500...1000Hz sagedusega siinussignaali. Sisend signaali langev front ja väljundi tõusevfront langevad kokku. 7. Muutsime sisendsignaali kuju kolmnurksignaaliks. Joonis 3. Kolmnurkse sisendsignaali ning PWM väljundsignaali graafik 8. Muutsime sisendsignaali kuju impulss-signaaliks. Joonis 4. Sisendsignaal impulss-signaali ja PWM väljundsignaali graafik 9. Kokkuvõte Õppisime tundma impulssmodulaatori käitumist erinevate sisendsignaalide korral. Impulss-laius-modulaator muudab impulsside laiust ja sagedust. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust.
· -vahutamisvastased omadused. 8 9 4. Elektrisüsteem. Seadised Automaatkäigukasti tööd juhib elektrooniline juhtplokk - TCM (Transmission Control Module). TCM saab tööks vajalikud andmed käigukasti anduritelt ja teistelt juhtplokkidelt. Neid andmeid, mis siseneved juhtplokki, nimetatakse sisendsignaalideks. Sisendsignaalide põhjal arvutab TCM matemaatiliselt antud hetkele sobivad tingimused ja juhib elektriliste signaalidega mitmete täiturseadiste (näiteks elektromagnetklappide) tööd. TCM võib saata infot ka teistele juhplokkidele. TCM-ist väljuvaid elektrisignaale nimetatakse väljundsignaalideks. 22. Allolevas loetelus on automaatkäigukasti sisend- ja väljundsignaalid. Erista nad üksteisest märgistades neid ristiga õiges lahtris.
Närvisüsteemi võime jätta asju meelde, säilitada õpitut ja kogutud ning · Kliima muutusi vajadusel meelde tuletada.Liigid: · Sensoorne mälu- automaatselt tajumisel, piirab ainult · Taimeliikide hävimist väljastamise kiirus, kiire kustumine, piiratud sisendsignaalide · Metsad on õhu filtrid hulgaga · Primaarne mälu- verbaliseerimine, väga kiire, uus info asendeb MÕISTED vana, vähene Unetus e isomnia- uinumisraskused, katkendlik uni, varajane ärkamine · Sekundaarne- harjutamine, aeglane, nii uue kui vana info segav Käbikeha- hormooni melatinooni tootev ööpäeva rütme reguleeriv keha
ööpäevarütmi mälujälg – püsimallu salvestatud informatsioon mälukaotus – info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel postsünaptiline pidurdus – närvirakku tuleb võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale ning erutust ei teki sensoorne mälu – aju võtab info vastu ja seejärel kustutab kohe, salvestamine automaatselt tajumisel, kättesaadavust piirab ainult väljastamise kiirus, unustatakse kiirel, maht on piiratud sisendsignaalide hulgaga, kestab alla ühe sekundi primaarne mälu – infot salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel, kättesaadavus väga kiire, uus info asendab vana, maht vähene, kestab sekundeid. Sekundaarne mälu – primaarsesse mällu sattunud info kordamisel liigub see sekundaarsesse mällu, salvestatakse harjutamisel, kättesaadavus aeglane, nii uue kui vana info segav mõju, maht väga suur, kestus minutitest aastateni
Automaatkäigukstiõlidel sellist ühtset klassifikatsiooni, nagu on mootoritel ja muudel jõuülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. 4. Andurid ja täiturseadised 4.1 Sisendsignaalid Alustame sisendsignaalide uurimist. Mõnede nende signaalide jaoks, nagu näiteks käiguvalitsa asend, võllide pöörlemissagedused, õli temperatuur ja kiirenduslülitus, on käigukastil omad andurid. Mõned signaalid saadakse teistelt juhtplokkidelt ja mõned sisendsignaalid edastatakse teistele juhtplokkidele. Näiteks kiirenduslülituse signaal edastatakse kliimaseadme juhtplokile. Samas jälle sellised signaalid nagu mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus ja gaasipedaali asend, tulevad mootori juhtplokilt
Seisundite tabel: Selle kombinatsiooni korral trigeri olek ei muutu. Jääb kas 1 või 0 Kui S=1, siis A lüli sisendites on 0 ning B lüli sisendites on 1. Säilib ka siis, kui S muutub nulliks. Triger on asetatud 1. R=1 siis Q=0 A lüli sisenditeks on ühed, Q=0. B lüli sisendites on nullid ning Q(kriips)=1. Säilib ka siis, kui R muuta nulliks. Triger on nullitud. Mõlemad väljundid lähevad nulli. Ei ole püsiv sest pärast sisendsignaalide mahavõtmist pole teada, mis jääb väljundite olekuks. Selline kombinatsioon on RS trigeri sisenditel keelatud. Leidub ka inversioonisisenditega RS trigereid. Vastupidiselt eelmisele on aktiivne sisendnivoo 0 ja passiivne nivoo on 1. Siis on olekutabel vastupidine. Inversioooniga 11. Sünkroonsed trigerid (olekutabelid, skeemi tingmärgid). Sünkroone RS triger
realiseerumist. Qt+1 on seis pärast S ja R seisu realiseerumist) Asünkroonseks nimetatakse trigerit, mille sisenditele mingi seisundite kombinatsiooni andmist ei sünkroniseerita täiendava signaaliga. Kui sünkroniseeritakse nimetatakse trigerit sünkroonseks trigeriks. 2. Kui RS-trigerile lisada sünkroniseerimislüli saame sünkroonse RS- trigeri 3. Sünkroonne kahetaktiline RS-triger (TT) Kasutatakse vähe. Võimaldab luua side sisendsignaalide ja väljundite olekute vahel 4. Sünkroonne kahetaktiline JK-trigger Sünkroonsele kahetaktilise RS trigeri sisendeid juhitakse läbi JA lülide, mille ühed sisendid on ühendatud väljunditega. Seda nimetatakse JH trigeriks (J-jump, K-key) Omadused - universaalne, lihtsate ühendustega võimalik muuta seade-, loenduse- või andmesisenditega trigeriks; 1 sisendil J viib väljund alati seisu 1; 1 sisendil R viib väljund alati seisu 0; JK-triger talub seisus J=K=1 5
Väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline 1 Kuyi sisendis on loogiline 0 siis on transistor suletud väljundpinge on kõrge Uce=e väljundis on loogiline 1. Kui sisendis on loogiline 1 siis on transistor küllastunud ning väljundis on loogiline 0 ehk madalpotenstsiaal Trigerid Triger on seade mis on ette nähtud loogilise muutuja ühe järgu (kahendarvujärgu) säilitamiseks. Trigeril on kaks stabiilset olekut loogline 1 ja loogiline 0 vajalikku olekusse seatakse triger sisendsignaalide abil. Trigeril on kaks väljundit otse väljund Q ja inversioonväljund Qinversioon. Trigeri oleku määrab nivoo otse väljundis. Kui Q = 0 (Qinversioon=1) siis on triger olekus 0. Kui Q=1 (Qinv=0) siis on triger olekus 1 Kasutatavad tähised R reset, tagastama sisendtrigeri viimiseks olekusse 0 S set K kill, SISEND univerasaal trigeri viimiseks olekusse 0 J jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1 T trigger, käivitama loendussisend
Trigeri talitlus (VÕI-EI elemendi baasil) R Q S Q Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 86 instituut. 43 Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid R=0 ja S=0 korral säilitab RS triger selle oleku, mis tal oli enne sisendsignaalide saabumist. S=0 ja R=1 korral tekib Q väljundis 0 sõltumata sellest, kas seal oli enne 1 või 0. Sisendsignaalide S=1 ja R=0 korral tekib Q väljundis alati 1, sõltumata sellest, kas seal oli sisendsignaalide saabumise hetkel 1 või 0. Kui trigeri mõlemas sisendis on 1, jääb triger ebapüsivasse olukorda. Väljundis võib olla nii 1 kui 0. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 87 instituut.
Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõtetulemus olla vale Alaliskomponendi mõju kõrvaldamiseks saab kasutada tippväärtuse detektori veidi keerulisemat lülitust 2 Eelmisel joonisel kujutatud lülituses kondensaator Ck tõkestab sisendsignaali alaliskomponendi
vähemalt ühel sisendil on signaal 1; JA-loogiline korrutamine:väljundis on 1 ainult siis, kui tema kõigil sisendeil on signaal 1; kõigi muude signaalikombinatsioonide korral oon väljundsignaal 0; EI-loogiline eitus: väljundis on 1 siis, kui tema sisendsignaal on 0 51. Trigerid Triger on kahe stabiilse väljundolekuga loogikalülitus, millel on otseväljund ja tavaliselt ka pöördväljund. Erinevalt loogikaelementidest, mille väljundolek on määratud sisendsignaalide kombinatsiooniga, sõltub trigeri väljundsignaal veel sellest, milliseks oli kujunenud väljundolek eelnevalt saabunud sisendsignaalide mõjul. Seega on trigeril mälu – ta peab meeles oma eelneva oleku. Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril 2 väljundit: otsene RS-triger, ja PS triger 52. Türistorid. Tüüritavad aladid Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist
Programmeerimine siin tehte tulemite või tehte operandi aadress käsuloenduri 0,1,2. Niisugune automaat on tähendab mitte sissepõletamist vahetulemite lühiajaliseks programmi jooksva aadressi kirjeldatav: *sisendtähestikuga skeemi, vaid riistvara salvestamiseks, selleks, et suhtes. Operandi aadress leitakse e. sisendsignaalide hulgaga Z, konfiguratsiooni sissepõletamist. tulemid oleksid kiiresti saadaval käsuloenduri ja juhtaadressi *väljundsignaalide hulgaga W, Maatriksi valmistamiseks järgmisteks teheteks. summeerimisega. Kaudne - *olekusignaalide hulgaga A, tehakse tehases valmis toorik, Akumulaator on protsessori
Mikrokäsk on elementaartegevus, mis täidetakse operatsiooniautomaadis. 17. JUHTAUTOMAAT (abstraktne, Mealy, Moore). * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstrakeeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t= 0,1,2. Niisugune automaat on kirjeldatav: * sisendtähestikuga e. sisendsignaalide hulgaga -Z * väljundsignaalide hulgaga -W * olekusignaalide hulgaga -A * üleminekutefunktsiooniga - (a1;zi) * väljundfunktsiooniga - (a1;zi) * automaadi algolekuga x0, mis vastab hetkel x0=0 Abstraktse automaadi töötamisel toimub sisendsõnade muutumine väljundsõnadeks, kusjuures protsessis etendab olulist osa automaadi sisemine olek antud hetkel. Iga järgmine olek oleneb eelmisest
Süsteeme saab kirjeldada mitmel viisil, näiteks diferentsiaalvõrrandite abil Levinud viisideks lineaarsete süsteemide kirjeldamisel on süsteemi impulsskaja h(t) ja sageduskarakteristiku H(f) kasutamine Süsteem on lineaarne kui tema sisendi ja väljundi vaheline seos on aditiivne ja homogeenne Kui sisendsignaali ss1 korral saame süsteemi väljundsignaaliks sv1 ja vastavalt ss2 korral sv2 siis lineaarses süsteemis peame sisendsignaalide kombinatsiooni ass1 + bss2 korral saama väljundis asv1 + bsv2, kus a ja b on konstandid Öeldakse, et lineaarses süsteemis kehtib superpositsiooniprintsiip 70. Süsteemi impulsskaja ja sageduskarakteristik – nende vahelised seosed Impulsskaja h(t) on süsteemi reaktsioon, ehk väljundsignaal sv(t), juhul kui süsteemi sisendiks on deltaimpulss ss(t) = δ(t) Praktikas mõõdetakse impulsskaja kasutades lõpliku kestuse ja amplituudiga lühikest impulssi p(t)
loogikafunktsiooni jaoks On antud loogikafunktsiooni z = f(a, b, c) täielik disjunktiivne normaalkuju z = ab c + abc + ab c + abc + abc. (1.23) Avaldist saab lihtsustada, kui tuua muutujad sulgude ette, kuid see ei kindlusta soodsaima lahenduse saamist. Loogikalülituse minimeerimiseks on otstarbekas kasutada Karnaugh kaarti (joonis 1.7), millele vastab olekutabel 1.6, kus on toodud kõigile võimalikele sisendsignaalide kombinatsioonidele vastavad väljundsignaali(de) väärtused. Karnaugh 27 kaardil moodustatakse ühtedega täidetud ruutudest ristkülikukujulised lahtrid suurusega 1, 2, 4, 8, ... ruutu, taotledes et ruudud oleksid nii suured kui võimalik. Kontuurid võivad üksteisega ka kattuda. Seejärel kirjutatakse loogikafunktsiooni avaldis disjunktiivsel normaalkujul, milles igale
3) S=0, R=1 Kui R=1, siis Q = 0 . B sisendites on null ja null, ning Q = 1 . 1R 1 A 0 A sisendites on üks ja üks, ning Q = 0 . Selline olek säilib ka, 1 siis kui R muuta nulliks. Triger on nullitud. 0 1 1 0S B 4) S=1, R=1 Mõlemad väljundid lähevad nulli. See ei saa olla püsiv, sest pärast sisendsignaalide mahavõtmist pole teada, mis tuleb väljundisse. Selline kombinatsioon on lubamatu. ABCF00010110 Q BC 0 0 1 1011xx Endine olek säilib 00 0100xx11 Nullitud 01 Asetatud nulli 11 10 S R 5.2
Triger on asetatud ühte. 1 0 1 1S B 3) S=0, R=1 Kui R=1, siis Q 0 . B sisendites on null ja null, ning Q 1 . 1R 1 A 0 A sisendites on üks ja üks, ning Q 0 . Selline olek säilib ka, 1 siis kui R muuta nulliks. Triger on nullitud. 0 1 1 0S B 4) S=1, R=1 Mõlemad väljundid lähevad nulli. See ei saa olla püsiv, sest pärast sisendsignaalide mahavõtmist pole teada, mis tuleb väljundisse. Selline kombinatsioon on lubamatu. Digitaaltehnika konspekt 25 ABCF00010110 Q BC 0 0 1 1011xx Endine olek säilib 00 0100xx11 Nullitud 01 Asetatud nulli 11
igale kontuurile vastab elementaarkonjunktsioon muutujatest, mis terve kontuuri jaoks on kas inverteerimata või inverteeritud. Vaadelgem näidet, mille puhul on loogikafunktsiooni z = f(a, b, c) täielik disjunktiivne normaalkuju Avaldist saab lihtsustada, kui tuua muutujad sulgude ette, kuid see ei kindlusta soodsaima lahenduse saamist. Loogikalülituse minimeerimiseks on otstarbekas kasutada Karnaugh kaarti, millele vastab tuudud olekutabel, kus on toodud kõigile võimalikele sisendsignaalide kombinatsioonidele vastavad väljundsignaali(de) väärtused. Karnaugh kaardil moodustatakse ühtedega täidetud ruutudest ristkülikukujulised lahtrid suurusega 1, 2, 4, 8, ... ruutu, taotledes et ruudud oleksid nii suured kui võimalik. Kontuurid võivad üksteisega ka kattuda. Vaadeldava kaardi tarvis saab kirjutada loogikafunktsiooni järgmisel kujul: Kui tuua muutujad sulgude ette, saab avaldise tähtede arvu veelgi vähendada
Eksponentsiaalne võimendi Kuna u0 = 0, siis Usis = Ud ja isis = id; Uvälj = - idR U sis T Kui lähtuda sellest, et id = e ; U sis siis U välj - Re T 107 5.10.2. Operatsioonvõimendi töö impulssreziimis Selline reziim tekib, kui sisendsignaalide suurused tunduvalt ületavad neid, mis on vajalikud lineaarse reziimi jaoks. Komparaator seade, mis võrdleb omavahel kaht pinget ( üks nendest on tavaliselt tugipige). ,,Pingete võrdlemiseks" skeemid. Lubavad võrrelda ühepolaarseid pingeid. Sellisel sisendite ühendamise viisil ,,inverteeriv" komp. Usis < Utg u0 < 0 Uvälj = +Uvälj max Usis > Utg u0 > 0 Uvälj = -Uvälj max. ,,Null" detektor. 108
Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Diskreetseadmel on 3 sisendit. Mitu võimalikku sisendsignaalide kombinatsiooni on ? Valige üks: a. 8 b. 3 c. 12 d. 6 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised siin loetletud nimed ei kuulu IEC 61499 hierarhia tasemesse? Valige üks: a. Rakendus b. Funktsioon c. Süsteem d. Seade e. Funktsiooniplokk f. Ressurss Tagasiside
mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstrakeeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t= 0,1,2. Niisugune automaat on kirjeldatav: * sisendtähestikuga e. sisendsignaalide hulgaga -Z * väljundsignaalide hulgaga -W * olekusignaalide hulgaga -A * üleminekutefunktsiooniga - (a1;zi) * väljundfunktsiooniga - (a1;zi) 0 0 * automaadi algolekuga x , mis vastab hetkel x =0 Abstraktse automaadi töötamisel toimub sisendsõnade muutumine väljundsõnadeks,
koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse süsteemis sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri konstruktsioon sarnaneb tavaliste elektronmõõteseadmete sisendahelatega. Selle süsteemi funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral võimendamine, alaldamine ning mürataseme piiramine vastavate võimendite ja filtrite abil. 15. Hoidelülituse (valiku-hoidmise skeemi) tööpõhimõte ja kasutusvaldkond Kiirelt muutuvate sisendsignaalide korral võib üksikute mõõtmiste vahel olla vajalik, eriti aeglasemalt töötavate muundurite puhul, veel analoogsignaali väärtuse salvestamine nn valiku-hoidmise V/H (ingl sample-and-hold S/H) ehk hoidelülituse (ingl track-and-hold T/H) abil, mis kindlustab signaali suhtelise muutumatuse teisendamise ajaks (joonis 2.24, [26]). 10
1.22 UCE bipolaartransistoride kasutamisel, sest temperatuuri muutumisel muutub transistori tunnusjoonte asend (joon.1.22). Tunnusjoonte nihkumisel temperatuuri muutumisel liigub tööpunkt temperatuuri +E tõustes ülespoole punktist A punkti A1 ja temperatuuri langedes allapoole. Selline tööpunkti nihkumine põhjustab võimendusteguri muutumise ja suuremate sisendsignaalide korral võib juhtuda R1 ka, Ret C transistor tüüritakse kas sulge- või küllastusreziimi, millega kaasnevad signaali moonutused. Kirjeldatud nähtuse vältimiseks on vaja automaatselt järele reguleerida tööpunkti VT nii, et temperatuuri muutumisel jääks tööpunkt paigale
Summatori väljund NET on nende korrutiste summa. Järelikult summatori funktsiooni võib kirjutada järgnevalt: x1 NET = W X = [w1 K wn ] M = w1 x1 + K + wn x n . (1.1) x n Mittelineaarse elemendi funktsiooni nimetatakse aktiveerimisfunktsiooniks (activation function, ). Kaalutud sisendsignaalide summast NET arvutab aktiveerimisfunktsioon neuroni väljundi OUT. OUT=f(NET) (1.2) Tavaliselt, aktiveerimisfunktsioon on pidev mittelineaarne funktsioon, aga mõnedel rakendustel võib ka lineaarne olla. Kõige levinumad aktiveerimisfunktsioonid on sigmoid funktsioonid. Sigmoid funktsioonid on ülemise ja alumise raja (0 ja 1 või -1 ja 1) vahel monotoonselt kasvavad pidevad funktsioonid
Summatori väljund NET on nende korrutiste summa. Järelikult summatori funktsiooni võib kirjutada järgnevalt: x1 NET = W X = [w1 K wn ] M = w1 x1 + K + wn x n . (1.1) x n Mittelineaarse elemendi funktsiooni nimetatakse aktiveerimisfunktsiooniks (activation function, ). Kaalutud sisendsignaalide summast NET arvutab aktiveerimisfunktsioon neuroni väljundi OUT. OUT=f(NET) (1.2) Tavaliselt, aktiveerimisfunktsioon on pidev mittelineaarne funktsioon, aga mõnedel rakendustel võib ka lineaarne olla. Kõige levinumad aktiveerimisfunktsioonid on sigmoid funktsioonid. Sigmoid funktsioonid on ülemise ja alumise raja (0 ja 1 või -1 ja 1) vahel monotoonselt kasvavad pidevad funktsioonid
ülesandega elektroonika lülitusega, mida nim. faasi lülituseks (selle otstarbega on erinevaid lülitusi). .. lõppastmega tööpunk transitori sulgumise piiridel nii, et signaali Rakenduselektroonika 8 puudumisel on transistoride vool väga väike. Vastasfaasiliste sisendsignaalide toimel avatakse transistorid kordamööda, nii avaneb esimesel poolperioodil VT1, samal ajal on aga VT2 suletud, kuna tema baasil mõjub negatiivne signaal. Järgmisel poolperioodil tööreziimid vahetuvad, VT1 suletakse ja VT2 avatakse. Erinevates suundades ja tulemusena induktseeritakse sekundaarmähises ja tarbijas tavaline vahelduv signaal. Taolise lültise kasutegur on kõrge. Üle keskmise .. sest tänu madalale tööpunktile (sulgumise piiril on tarbitav vool väike)
11.9 U U U - U välj I1 = 1 ; I2 = 2 ; I3 = 3 ; I ts = R1 R2 R3 Rt - Uvälj U 1 U 2 U 3 I ts = I1 + I 2 + I 3; = + + Rts R1 R 2 R3 Uvälj = -( ) Valides R1-R3ja Rts saame liitmise mastaabis 1:1 st kui U1 on 1V U2 2V ja U3 3V siis Uväljund on 6V valides aga takistusi R1-R3 sobivalt erinevatena saame muuta sisendsignaalide osatähtsust väljundsignaalis. Nii näiteks sesepõlemis mootori kütuse hulk sõltub 70% ulatuses sisse laske õhu kogusest 20% ulatuses mootori töötemperatuurist ja 10% sisselaske õhutemperatuurist liites erinevate andureite signaale erinevas mastaabis saame toseerida vajaliku täpsusega pihustava kütuse hulka. Lahutavvõimendi JOONIS 1.11.11 Lahutavas võimendis antakse üks signaal inverseerivasse sisendisse teine mitteinverteerivasse
emitterivool, mis erineb viimasest ainult mõne protsendi võrra. 6.5. Transistori parameetrid Peale staatiliste tunnusjoonte kasutatakse transistoride omaduste iseloomus- tamiseks veel mitmeid parameetreid. Parameetrid iseloomustavad transistori omadusi teatud kindlas tüüpreziimis ja võimaldavad sageli arvutusi lihtsustada. Transistoride puhul on otstarbekas arvutusteks kasutada parameetreid neil juhtudel, kui sisend-signaalid on väikesed. Suurte sisendsignaalide puhul on õigem valida reziim ja teha arvutused grafoanalüütilistel meetoditel. Sel juhul sooritatakse arvutused põhiliselt staatiliste ja dünaamiliste tunnusjoonte abil. Arvutustulemuste erinevus on tingitud tunnusjoonte mittelineaarsusest, mida parameetrid ei arvesta. Väikestel signaalidel aga võime lugeda tunnusjooni tööpunkti ümbruses lineaarseiks ja see võimaldabki kasutada parameetreid kui kindlaid arvudena väljenduvaid seoseid. Ka on parameetrid kui
kasutamisel, sest temperatuuri muutumisel muutub transistori tunnusjoonte asend (joon.4.18). A UF 57 IF RC +E VT VD2 E R1 VD1 A1 RC +E VT R2 E R1 NTC a b c 40º 20º UF20ºº UF40ºº JOONIS 4.19. 58 Tunnusjoonte nihkumisel temperatuuri muutumisel liigub tööpunkt temperatuuri tõustes ülespoole punktist A punkti A ja temperatuuri langedes allapoole. Selline tööpunkti 1 nihkumine põhjustab võimendusteguri muutumise ja suuremate sisendsignaalide korral võib juhtuda ka, et transistor tüüritakse kas sulge- või küllastusreziimi, millega kaasnevad signaali moonutused. Kirjeldatud nähtuse vältimiseks on vaja automaatselt järele reguleerida tööpunkti nii, et temperatuuri muutumisel jääks tööpunkt paigale. Sisuliselt tähendab see, et temperatuuri tõustes on vaja baasivoolu vähendada, temperatuuri langedes aga suurendada. Selliseks kompensatsiooniks on 2 võimalust. 1) kas kasutada termotundlikke elemente või
JOONIS 4.19. Tunnusjoonte nihkumisel temperatuuri muutumisel liigub tööpunkt temperatuuri tõustes ülespoole punktist A punkti A1 ja temperatuuri langedes allapoole. Selline tööpunkti nihkumine põhjustab võimendusteguri muutumise ja suuremate sisendsignaalide korral võib juhtuda ka, et transistor tüüritakse kas sulge- või küllastusreziimi, millega kaasnevad signaali moonutused. Kirjeldatud nähtuse vältimiseks on vaja automaatselt järele reguleerida tööpunkti nii, et temperatuuri muutumisel jääks tööpunkt paigale. Sisuliselt tähendab see, et temperatuuri tõustes on vaja baasivoolu vähendada, temperatuuri langedes aga suurendada. Selliseks kompensatsiooniks on 2 võimalust. 1) kas kasutada termotundlikke elemente või
põgenema. Ent tegelikkuses seda ei juhtu. Põhjus on selles, et ajukoor pidurdab või blokeerib mandeltuumast tulevad võitle-või-põgene signaalid. Varem on mandeltuuma nimetatud kiireks ja ebatäpseks kaitsesüsteemiks kõigi ohtude vastu (LeDoux, 1996). See süsteem on küll kiire, ent tal puudub võime teha peeni eristusi. Seetõttu tekitab mandeltuum palju valehäireid. Valehäirete vähendamiseks oli vajalik välja kujundada sisendsignaalide peenema analüüsi süsteem, milleks sai prefrontaalne ajukoor. Viimases võrreldakse kogu saabuvat stimulatsiooni mälestustega ja ajju talletatud infoga ning otsustatakse seejärel, kas oht on tõeline ja kui on, siis kuidas sellega toime tulla mingit toimetulekureaktsiooni kasutades. Kui reaalseks hinnatud ohu korral kohast toimetulekureaktsiooni pole, lubab ajukoor käivituda võitle-või-põgene reaktsioonil. Kui
Semantiline mälu on sõnade, mõistete, reeglite ja abstraktsete ideede mäluks ja ta on hädavajalik keelekasutuse seisukohast. Tulving: Semantiline mälu on vaimne tesaurus, organiseeritud teadmine sõnadest ja teistest sõnalistest sümbolitest, mis inimesel olemas on; nende tähendusest ja vastavusest, suhetest nende vahel; reeglitest, valemitest ja algoritmidest nende sümbolite, mõistete ja suhetega manipuleerimiseks. Semantiline mälu ei registreeri sisendite omadusi, vaid sisendsignaalide tunnetuslikke esindusi. Episoodilisest mälust kaob info kiiresti, koos uue info saabumisega. Seega on episoodiline mälu kogu aeg töös, samas kui semantilist mälu aktiveeritakse harvem ja see jääb ajas stabiilsemaks. Tulving (1985) esitas oma töös "Kui palju on mälusüsteeme?" viis põhjendust paljude mälusüsteemide olemasoluks. 1. Senini ei saa teha sügavaid üldistusi mälust kui tervikust. 2. Mälu areneb läbi pika evolutsioonilise ajaloo, kus areng on ebaühtlane
k k r Süsteemi parimad omadused saavutatakse, kui k k f = 2Tk r = . k Muud kf-i väärtused tekitavad üle-või alareguleerimise. Kuna prognoosiv süsteem on efektiivne vaid kindlas sisendsignaalide vahemikus, siis ei tööta see juhtsignaali ega häiringute muutumise korral. Sellepärast lülitatakse harilikult see kontuur mootori käivituse ja pidurduse ajaks välja. Kokkuvõtteks. Käesoleva alajaotuse alguses vaadeldi muundurist toidetavate mootorite staatilisi tunnusjooni. Kõige tähtsamad nende hulgas on mootori ja töömasina mehaanilise karakteristikud. 163
annaabi.ee 
