termodünaamika valdkonda. Tema nime kannab ka füüsikas tuntud Boltzmanni konstant. Viskoelastsetel materjalidel avalduvad viskoossed ja elastsed omadused erineval moel, sest viskoelastsete materjalide sisepingete funktsioon ei ole ainult hetkeline deformatsioon, vaid sõltub ka varasematest deformatsioonidest. Reaalsete materjalide puhul on lähiminevikul suurem mõju. See on põhjuseks, miks need materjalid võivad olla kirjeldatud kui kahanev mälu. Lineaarne viskoelastsus on kõige lihtsam reageerimine viskoelastsetele materjalidele. Kui materjali deformatsioon või sisepinge on piisavalt väike, siis on tegemist reoloogilise funktsiooniga, mis ei sõltu deformatsiooni või sisepinge väärtusest
Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid. Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M²
Väike 5 800 9 õhk 13HRC - - - Tv. keel 800 9 vesi 60HRC - - - Suur 930 9 vesi 17HRC - - - Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Katsetulemused näitasid, et peale karastamist suureneb terase kõvadus, kuid tekkinud sisepingete tõttu väheneb sitkus ja teras muutub hapraks. Karastamisjärgne kõvadus sõltub keskkonnast, milles teras pärast austenitiseerimist jahutatakse. Pärast noolutamist suureneb terase sitkus, kuid väheneb terase kõvadus ja tugevus. Mida kõrgem oli noolutustemperatuur, seda enam vähenes terase kõvadus. Kuna teraseid noolutasime vaid 20 minutit, mis on oluliselt väiksem kui tegelik noolutusaeg, seetõttu terase sitkus oluliselt ei tõusnud, ning
3145 J/mol/K). 2. Harmoonilise vvõnkumise energia Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2A2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirusmuutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. 3. Ohmi seadus Vaata netist 4. Mis on helilaine Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Heli levib lainetena, kus on elastne keskkond
unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu. Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele. Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud (alkohol, hüpnoos, narko). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J.Laaban, Kivisildnik 3. Modernistliku romaani põhilised tunnusjooned Suhtumine üldtunnustatud väärtustesse Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla. Leiti, et moraali ja elukorralduse senised alused on tähendusetud. Revolutsioonid, pidevad poliitilised
Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Painutatud vardaid nimetatakse taladeks. Joonis 1. Varda põhideformatsioonid 1. Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga p = 2 + 2 . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks.
Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Noolutamine – karastatud terase kuumutamine alla faasimuutuste piiri (727° C), selle seisutamine (vähemalt 1h) ja jahutamine (tavaliselt õhus). Noolutus on termotöötluse lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse vähendamiseks ning plastsuse ja sitkuse suurendamiseks. Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus, mis on ka karastamise eesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivate termopingete ja martensiidi tekkest tingitud faasipingete olemasolu, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase väikese vastupanu löökkoormusele ja deformatsioonile. Neid omadusi on võimalik parandada noolutamisega.
Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis kaitseb klaaskiude kahjustuste eest? Valige üks või mitu: a. maatriks b. maatriksi ja kiu vaheline side c. vesi d. sobiv kiudude katteaine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: maatriks, maatriksi ja kiu vaheline side, sobiv kiudude katteaine Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on sisepingete peamiseks tekkepõhjuseks komposiitmaterjalides? Valige üks või mitu: a. kiudude tugevuse nõrgenemine b. maatriksi paisumine vee ja temperatuuri mõjul c. kiudude paisumine vee ja temperatuuri mõjul d. vee imendumisest tulenevad pöörduvad protsessid Tagasiside Õiged vastused on järgmised: maatriksi paisumine vee ja temperatuuri mõjul, vee imendumisest tulenevad pöörduvad protsessid Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1,00/1,00
mõlemad.Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: 1.Tootmisviisi järgi martäänteras essemer ehk toomasteras elektriteras. 2.Kasutusala järgi konstruktsiooniterased tööriistaterased eriomadustega terased. Veel saab teraseid liigitada kvaliteedi, keemiliste omaduste ja struktuuri järgi. Sisepingete kõrvaldamiseks ja teraste mehaaniliste omaduste parandamiseks kasutatakse termilist töötlemist - lõõmutamist, normaliseerimist, parendamist, karastamist ja noolutamist. 6 Tavalise kvaliteediga süsinikterastest valmistatakse detaile, mida ei ole vaja termiliselt töödelda, kvaliteetsetest süsinikterastest aga termilist töötlust nõudvaid detaile. Süsinikterase tavalisandid on:
terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.Teras on küll kõva, kuid mitte niivõrd tugev. Selles võib igaüks ise veenduda metallsae näite varal. Selle õhukese teraslehega võib lõigata metalli senikaua kuni hambad nüriks kuluvad. Külgsuunas painutades murdub saag aga üsna kergesti. Sisepingete kõrvaldamiseks ja teraste mehaaniliste omaduste parandamiseks kasutatakse termilist töötlemist - lõõmutamist, normaliseerimist, parendamist, karastamist ja noolutamist. Tavalise kvaliteediga süsinikterastest valmistatakse detaile, mida ei ole vaja termiliselt töödelda, kvaliteetsetest süsinikterastest aga termilist töötlust nõudvaid detaile. Legeeritud terastest tehakse masinate vastutusrikkaid detaile, mis peavad olema eriti tugevad, kuumustugevad jm.
kokkulangemises. Mina leian samuti, et taasiseseisvumine sai võimalikuks erinevate tegurite koosmõjul. 1985.aastaks oli selge, et NSV Liit on sattunud ummikusse nii majanduses kui välispoliitikas. Reformid olid möödapääsmatud ning nendega tegi kiiresti algust 1985.aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat, mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette sisepingete leevendamist poliitilise ja majanduselu mõnigase liberaliseerumise hinnaga. Majanduses lubati asutada mitmesuguseid kooperatiive, rendi- ja ühisettevõtteid, meelitati maale väliskapitali, püüti tõsta töötajate isiklikku materiaalset huvitatust paremast tööst. Sisepoliitikas võeti ette kaadrimuudatusi ja piiratud demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi. Need
Töödeldud välispinna läbimõõt d=252,1 mm ja lõikepikkus on 950 mm. Treimisel on ettenihe s=2,4 (mm/p) ja lõikesügavust=2,3 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu b. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud c. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga d. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
joonisel. Hinne 0 / 7 Märgista küsimus Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s∙N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: 0,26 Küsimus 8 Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu Märgista küsimus b. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud c. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga d
suunas ja ↓ v k. Legeerel-did, mis ei moodusta karbiide ja lahustuvad ainult rauas (Ni, Mn, Si), mõjutavad A P-ks lagunemise ajalist kulgu ja teras pole karastatav. Karbiide moodustavad legeerel-did (Cr, W, C, Mo) mõjutavad A lagunemise ajalist kulgu ja selle iseloomu, tekitades beiniitmuutuse kõvera. 15. Terase lõõmutus Eesmärgik on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise teel. Selleks kas. mitmesuguseid lõõmutusrežiime: Difusioonlõõmutus - terase keemilise koostise ühtlustamine difusiooni teel; Legeerterasest valandit kuumutatakse kuni 1100*C ja seisatakse 6…30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. Täislõõmutus - alaeutektoidteraste korral struktuuri peenendamiseks, sisepingete kaotamiseks. KuumutamisT=30-50˚C (austeniitstrkutuurini). Poollõõmutus/mittetäielik (pehmelõõmutus) - üleeutektoidteraste
(valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusioon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Lõõmutamise tulemusena suureneb platsus, paraneb surve- ja lõiketöödeldavus, vähenevad sisepinged ning struktuur peeneneb. 4 Ülesanne 2 Nr C% Karastus- Kuumut. Jahutus- Noolutus- Saadud Saadud temperat
Vene impeerium XX sajandi algul 1.Millised vastuolud iseloomustasid tooleaegset Venemaad? 20 sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu, kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium, mille täiesti moodsas eurooplaikus pealinnas Peterburis troonis keiser. Riigi rahvusvahelise posotsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed? Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist.
Kriitika, satiir Nidendid(Lutikas) Armastus inimkonna vastu NB! Majakovski trepp(vrsid kirjutas niimoodi) Srrealism- unenolisus, alateadvus, hallutsinatsioonid, ei ole loogikat. Prantsusmaal 1919 Miste : Appollinaire Juht: andre breton S. Freud: loomingu lhtealuseks on alateadvus, unenod, ngemused Eesmrk elunhtuste kaose vastuvtmine ja edasiandmine Mistus taganegu Automaatkirjutamise meetod(joove, une piiril) Oma sisepingete kajastamine Kirjutada tuleb kiirustades, kujundid ilmuvad ise Must huumor, sageli seotud surmaga, snamng he teksti loojateks mitu inimest, teadmata eelnevat teksti Erootika=elu listamine
Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. Settekivimid – nt. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi, lubjakivi Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid Ka inimene on võimaline tekitama maavärinaid – kutsutakse tehnogeenseteks maavärinateks – nt. tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust.
Ta leiab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt Harry kaotanud sõbrad ja ka naise. Tema elus on vaid üks kallim, Erika, kuid temagagi kohtub harva ja selleks, et koos olla mõni tunnike. Peale viimase sõbra kaotust (professor) on Harry otsus kindel tuleb minna koju ja käiku lasta habemenuga, enam ei saa oodata, sest pole, mida loota homselt päevalt. Kuid samas on meeletu hirm eelseisva stseeni ees ja nii öös ringi uidates satub ta
Suurema allajahutuse puhul tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit enam perliidiks muutuda. Seega martensiitmuutus on mittedifuusne, mille tulemuseks on nõelja struktuuriga süsiniku üleküllastunud tahke lahus α-rauas. Martensiidil on suuremerimaht kui austeniidil, millega kaasneb tunduv sisepingete suurenemine karastunud terases ja millest tuleneb martensiidi suur kõvadus (üle 60 HRC) ning tugevus. Et vältida antud terases austeniidi lagunemist difusiooni teel, ehk saada martensiiti, on vaja terast jahutada temperatuurini 300-200 kraadi kriitilisest kiirusest v k (joonis 1) suurema, üle 120kraadi/s kiirusega, näiteks kiirusega v 4 . Martensiitmuutus algab temperaturil M a (joonis 1) ja toimub pideva jahtumise tingimustes
või metalli vesinikhaprusega (vesiniku kõrgenenud kontsentratsioonist tingituna). Viimasel ajal loetakse külmpragude hulka ka lamellpragusid, mis tekivad nurk- ja vastakliidetes keevisõmbluse all paralleelselt plaadi pinnaga. Lamellpragude põhjuseks on konstruktsiooni liigne jäikus. Neid on võimalik vältida eelkuumutamise ja termotöötlemisega, aga ka terase kvaliteedi tõstmisega, nt. väävlisisalduse vähendamisega. Külmpraod tekivad termomõju tsoonis karastumisel tekkivate sisepingete tõmbepingete tõttu metalli kiirel jahtumisel. Külmpragude tekkimisele aitab kaasa õmblusmetalli niisketest elektroodidest, mustusest ja veest detailide servadele sattunud vesinik.
kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga b. muutub kõvemaks kalestumise tõttu c. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud d. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Karbiidkermiseid e. kõvasulameid kasutatakse reeglina lõikeriistades järgneval kujul: Vali üks: a
ja kerkimisi. Kurrutusliikumised Antikliaal ehk kohr Positiivne kurd, kihid on kallutatud võlvist mõlemas suunas eemale. Antiklinaalsed Diapiirkurrud võivad levida eestis, ei ole endogeensed protsessdi. Tekivad niimoodi, et on kahelubjakivi vahel on savi ja kui jää liikus üle, siis jääkoormuste tõttu savi.. Rahulikel aladel platvormidel kujunevad antekliisid ja sünekliisid, kilbid. Maavärinad Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete lahendus Vulkaanilised: kaasenvad vulkaaniliste protsessidega, eksogeensed Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemistest Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärin kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks. ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof maavärin magnituudiga 8,0. Metamorfism e moone
sagedamini. Autori arvates on väga tähtis, et teenindajad usuvad firmasse ja teenusesse, mida nad pakuvad. On teada, et firma eesmärgid, väärtused, visioon ja missioon toetavad ettevõtte maine kujunemist ja teenuse kvaliteetset pakkumist. Autori ettepanekud: - teadvustada uuele personalile järjepidevalt firma eesmärke, väärtusi, visiooni ja missiooni; - hinnata lisaks peaks ka meeskonnasobivust, millel omakorda on teatud miinus võimalike sisepingete tekitamise allikana; - mitte teha hindamisperioodide vahel muudatusi hindamiskriteeriumites, ühtlustada hindamismeetodeid, et oleks võimalik hinnanguid võrrelda ja järeldusi teha. Personali hindamine on igas ettevõttes väga oluline ning teades erinevaid meetodeid, kuidas hindamist läbi viia ja nende seast sobiva(d) valides, saab ära hoida probleeme ja vigu. Lisaks annab personali hindamine võimaluse õige ja õiglase tasu määramiseks töötajatele. Sobiv
(valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks.. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus ja pikaajaline seisutus põhjustavad struktuuri tera tunduvat kasvamist. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse operatsioon struktuuri
Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: 1. Tootmisviisi järgi 1. martäänteras 2. essemer ehk toomasteras 3. elektriteras. 1. Kasutusala järgi 1. konstruktsiooniterased 2. tööriistaterased 3. eriomadustega terased. Veel saab teraseid liigitada kvaliteedi, keemiliste omaduste ja struktuuri järgi. Sisepingete kõrvaldamiseks ja teraste mehaaniliste omaduste parandamiseks kasutatakse termilist töötlemist - lõõmutamist, normaliseerimist, parendamist, karastamist ja noolutamist. Tavalise kvaliteediga süsinikterastest valmistatakse detaile, mida ei ole vaja termiliselt töödelda, kvaliteetsetest süsinikterastest aga termilist töötlust nõudvaid detaile. Legeeritud terastest tehakse masinate vastutusrikkaid detaile, mis peavad olema eriti tugevad, kuumustugevad jm. Värvilised metallid
jahtumist ja suureneb kokilli püsivust. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2) Valandi intensiivse jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3) Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võiamlda saada keerulise kujuga valandeid (sisepingete tekkimise oht). 13. Täppsivalu sulavmudeliga: mudeli valmistamine- kooriku valmistamine- vormi koostamine ja sulametalli vormi valamine. 14. Survevalu. KEEVITAMINE, TERMOLÕIKAMINE, JOOTMINE 1. Keevitatavuseks nim ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada keevitustehnoloogiat kasutades liide, mis täidab toote konstruktsioonist ja ekspluatatsioonist tulenevad nõuded. Metallide võime moodustada
kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad:
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema
kaardid. 1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad:
Nõuti nõukogude- meelse valitsuse moodustamist. Suhted muutusid teravaks ning Eestit ähvardas sõda. 6. augustil 1940 annekteeris NSV Liit Eesti, millest oli saanud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Sellega oli iseseisvus lõplikult kaotatud. Gorbatsovi võimule tulekuga algas Nõukogude Liidu uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid perestroika ja glasnost, mis tähendasid ümberehitamist ja avalikustamist. Uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine, poliitilise ja majanduselu mõningane liberaliseerimine. Sisepoliitikas võeti ette piiratult demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi. Süsteemi reformiti selle päästmiseks. Nõukogude Liit ei suutnud peagi enam sündmuste käiku kontrollida, liiduvabariikides toimusid revolutsioonid. Impeeriumi lagunemine algas Baltimaadest.
Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operat- sioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioo- nideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks – likvatsiooni kõrvaldamiseks. Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine. 15 Poollõõmutust ehk mittetäielikku lõõmutust kasutatakse muutmaks suurema
Üle 5 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel servatakse liite ääred kaldu. 5...15 mm paksused detailid servatakse V-kujuliselt, kui aga paksus ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. 1.7 Põkkliide Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist osaliselt. Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. 1.8 Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. 1.9 Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul
keksmised mõõdud, mis saadakse ülemise ja alumise sõela avade mõõtude keskmisena; q 1, q1…qi – vastava fraktsiooni protsentuaalne osajääk alumisel sõelal. Eeltoodud purustusastme alusel tuntakse jäme-, keskmist- ja peenpurustust ning jäme-, keskmist- ja peenjahvatust. 2. Purustusmeetodid, purustusprotsessi skeemid. Suvalise materjali purustamiseks on vaja rakendada sellele väliskoormus, mille tagajärjel materjalis tekivad tema tugevuspiiri ületavad sisepinged. Sisepingete tekitamise viisi järgi võib purustus- ja jahvatusseadmetes eristada kahte peamist meetodit lähtematerjali peenestamiseks: a) staatilise väliskoormuse rakendamisega, mida kasut peamiselt purustites b) dünaamilise, e lööktoimelise väliskoormuste rakendamisega, mida kasut peamiselt veskites ja kindlat tüüpi purustites. Teraliste kivimaterjalide tootmise tehnoloogiline protsess võib olla organiseeritud ühe- või mitmestaadiumilisena. Mõlemal juhul võib
Student Response Value Correct Answer Feedback 1. tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid 100% 2. madaltehnollogilised ja kõrgtehnoloogilised 0% 3. pakendiplastid, ehitsuplastid, autoplastid 0% Score: 10/10 4. Termoreaktiividele on iseloomulik, et nad... Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes purunevad sisepingete mõjul 0% 2. kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad 0% 3. kõvenevad keemilise reaktsiooni toimel üks kord ja pöördumatult 100% Score: 10/10 5. Kas polümeerid on absoluutselt kristallilised nagu metallid? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. jah, polümeerid koosnevad kristallidest 0% 2. ei, polümeerid ei ole perfektselt kristallilised vaid sisaldavad ka amorfset osa 100% Score: 10/10 6.
hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgemalmi. Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm, jne. Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutatakse õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvadus, kuid kaovad sisepinged.
annaabi.ee 
