GENITAALHERPES Töö eesmärk võiks olla, et saada teada haigusest rohkem kuna pole ennem kuulnud sellisest haigusest. Genitaalherpes on sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus. Tekkepõhjused ja –mehhanismid : Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise
puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides) 6)Uued viiruse osakesed, väljuvad rakust-rakk sureb Lüütiline tsükkel-Selline viiruse paljunemisviis, mis lõppeb raku surmaga. Lüsogeenne tsükkel-Rakku sisenenud viiruse genoom ühineb raku kromosoomiga ja viirus paljuneb koos rakuga, kui rakk jaguneb.
Lastehalvatus Lastehalvatus ehk poliomüeliit on äärmiselt nakkav viiruse poolt tekitatud haigus. See tungib närvisüsteemi ning võib halvata kogu keha vaid mõne tunniga. Sellesse võib nakatuda igas vanuses, kuid eelkõige ründab see alla kolme aastaseid lapsi (üle 50% kõigist juhtumitest). Viirus siseneb kehasse suukaudu ning paljuneb soolestikus. Iseloomulikud sümptomid polioviirusele on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangesus ning valu jäsemetes. Üks kahesajast juhtumist viib pöördumatu paralüüsini ehk poliomüeliidini (tavaliselt jalgades). Polioviirus võib laialdaselt levida enne, kui väljalöönud haigusjuhtumid üldse tekivad. Enamikul polioviirusesse haigestunutest ei esinegi mingeid sümptomeid ja nad ei pruugi kunagi teadagi, et nad nakatunud on.
Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE viivad lagundamisele. TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel Viir us e d ... Viiruste kasutamine geenitehnoloogias Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga Lisatud geen integreerub raku genoomiga Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku Viir us e d ..
- enamik neist kuulud kapsiidi või ka ümbrise koostisse 2. REPLIKATSIOONIGEENID kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 3. REGULAATORGEENID mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) - tagab uute viirusosakeste moodustumise 3. P A L J U N E M I N E: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüsogeenne tsükkel Protsess, mille käigus peremees raku kromosoomiga seostunud viirusgenoom koheselt ei avaldu. - kui viirusel on head elutingimused -> paljundab enda genoomi - tagab viiruse ellujäämise bakterite populatsioonid 1. Viirus siseneb rakku. 2
Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele. Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan (ja kest) laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Viirused... LÜSOGEENNE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile
Laua- ja joogietikett ning käitumine restoranis Jaak Timberg Sissejuhatus · Millest tunnis räägime · Millest tunnis ei räägi Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse · Kui on mitu meest ja naist? Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse · Kui on mitu meest ja naist? - Üks mees avab ukse, laseb naised sisse, teised mehed järgnevad naistele. Koha leidmine ja istumine · Administraator võtab vastu, küsib laua soovi ja juhatab kohale · Temale järgnevad naised, siis mehed
OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südamiku moodustab pärilikkuseaine, nukleiinhape, DNA või RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on ka kapsiidide peal lipiididest ja valkudest koosnev ümbris. 5 KUIDAS TUNNEB VIIRUS ÄRA PEREMEESRAKU? Viiruse pinnal on retseptorvalgud, mis tunnevad peremeesraku ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom. 7 NIMETA VIIRUSE 2 ELUTSÜKLIT. KIRJELDA LÜHIDALT. Lüütiline tsükkel viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, peremeesrakk hävib, rakus pannakse kokku uued viirusosakesed. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi hulka. 8 VAKTSINEERIMINE: MIS ON, NÄITED HAIGUSTEST, MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE, VAKTSINEERIMISE POOLT- JA VASTUARGUMENDID.
Struktuurgeenid – kindlustavad viirusosakeste moodustamise id Regulaatorgeenid – reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist Replikatsioongeenid – kindlustavad genoomi paljundamise Viiruse LÜÜTILINE elutsükkel: Viiruse LÜSOGEENNE elutsükkel: Nakatumine - Bakteriofaag kinnitub Nakatumine rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi Moodustatakse uued viirusosakesed Nukleiinhape jääb inaktiivseks Viirusosakesed väljuvad rakust ja rakk Järgneb lüütiline tsükkel, milles rakk hukkub hukkub Vaktsineerimine: Antigeenide viimine organismi.
saadakse ühest glükoosi molekulist kaks püroviinamarihapet. Eraldub 2 molekuli ATP-d. Glükolüüs toimub rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Püroviinamarihappe moodustamisel vajatakse hapnikku, mistõttu sellist glükoosi nim. ka aeroobseks.2.Tsitraaditsüklis toimub püroviinamarihappe edasine lõhustamine, mille käigus eraldub CO2 ning vabanev vesinik seotakse NAD molekuliga ja saadakse NAD+H2=NADH2. Toimub mitokondris. 3.Hingamisahelasse siseneb hapnik ning seal toimub reaktsioon vesiniku kandjaga seotud vesiniku ja hapniku vahel. Hingamisahela reaktsioonides vabaneb 36 molekuli ATP-d. Toimub mitokondris. Kõigi nende toimel vabaneb 38 molekuli ATP- d.Fotosüntees on looduses tomuv protsess, mille käigus päikesevalguse energiat kasutades toodetakse orgaanilist ainet, eeskätt glükoosi.Toimub organismide kloroplastides.Koosneb kahest staadiumist:1.Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valguse käes. Valgusstaadiumil on kaks
Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. Viiruse elu tunnused- muteeruvad, evolutsioneeruvad ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Nt: viirusvektorites,
Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid. Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje
7. Klient kinnitab seost. 8. Süsteem loob uue konto. Alternatiivid: 3.1 Klient ei soovi siduda end pangakontoga. 3.2 Süsteem kuvab avalduse. 3.3 Klient täitab avalduse. 3.4 Süsteem salvestab avalduse ning läheb punkti 8. 4.1 Pank ei kinnita kliendi andmeid. 4.2 Süsteem pakub minna 3.1 juurde või saata päring uuesti punktis 4. Nimi: KT-002 Eelarve loomine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Klient siseneb süsteemi. Klient avab uue eelarve. Süsteem pakub oma andmestiku mudeli. Klient hakkab andmeid süsteemi sisestama. Kirjeldus ühes tulbas: 1. Klient siseneb süsteemi. 2. Süsteem kuvab uue eelarve lisamine võimaluse. 3. Klient valib, kui pikaks perioodiks soovib eelarve luua. 4. Süsteem kuvab vajaliku perioodi kalendri. 5. Süsteem lisab baas andmed ehk kulutusgrupid kalendrisse. 6. Klient kustutab ebavalikud andmed. 7
7. Mida tähendab (kuidas rakendub) ringülekanne ? 8. Miks eelistatakse negatiivsete arvude esitamiseks arvutis kasutada täiendkoodi, mitte pöördkoodi ? KAHENDKOODIDE (otsekood, täiendkood, pöördkood) NIHUTAMINE 1. Kuidas muutub 2ndarvu väärtus, kui tema 2ndkoodi nihutatakse paremale n järgu võrra ? 2. Kuidas muutub 2ndarvu väärtus, kui tema 2ndkoodi nihutatakse vasakule n järgu võrra ? 3. Milline järguväärtus "siseneb" vasakult vabaksjäävasse järku, kui otsekoodi nihutatakse paremale ? 4. Milline järguväärtus "siseneb" paremalt vabaksjäävasse järku, kui otsekoodi nihutatakse vasakule ? 5. Milline järguväärtus "siseneb" vasakult vabaksjäävasse järku, kui pöördkoodi nihutatakse paremale ? 6. Milline järguväärtus "siseneb" paremalt vabaksjäävasse järku, kui pöördkoodi nihutatakse vasakule ? 7
viiruse genoomi spetsiifilised. kahekordistumisele) Viiruse talitlemine Talitlemine tähendab viiruse genoomi kahekordistumist. See toimub peremeesraku tuumas. Pärast viiruse paljunemist peremeesrakk alati hukkub. Viiruste talitlemine koosneb 2 etapist: 1. Peremeesraku nakatamine- viirusosake kinnitub peremeesraku membraanile ankurmolekulidega. Algab viiruse kapsiidi valkude lagundamine ja viiruse genoom siseneb fagotsütoosi teel peremeesraku tsütoplasmasse. Sisenenud genoom liigub rakutuuma ja ühineb peremeesraku genoomiga. 2. Viiruse paljunemine- Peremeesraku genoomiga ühinenud viiruse genoom võib käituda 2 moodi: a) Jääb passiivseks ega hakka paljunema ehk on lüsogeenses olekus. Teatud olukordades, mis tulenevad organismist või välismõjutustest, muutub lüsogeenne seisund lüütiliseks.
Valgusüntees. · Toimumiskoht: ribosoomid, mitokondrites, polüsoom · Toimumisaeg: kogu raku elutegevuse vältel · Komplementaarsus: mRNA: AUGC tRNA:UACG · Vajatakse: - Energia(ATP) - Aminohapped - RNA molekule(kõiki kolme tüüpi) - Ensüüme - Valgulisi faktoreid · Etapid: - mRNA ühineb ribosoomiga - esimene tRNA molekul seondub mRNA initsiaatorkoodoniga - ribosoomi siseneb teine tRNA - kahe tRNA otstes oleva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. - Tekkinud dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA küljest ja jääb teise tRNA külge - Ribosoom nihkub edasi - Ribosoomi siseneb kolmas tRNA jne. - Translatsioon lõppeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist · Tulemus: esmases struktuuris lihtvalk Geneetiline kood on seaduspärasuste süsteem mille abil nukleotiidi järjestuses
seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni-,regulaator-ja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik
Stopp- ehk terminaatorkoodoniteks on UGA,UAA, UAG. Koodipäikese omadused: 1. sünosüümsus-ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit 2. ühetähenduslikkus-ühele koodonile vastab 1 aminohape 3. mittekattuvus-1 nukleotiid ei kuulu mitte kunagi kahte kõrvuti olevasse koodonisse korraga 4. universaalne-kehtib kõikidel elusorganismidel Initsiaatorkoodon määrab lugemisraami.Info lugemise lõpetab stoppkoodon. Translatsiooni käik: - mRNA siseneb ribosoomi kahe osa vahele ning mRNA liigub ribosoomis nii kaugele kuni ribosoomi vahele jääb initsiaatorkoodon - ribosoomi vahele mahub korraga 2 koodonit. - Järgnevalt liigub ribosoomi suurde osasse trnaspordi mRNA koos kantava aminohappega. - Transpordi RNA päises paiknev koodon on antikoodon ning see peab olema komplementaarne koodoniga. - Kui esimene transpordi RNA on seostunud saab ribosoomi siseneda teine. Kui toimub
Vastus: 1.05.1995. aastal 19. Soovin minna vahtusüliõpilaseks kümneks kuuks. Vastus: 10 kuuks 20. Pärast kolmekümnendat päeva ei saa oma valikut enam muuta. Vastus: 30.päeva Kirjuta tänane kuupäev koos aastaga neljal erineval moel. Vastus: 10.03.2014 / 10.III.2014 / 10.märts 2014 / 10.03.14 / 10.III 14 Pane kirjavahe märgid. Tõmba üttele üks ja lisandile 2 joont alla. Bill hallipäine dzentelmen siseneb argselt Browni suure firma juhi kabinetti. Vastus: Bill, hallipäine dzentelmen, siseneb argselt Browni, suure firma juhi kabinetti. Ma tulin oma pojapoja teie jooksupoisi pärast. Palun lubage tal minuga töölt varem ära tulla. Me läheme jalgpallivõistlusele karikavõistluste finaalmängule. Vastus: Ma tulin oma pojapoja, teie jooksupoisi pärast. Palun lubage tal minuga töölt varem ära tulla. Me läheme jalgpallivõistlusele karikavõistluste finaalmänguga.
ühinenud aminohape metioniin. C mRNA ühineb ribosoomiga. D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. G Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. H Ribosoomi siseneb järgmine (kolmas) tRNA, mis seostub komplementaarselt mRNA-ga ja toob endaga kaasa uue aminohappe. I Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil jälle peptiidside. Kolmest aminohappest moodustunud tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge
ühinenud aminohape metioniin. A mRNA ühineb ribosoomiga. G Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. F tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. B Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. C Ribosoomi siseneb järgmine (kolmas) tRNA, mis seostub komplementaarselt mRNA-ga ja toob endaga kaasa uue aminohappe. I Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil jälle peptiidside. Kolmest aminohappest moodustunud tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge.
4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli 5) RNA-polümeraas jõuab terminaatorini 6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA.
4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli 5) RNA-polümeraas jõuab terminaatorini 6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA.
Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline element, mille tuuma mass on 4 suhtelise aatommassi ühiku võrra ja tuumalaeng 2 laenguühiku võtta väiksem, kui lähteelemendil Beeta lagunemine – elektron välja – tekib uus keemiline element, mille
Mis on magnetid? Me kõik teame magneti tüüpilisi omadusi: nad tõmbavad spetsiaalseid metalle enda poole, neil on põhja ja lõuna poolus, mis tõmbuvad vastand poolustega (põhi tõmbub lõunaga ja vastupidi). Magnetism koos gravitatsiooni ning tugeva ja nõrga aatomijõuga on üks neljast põhijõust meie universumis. Magnetid on asjad, mis tekitavad magnetivälju ja tõmbavad ligi metalle nagu näiteks raud, nikkel ja koobalt. Magnetvälja jõud tuleb välja magneti põhja poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise. Pehmed või ajutised magnetid suudavad tekitada oma magnetvälja siis, kui teine magnetvälu on läheduses või väheke aega peale teisest magnetväljast lahkumist. Elektromagnetid tekitavad magnetvälju ainult siis, kui elekter läheb läbi nende mähiste. Kuidas magneteid teha? Kõik, mis magneti valmistamiseks teha vaja on, on lihtsalt mõjutada metallis olevaid
paljundamiseks) 3) Struktuurgeen (tekivad viirusele vajalikud valgud) 2. Kapsiid - valgumolekul 3. Ümbris - peremeesraku membraan - Viiruse paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk) 1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen) 4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA) 5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides, aminohapped/valgud võetakse rakust 6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb
paljundamiseks) 3) Struktuurgeen (tekivad viirusele vajalikud valgud) 2. Kapsiid - valgumolekul 3. Ümbris - peremeesraku membraan - Viiruse paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk) 1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen) 4. Toimub rakus viiruse genoomi replikatsioon (toodetakse DNA või RNA) 5. Viiruse valkude süntees - toimub peremeesraku ribosoomides, aminohapped/valgud võetakse rakust 6. Tekivad uued viituse osakesed (kui kopeeriti 20, tuleb 20), osakesed väljuvad peremeesrakust, rakk sureb
Amööb paljuneb mittesuguliselt ehk vegetatiivselt pooldumise teel. Amööbirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Soodsates tingimustes võib amööb poolduda üks kord ööpäeva jooksul. Elupaik Tavaline amööb eluneb siseveekogude (väikeste tiikide või kraavide) põhjas, enamasti põhjamudas. Tal on kulgevaid ja hõljuvaid vorme. Huvitavat Tapjaamööb sööb inimeste ajusid. Järvedes elav tappev amööb siseneb nina kaudu inimese pähe ning toitub ajust, kuni ohver sureb.
ebamaine, sest ta sai alguse imest. Laura segab vahele. Ta uurib, et kas see on tõepoolest tõsi. Seda võimalust ei saa käest lasta. Tahab hakata kohe raha lugema, et saaks Rolandi osa kätte ning mehe hommikul kohe ära saata. Laura hakkab kohe skeemitama, et pangad ei tohi sellest midagi kuulda ning et peaks alustama mingit äri, kuhu sisse vaikselt raha panna. Osvald avaldab korduvalt Laurale armastust. Naine on aga liiga elevil. Embab Osvaldit. 9. stseen Roland siseneb. Teretavad. Osvald vabandab ning väljub. 10. stseen Roland ja Laura asuvad rääkima nagu kohtuksid esimest korda. Jutu seest tuleb välja, et Laura on Osvaldi vanaema ning Roland on naabrimees, kes elab üle jõe ning otsib nüüd oma kaduma läinud lehma. 11. stseen Osvald tuleb tuppa ja võtab sahtlist uue tualettpaberi rulli. Ütleb ,et nad püüaksid hakkama saada ning et ta tuleb kohe ragasi. 12. stseen Laura ja Roland jätkavad hullujuttu.
a) Aurumasin soojushulk tekib veeanumas/küttekatlas, mille tulemusena vesi muutus auruks. Kasutati varem aurulaevadel, aururongidel, soekaevandustes. b) Neljataktiline sisepõlemismootor silindris toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks (silinder on mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid). Kasutatakse autodel (bensiinimootor sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor sisselasketaktis siseneb õhk) 2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, kus gaas teeb tööd. A= pV A gaasi töö (J) p rõhk (Pa) V = V2-V1 ruumala muut (m³) 3. Mida näitab kasutegur? Milline on bensiinimootori kasutegur? Kasutegur näitab, milline osa masinale antavast soojushulgast kasutatakse ära kasuliku töö tegemiseks. Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4
Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas c Kohtuniku palliga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas Millal võib mängija, kelle kohtunik on saatnud väljakult välja oma varustust korrastama, taas siseneda väljakule? a Kui pall on mängus, kohtuniku loal b Ükskõik millal, kohtuniku loal
millistele kihtidele vastaspoolse silma info? - Lateraalsed põlvikkehad koosnevad 6-kihist. Samapoolse silma info jõuab 2,3 & 5 kihile. Vastaspoolse silma info 1,4 & 6 kihile. 18. Kus asub esimene binokulaarne rakk? - V1 alas ehk triibuline koor. 19. Mis on silma juhtivuse sammas. Kui lai, kuidas koores paikneb? - Koore rakud on grupeeritud tulpadena joostes püstiselt ristloodis mööda koore pinda. Ühe tulba laius on 0,25-0,5mm. 20. Mitu kihti on esmases nägemiskoores? Millisele kihile siseneb info? - 6-kihti, neljandale siseneb info. 21. Mis on hüperkolumn? - koore ühendus, mis sisaldab täisühendust silma juhtivus ja suuna sammastest, esindades ühte asendit nägemisväljas. 22. Millisesse ajusagarasse suundub ,,mis?" tee, millisesse ,, kus?" tee. M tee ütleb, kus objekt on, P tee ütleb, mis objekt on. 23. Nimeta vähemalt 2 reetina pigmentrakkude funktsiooni valguse neeldumine, aitavad kaasa A vitamiini vallandumisele. 24. Kui palju on umbes ühes silmas ganglionirakke
12 31. Mitu kromosoomi on rakus mitoosi anfaasis, kui diploidne kromosoomide arv rakus on 4? 8 32. Tsentrosoom on mikrotorukesi organiseeriv tsenter 33. rakutsükli pikim faas on Interfaas 34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 38. Nukleosoomi koostises DNA on keerdunud ümber Histoonide 39. Eukarüootides on aktiivne transkriptsioon seotud ainult eukromatiiniga 40. Sama organismi lihasrakud ja närvirakud on erineva struktuuriga, sest ekspresseerivad erinevaid geene 41
Väävli põlemissoojust kasutatakse ära boilerites ja ökonomaiserites, et toota auru väävli sulatamiseks ja teistel tehnoloogilistel eesmärkidel. Tooraineks kasutatav väävel sulatatakse veeauru spiraaliga sulatusanumas 8 ning pumbatakse põletusahju 2. Põletusahju pihustisse antakse kompressoriga ka kuivatustornis 1 konts. väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse ära boileris 3 auru tootmiseks ning seejärel siseneb ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese katalüsaatori kihi järel viiakse kuum gaas jahutamiseks soojusvahetisse 4, kus ta annab oma soojust ära kuivatustornist väljunud õhule, mis läheb väävli põletusahju. Jahtunud SO3 (60- 80°C) suunatakse absorptsiooniks oleumtorni 6 ning seejärel monohüdraat absorberisse 7. Summaarne SO2 konversiooni aste on ca 97-98%. Oleumtorni kastetakseoleumiga, mis sisaldab 18,5-20% vaba SO3 ning monohüdraat-absorberit konts.
PowerPoint Nõuded iseseisvale tööle Aastal 2011 1. 15 slaidi 2. Min. 3 fotot 3. Min. 1 graafik ja 1 tabel (ise koostatud) 4. Min. 1 loend, siseneb punktide kaupa 5. Ühel slaidil panna erinev taust 6. Lisada slaidinumbrid 7. Jaluses ettekandja nimi 8. Link mingile veebilehele 9. Link mingile dokumendile 10. 2 sisenevat kujundit millegi rõhutamiseks 11. Peab kasutama ja korrektselt viitama vähemalt kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud · Lisaks eelolevale tuleb täita kõiki teisi akadeemilisele ettekandele ette
Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
Katsealuste vanuse alampiir oli 18 eluaastat. Protseduuri üldine kirjeldus Viisime katset läbi kolmel erineval moel: 1) kaks katsealust asuvad ühes ruumis, kuid teineteisest võimalikult kaugel (6 katset); 2) kaks katsealust asuvad erinevates ruumides, mille kaugus ei ületa 50m (7 katset); 3) kaks katsealust asuvad erinevates paikades, mille kaugus teineteisest on 1km 200km (9 katset). Katse algab katsealuste viimisega positsioonidele. Järgnevalt siseneb saatja arvutis internetileheküljele http://toila.edu.ee/kl112/avar/pildid.php ning kirjutab ilmuvasse lahtrisse parooli (see võib olla ükskõik mis tähtede ja numbrite kombinatsioon), kuid ei vajuta enter'it enne kui korraldaja talle selleks märguande annab. Sama parooli kirjutab saatja ka paberile (3. variandi puhul arvutisse) ning hoiab seda enda käes kogu katse vältel. Samal ajal seab teine katse korraldaja vastuvõtja valmis. Vastuvõtja lamab põrandal, tema silmadele asetatakse
ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/tunde närv ajuainesse; kiuliselt koostiselt seganärv (prevaleeruvalt parasümpaatiline) n vomeronasalis algab ninavaheseinas vomeronasaalelundist, läbib lamina cribosa,, lõpeb bulbus olfactorius accessoriuses (on haistmisnärvi osa)
4. Pärast variandi valikut sisestab oma personaalsed andmed. 5. Pärast personaalsete andmete sisestamist vajutab lingile "registreeru". 6. Registreerimisel kajastatud meilile tuleb kiri lingiga kinnitamiseks. 7. Kasutaja kinnitab lingi kaudu oma konto loomise. Oodatav tulemus:konto loodud Faktiline tulemus: konto loodud S2. Toodete ostmine Testi sammud: 1. Kasutaja (persoon1) läheb veebilehele. 2. Kasutaja siseneb süsteemi oma kasutajanime ja parooli. 3. Kasutaja otsib, leiab ja lisab ostukorvi soovitud toodet. 4. Kasutaja avab ostukorvi. 5. Kasutaja vormistab tellimuse. 6. Kasutaja valib tarneviisi. 7. Kasutaja tasub tellimuse. 8. Kasutaja saab kinnituse meilile. Oodatav tulemus:toode saab ostetud Faktiline tulemus: toode saab ostetud S3. Kontojäägi kontroll Testi sammud: 1. Kasutaja (persoon 1) läheb veebilehele. 2
Makrokäsitlus. Käsitleb soojusülekandeid ja soojuse muundamist tööks. Siseenergia on keha kineetlisise- ja potensiaalse energia summa. Esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. =Akas Q1
parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n. opticus (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine, temporaalsed ei ristu) tractus opticus corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior 1. Neuronikeha: kepp-ja kolbrakud 2. Neuronikeha: bipolaarsed rakud 3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4
3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim. raku nakatumiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi: a) viirusosake seondub raku pinnale b) viirusosake siseneb rakku ja vabastab genoomi kapsiidist c) viiruse genoom paljuneb Lüütiline tsükkel - paljunemine, millega kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemine, mille puhul viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. Transduktsioon- geenide ülekandumine teise organismi viiruste abil. 4. Mis toimub organismis vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?
eelmisel haigusel. 3. Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri tõbi- sümptomiks süvenev dementsus, surmaga lõppev 4. Fataalne perekondlik unetus- leitud ainult 28 perekonnas. Haigus kahjustab aju osa, mis reguleerib magamist. Haiguse süvenedes tekkiv täielik unetus on ravimatu ja lõpeb surmaga. Valgu sünteesi iseloomustavad: 1.m-RNA ühineb ribosoomiga 2. m-RNA molekuli alguskoodoniga seostb esimene tRNA molekul, millega on ühinenud aminohape metioniin. 3.Ribosoomi siseneb teine TRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. 4.Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. 5.Dipeptiid vabaneb tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6.t-RNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (3) t-RNA. 7.Ribosoomi siseneb järgmine tRNA (3), mis toob endaga kaasa uue aminohappe. 8. RIbosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate
Keskaja Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks kes sinna siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomikirikud e. katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil
Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad leivaks ja veiniks (enamikus protestantlikes vooludes) Sümbolism – leiba ja veini võetakse Kristuse ristisurma mälestuseks (kalvinismis) Varakristlus kuni 4.sajandini. Uue testamendi kujunemine Roomakatoliiklus – kirikupea on paavst Kreekakatoliiklus (14 autokefaalset ehk oma patriarhidega) kirikut Protestantism – palju voole alates renessansiajast Luterlus (al. 1517) Kalvinism (Johann Calvin) ehk reformeeritud kirik Baptism
FOTOSÜNTEES Klorofüllid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosüntees: 1) valgusstaadium 2) pimedusstaadium 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium Fotosüsteem I ja II Fotosüsteem II – moodustub O2 ja ATP-molekulid, eralduvad elektronid ja H-ioonid. Fotosüsteem I – moodustuvad NADP-molekulid, seovad ümbritsevast keskkonnast H-ioone. On vesiniku sidujad pimedusstaadiumis. Pimedusstaadium Reaktsioonid toimuvad stroomas. CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse. Edasine protsess koosneb järjestikustest reaktsioonidest, mis moodustuvad Calvini tsükli. Lõpptulemusena moodustuvad glükoos ja H2O. Moodustunud ADP ja NADP molekule saab uuesti kasutada valgusstaadiumi reaktsioonides.
Joon. 1. Pakitud scrubber 1 – kere ; 2 – otsik ; 3 – gaasi sisenemiseks toru ; 4 – hüdrauliline lüli ; 5 – gaasi väljumiseks toru ; 6 – pihustid ; 7 – luuk ; 8 – ujuk ; 9 – takn ; 1.2. Tsentrifugaal scrubber Gaasi puhastamine lisanditest tsentrifugaal scrubberi abil (joon. 2.) viitab märg puhastusmeetodile. Tsentrifugaal scrubber kujutab endast vertikaalne silinder, kus tolmune õhk siseneb toru läbi, mis asub seades alumises osas ja puhas õhk väljub toru läbi, mis asub ülaosas. Sisenenud õhk liigub spiraalselt, lisandid õhus, pestakse veega ja puhastatud õhk tõuseb ja väljub läbi toru. Gaasi voolukiirus sisselaskeava juures võib ulatuda 60 m/s. Gaasivoolu viimise scrubberi väljalaskeava juures on laba sirgendaja. Märgpuhastusvedelikke pakkumise sellistel scrubberitel saab läbi pihustid, mis on paigaldatud mööda seadmete seinu
Tuleks selgitada välja, milles on probleem. Tuleks keskenduda kliendi probleemile. Kaebust ei tohiks võtta isiklikult. Klienti ei tohi kunagi süüdistada. Tuleb olla toetav. Kui klient näeb, et tema probleemiga tegeletakse, siis rahuneb ta ise. Kahju tuleks kliendile hüvitada. Kunagi ei tohi anda ühtegi lubadust, mida ei sa täita. Klienditeenindaja peaks kontrollima, kas klient on tulemusega rahul. 5. Naine lapsega siseneb firmasse ja palub lapsele klaasi vett. Tuleb olla sõbralik ning anda lapsele klaas vett, kui see on võimalik. Kui pole võimalik,siis tuleks vabandada nende ees ning juhatada naine lapsega lähimasse kohta, kus laps saaks vett. Lapsesõbralikke ettevõtteid külastavad samad perekonnad sageli korduvalt. 6. Mida öelda nördinud kliendile, kes pidi ettenähtust kauem järjekorras oma teenust ootama? Kliendi ees tuleb siiralt vabandada
2)Regulaatorgeenid muudab raku ainevahetust, et rakk hakkaks tööle viiruse kasuks. 3)Replikatsioonigeenid kindlustavad viiruse paljunemise. DNA viirused: Viiruste paljunemine toimub ainult elusrakkudes. Seda protsessi, kus viirus tungib rakku nim raku nakatumiseks. Sellel eristatakse mitu etappi: 1)Viirus peab seonduma rakupinnale et viirus saaks tungida rakku, siis viiruse pinnal olev retseptor(antiretseptor) peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima. Herpes, papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult. RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist.
3 Sissejuhatus Järgnev töö sisaldab informaatsiooni arvutiviiruste kohta. Rääkides täpselt millised nad on ja kuidas nendega võidelda. Loomulikult tekib arvutiviirusi ikka juurde, aga siiski saab siin ülevaate enamlevinutest ja praegu levivatest viirustest. Meeldivat lugemist! 4 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus? a) See on parasiitprogramm, mis siseneb arvutisse ilma kasutaja loata, teeb seal kõike, mida tahab ja sellest ei tea mitte keegi. Need tegevused võivad olla täiesti kahjutud, mille tulemusena väheneb vaba mälu maht ketastel, halvenevad graafika- ja heliefektid jne., kahjulikud, mis võivad viia tõsiste tõrgeteni arvuti töös ja väga kahjulikud, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed,
annaabi.ee 
