Tähtsus: energia salvestaja/talletaja, energia ülekandja Glükoosi lagundamine (dissimilatsioon, universaalne energiatalletaja) -toimib mitokondris ja tsütoplasmavõrgustikus (rakuhingamisel organismil) C6H1206 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O I ETAPP – GLÜKOLÜÜS -tsptoplasmavõrgustikus →NADH2 ja ATP (60 kJ energiat) II ETAPP – TSITRAADITSÜKKEL -mitokondris → CO2 Väljahingatav õhk (süsihappegaas) on pärit tsitraaditsüklist III ETAPP → HINGAMISAHEL -mitokondris sisemembraanide harjakestes → ATP 36 molekuli/ H20 kokku 38 molekuli Etanooli käärimine e anaeroobne glükolüüs. 1 etaool, sest glükolüüsi lagundamine glükolüüsiga pärmseentel – glc → 2 etanoli + 2CO2 . rakendatakse biotehnoloogias piimhappe moodustamine /käärimine -lihastes. piimhape ei lahustu lihasrakkudes! -piimhape viiakse verega maksa lihasrakkudest -langetab vere pH’d -kiirendab südametööd ja hingamist Mitokondrites laguneb glc lõpuni
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, mis kulgeb nii taime- kui loomarakkudes
vesinikandja NAD'iga. Toimub vaid O2 juuresolekul nim aeroobseks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega. (C2H4OHCOOH) Tsitraadi tsükkel, toimub mitokondri sisemuses, lagundatakse püroviinamarihappet. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk järgult CO2 molekulid ja H aatomid Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2 arvelt sünteesitakse täiendavalt ATP'd. Fotosüntees Toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia abil. O2 on kõrvalprodukt mis tuleneb veest. Valgustaadium-valgusenergia arvel klorofülli ergastumine, vee lagunemine tekib o2, elektronid ja H ioonid. H ioonid seotakse NADPH2 elektronid energia arvel ATP. Pimedusstaadium-CO2 sidumine, glükoosi süntees vajalik H2 saadakse NADPH2 ja tarvis on ATP'd
Toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrg. , Aeroobne(hapnikuga)- tekib püroviinamarihape, selle lagundamisel NAD Anaeroobne- käärimine, tekib piimhape v etanool moodustub aint 2ATP molekuli Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondris..eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tekib 10 NADH2.. jäägina eraldub CO2 Toimub lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine Hingamisahela reakts. Toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes Fotosüntees valguskiirus peab jõudma kloroplastideni,seda võib jagad kaheks Valgusstaadium Pimedusstaadium
toitaineid? I süsivesikud II rasvad III valgud 5. Glükoosi lagundamise üldvõrrand C6H12O6 + 6O2 6H2O + 6CO2 38ADP+Pi 38 ATP 6. Glükoosi lagundamine Glükolüüs Tsitraaditsükkel Hingamisahel Kus toimub? Päristuumsete rakkuse Mitokondri sisemuses Mitokondite tsütoplasmavõrgustikus sisemembraanide harjakestes Mis on lähteaine? glükoos PVA NADH2 Mis toimub? Üksteisele järgnevad Ensüümide poolt Eraldunud H seotakse ensüümreaktsioonid katalüüsitavatest hapnikuga ja moodustub vesi,
Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagunemisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagunemine, mille lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagunemine. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3 süsinikuline karbonüülhape
ja eraldub neli vesiniku aatomit. 2.Tsitraaditsükli reaktsioonid mitokondri sisemuses - tsitraaditsükkel koosneb ensüümise poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-i poolt ja tulemusena saadakse kokku 10 NADH2 molekuli, mis suunudvuad hingamisahelasse. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkproduks ja difundeerub mitokondritest välja. 3.Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükoosil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab tähendavat sünteesida ATP molekule. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Mille poolest erinevab aeroobne ja anaeroobne glükolüüs? Aeroobne glükolüüs - Kõigi rakkude tsütoplasmas toimub glükoosi esimene lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli.
ATP energiat Glükoosi lagundamine: glükolüüs,tsitraaditsükkel, hingamisahela reaksioonid Glükolüüs-toimub tsütoplasmas. Glükoos -6C laguneb kaheks 3C püroviinamarihappeks ja eraldub neli H. Rakk salvestab energia 2 ATP- sse Tsitraaditsükkel-toimub mitokondri sisemuses. Lagundatakse püroviinamarihapet edasi. ENERGIAT EI SALVESTATA.vabanenud vesinikud salvestatakse NAD-ga = 10NADH2 need lähevad hingamisahelasse. Saaduseks ka 6CO2 Hingamisahela reaksioonid- toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestel. Vabaneb 36 ATP energiat Aeroobsel vabaneb kokku 38 ATP molekuli energiat FOTOSÜNTEES-on esmalt glükoosisüntees süsihappegaasist ja veest suhkruenergia abil. See toimub: 1.rohelistes taimedes, kes omavad klorofülli 2.protistides 3.osad bakterid-sinivetikad
moodustub 2 NADH2 molekuli. Glükoosi lagundamise teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H+-ioonid. Vabanenud H+-ioonid ja elektronid seostuvad vesinikukandjaga NAD ja moodustuvad NADH2 molekulid. CO2 on jääkprodukt, mis väljub mitokondrist. Glükoosi lagundamise kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes (parempoolne joonis). Hingamisahela reaktsioonides vajatakse 02 molekule. Üks hingamisahel koosneb 5 valgulisest kompleksist ja ATP molekule sünteesivast ATP süntaasist. NADH2 molekulidest vabanevad elektronid läbivad 5 kompleksi ja ühinevad 02 molekulidega – selle tulemusena moodustuvad H20 molekulid. Elektronide transpordiga kaasneb H+- ioonide liikumine membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel
NADH2 molekuli. Glükoosi lagundamise teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO 2 molekulid ja H+-ioonid. Vabanenud H+-ioonid ja elektronid seostuvad vesinikukandjaga NAD ja moodustuvad NADH2 molekulid. CO2 on jääkprodukt, mis väljub mitokondrist. Glükoosi lagundamise kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes (parempoolne joonis). Hingamisahela reaktsioonides vajatakse 02 molekule. Üks hingamisahel koosneb 5 valgulisest kompleksist ja ATP molekule sünteesivast ATP süntaasist. NADH 2 molekulidest vabanevad elektronid läbivad 5 kompleksi ja ühinevad 0 2 molekulidega selle tulemusena moodustuvad H20 molekulid. Elektronide transpordiga kaasneb H +-ioonide liikumine membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel
Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Calvini tsükkel fotospnteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes teistes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroergiline ühend madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse
etanoolkäärimist-ei eraldu H ja moodustub 2 etanooli ja 2 ATP.Glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses(nim tsitraaditsükliks). Ennem tsüklisse minekut eraldub CO2 ja 2 H-d Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Moodustub 10 NADH2-te. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2-e arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Kokku tekib 12 NADH2-e molekuli. Hingamis ahelas vabaneb H ja NAD saab uuesti kasutada eelnevas. H seotakse O-ga ja moodustub vesi. Kokku 36 ATP-d. Glükolüüsi laundamine on universiaalne, sest see toimub enamikes taime/loomarakkudes ühtemoodi. Valgus peab jõudma taime kloroplastideni ja seal klorofülli molekulid ergastuvad. Valgusstaadium: vee molekulid lagundatakse ja eraldub gaasiline hapnik
peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis. Esimene etapp glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes. 5.Milline tähtsus on süsinikul organismis ja kust see pärit on? 6. Milline seos on fotosünteesi ja glükoosi lagundamise vahel? (C- ringe) fotosünteesil varustatakse heterotroofseid rakke glükoosiga 7.Kirjelda fotosünteesi põhivõrrandit - selgita iga molekuli päritolu. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O 8.Fotosünteesi joonis. 9.Fotosünteesi globaalne tähtsus. 10.Fotosünteesi mõjutavad tegurid. valgus, temperatuur,CO2
Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO 2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NADi poolt, kokku eraldub 20 H aatomit ja saadakse 10 NADH 2 molekuli, mis suunduvad hingamisahelasse. Süsihappegaas eraldub hingamisega. Tsitraaditsüklis toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine) ja hingamisahela reaktsioonidest (Toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. NADH 2 molekulid vabanevad H aatomitest. Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi, eraldub 36 ATP molekuli).
GLÜKOOSI KOHTA TEKIB KOKKU 12 NADH2 MOLEKULI NADH2 MOLEKULID VABANEVAD H AATOMITEST ERALDUNUD VESINIK SEOTAKSE HAPNIKUGA JA MOODUSTUB VESI). NB! ASSIMILATSIOONIPROTSESSIDE PÕHIEESMÄRGIKS ON ATP KASUTAMINE, DISSIMILATSIOONIPROTSESSIDE PÕHIEESMÄRGIKS ON ATP MOODUSTAMINE. | GLÜKOLÜÜS TOIMUB TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKUS, TSITRAADITSÜKKEL TOIMUB MITOKONDRIS, HINGAMISAHEL TOIMUB MITOKONDRITE SISEMEMBRAANIDE HARJAKESTES. | GLÜKOOSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O (38 ATP) | GLÜKOLÜÜSI REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H (2 ATP) | ANAEROOBSE GLÜKOLÜÜSI E. KÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H4OHCOOH (2 ATP) | ETANOOLKÄÄRIMISE REAKTSIOONIVÕRRAND: C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 (2 ATP) | HINGAMISAHELA REAKTSIOONIVÕRRAND: 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O (36 ATP) NB
- lähteained: Glükoos, ensüümid ja hapnik, millest moodustub 2 püroviinamarihapet (CH3COCOOH) ja 4H aatomit. *Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? - 2 ATP-d *Kus toimub tsitraaditsükkel? - toimub mitokondri sisemuses. *Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? - Tsit lähteained: püroviinamarihapeH2O- Lõpp-produkt: CO2, 20H+10NAD=10NADH2 *Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? - ei moodustu ühtegi ATP molekuli. *Kus toimub hingamisahel? - mitokondrite sisemembraanide harjakestes. *Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? - Hing. lähteühendid: o2, NADH2 Lõpp:H2O, 36 ATP *Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 ATP *Kus toimub fotosüntees? - Fotosüntees toimub kloroplastides paiknevates lamellimembraanides. *Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? - Fotosünteesi lähteained: CO2 ja H2O Lõppsaadus: glükoos, H2O, O2võrrand: 6CO2 + 12 H2O 0 C6H12O6 + 6H2O + 6O2
Laguneb glükoos. Tekib püroviinamarihape, 2NADH, 2H+. Hapniku ei vaja. Rakust eraldub vesi. ATP 2 molekuli. Tsitraaditsükkel: mitokondris. Laguneb glükoos, püroviinamarihape. Tekib H+ (vesinikioonid), süsihappegaas, NADH (vesinikutransport). Hapniku ei vaja. Rakust eraldub CO2. ATP 2 molekuli. Hingamisahel: mitokondri sisemembraanide sopistustes. Laguneb NADH, tekib H2O, NAD. Vajab hapnikku. Rakust eraldub vesi. ATP 34 molekuli. 13. Missugusel glükoosi lõhustumise etapil eraldub CO 2? – Tsütraadtsükklis. 14. Missugusel etapil kasutatakse O2 ja miks? – Hingamisahelas. 15. Glükoosi lõhustumise summaarne võrrand? – C6H12O6 + O2 > 6CO2 + 6H2O + 38ATP 16. Kui palju tekib kokku ATP-d, kui lõhustub 1 molekul glükoosi? – Maximum 38.
Lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Toimub lihaskoe rakkudes (hapniku puudusel) aga ka piimhappe elutegevuse käigus. Saadakse ühest glükoosi molekulist kaks piimhappe molekuli, vesiniku aatomeid ei eraldu. Protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Tsitraaditsükkel protsess mitokondri sisemuses, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükolüüsil ja NADH2 energia arvel saab sünteesida ATP molekule. FOTOSÜNTEES VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvel. VALGUSSTAADIUM FOTOSÜSTEEM I FOTOSÜSTEEM II Valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, mille käigus toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess vajab toimumiseks valguse olemasolu. Valgusstaadiumi
RAKUHINGAMISEL molekuliks; ·2) Tsitraaditsükkel keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub glükoos lõplik lagundamine; Õpik lk 24-29 Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa ·3) Hingamisahel mitokondrite sisemembraanide ettekanne uue õppekava täiendustega sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees. Mõisted Aeroobse energia tootmine on bioloogilise energia Mitokonder ,,raku jõujaam", kahekordse membraaniga saamise kõige tõhusam viis:
2. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lgundamine. Protsessi käigus eralduvad püroviinamarihappest järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Ühe glükoosimolekuli kohta eraldub kokku 20H aatomit. H aatomid seotakse NADi poolt, tulemuseks on 10NADH2 molekuli, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. 3. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). Etapp Lähteained Saadused ATP Koht
Toimub 10 üksteisele järgneva reaktsiooni katalüüsimine (lagundamine ensüümide abil). Tekib kaks 3C PVA molekuli, mis lähevad tsitraaditsükklisse, 4H aatomit +NAD 2NADH2, mis läheb hingamisahelasse ning 2ATP-d. Tsitraaditsükkel toimub motokondri sisimuses. Lähteaineks on PVA. Toimub tsükliline reaktsiooni ahel (PVA lagundamine endüümide abil, protsessi tulemusel tekib CO2 ja NADH2). Tekib 10NADH2, mis läheb hingamisahelasse, eraldub CO2. Hingamisahel viiakse läbi mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Lähteaineks on NADH2 täpsemalt H2. Toimub ATP molekulide sünteesimine, NAD ja H2 eralduvad ja tekib ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus
Eraldunud 4H aatomit seostuvad vesinikukandjaga NAD, tänu millele saab H aatomeid kasutada hingamisahela reaktsioonides. 2 NAD + 4 H 2 NADH 2. Jaguneb aeroobseks ja anaeroobseks. Anaeroobses on produktiks piimhape ja etanool. Heterodroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Hingamisahela reaktsioon toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest. Moodustunud NAD on vesinikusidujana uuesti kasutatav glükolüüsil ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Eraldunud vesinik seotakse aga O2'ga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 Pi 36 ATP
8. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 9. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, lõpp-produkt etanool. 10. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoloosi esmane lagundamine 11. heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 12. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. 13. makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. 14. Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse ümrbritseva keskkonnaga. 15. Piimhape- piimhappekäärimise lõpp-produkt 16
molekulid ja H aatomid. Vaheetapist ning tsüklist eraldub kokku 20 H aatomit, mis kõik ei pärine algsest glükoosist, vaid ka tsüklisse sisenevast H2O’st. Vesiniku aatomid seotakse NADi poolt ja tulemusena saadaks 10 NADH2 molekuli, mis suunduvad hingamisahelasse. Süsihappegaas on aga jääkprodukt, mis difundeerub mitokondritest välja (CO2 meie välja hingatavas õhus). Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Kuna glükolüüsil moodustub 2 molekuli NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10, siis ühe glükoosi kohta tekib 12 NADH2 molekuli. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad nad H aatomitest ning see seotakse hapnikuga, moodustub vesi. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli ning koos glükolüüsil saadud
Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on etanool. Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H20 molekulideks. Makroergiline ühend madalmolekulaarne org ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ehk kokku 38 ATP molekuli. 39) Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel? Mitokondris 40) Nimeta tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on püroviinamarihape, lõpp-produktid on CO2 ja 2 NADH molekuli. 41) Nimeta tsitraaditsükli ja vaheetapi käigus moodustunud aine, mis liigub mitokondrist välja? CO 2 42) Kus rakus toimuvad hingamisahela reaktsioonid? Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. 43) Nimeta hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on O 2 ja NADH2, lõpp-produkt on H2O. 44) Millises rakuorganellis toimub fotosüntees? Kloroplastides 45) Millistest teguritest sõltub fotosünteesi intensiivsus? Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus · taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist
energiat kloroplastid kasutavad fotosünteesil akumuleeritavat energiat. Mõlemal organellil on oma DNA, ribosoomid,valgusüntees. Siiski sünteesitakse ENAMIK neis organellides vajaminevatest valkudest tsütosoolis ja transporditakse seejärel organellidesse (mitokondri ja genoomse DNA vaheline interaktsioon). Tuuma ja vakuoolide järel ühed suuremad organellid . Erinevalt mitokondrite (A) kristadest ei ole tülakoidid kloroplastides (B) seotud sisemise membraaniga. Mõlemas organellis on sisemembraanide pind väga suur ja nendega on seotud ensüümid, mille ülesanne on transportida . Elektronide transpordil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Energia allikaks mitokondris on toidust pärinevad suhkrud ja rasvhapped, mida O 2 oksüdeerib CO2 ja H2O. Mitokondrid on suhteliselt suured (0,5-1× 7 µm) piklikud organellid. enamikes loomsetes rakkudes on rikkalikult (nt. maksarakkudes on ligikaudu 2000 mitokondrit). enamasti ümaraotsalise kepikese
lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP suntees. Protsessi kaigus oksuteeritakse glukoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. Fotosüntees - klorofulli sisaldavates taimerakkudes (ka monedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste uhendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lahteaineteks on CO2 ja H2O ning loppproduktiks glukoos, uhtlasi eraldub O2.
NADPH2 ja ATP molekule Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümnritseva keskkonnaga
metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. 11)glükolüüs- kõigis rakkudes toimiv glükoosi esmane lagundamine 12)heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13)hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. 14) makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. 15) metabolism- organismi aine- ja energiavahetus 16) piimhape- üks karboksüülhapetest, mis omab olulist tähtsust mitmetes biokeemilistes protsessides. 17)pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos.
biomassi keemiliseks energiaks (fotosüntees) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks 33% peegeldub tagasi kosmosesse 22% neeldub atmosfääris 45% neeldub pinnases Fotosüntees 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks Rakuhingamine - Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestel · Hingamisahela reaktsioonide käigus sünteesitakse 36 ATP molekuli Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna CO2 ringe toimub elus ja eluta looduse vahel. Atmosfääris CO2 esineb gaasina, mida taimed tarbivad fotosünteesiks, taime sööb mingi väike loom, teda sööb suurem loom. Siis, kui suurem loom sureb ära, lagundajad lagundavad teda ja libast lendub CO2 õhku tagasi või läheb mulda sisse mineraalidena
Glükoos- Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente.Keemiline valem on C6H12O6. Heterotroof- organism, kes kasutab toiduks valmis org ainet (tarbijad toiduahelates) Hingamisahel-mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva kk-ga. Jaguneb assi- ja dissimilatsiooniks.
ühend(suhkrud) ja hapnik Milline metabolismi Assimilatsioon Dissimilatsioon protsess? 31. GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID Toimumise Päristuumsete rakkude Mitokondri sisemuses Mitokondrite koht tsütoplasmavõrgustikus sisemembraanide harjakestes Lähteained (1) Glükoos (1) Püroviinamarihape (2) NADH2 ja O2 Saadused (3) ATP, (2) NADH2 ja CO2 (3) ATP, jääkained ja püroviinamarihappe ja vesi. NADH2. 32.Täida lüngad skeemil! Kus antud protsess rakus toimub? See toimub Kloroplastis. H2O 1. CO2
Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lgundamine. Protsessi käigus eralduvad püroviinamarihappest järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Ühe glükoosimolekuli kohta eraldub kokku 20H aatomit. H aatomid seotakse NADi poolt, tulemuseks on 10NADH2 molekuli, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). 2.Ökosüsteem, selles toimuvad muutused. Toiduahelad ja toiduvõrgustik
Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkuimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides
loomades ja taimedes.) Piimhape ei ole lihasrakkude poolt omastatav ja tekib lihasvalu. Mida vanem on inimene seda vähem toodavad rakud energiat. Piimhape kandub verega maksa. II etapp tsitraadi tsükkel püroviinamarihape lagundab mitokondrid. Tsitraaditüskli käigus eraldub CO2 ja H. Difusiooni käigus tungib CO2 mitokondritest välja CO2 meie väljahingatav õhk, ja õhus sisalduv CO2. III etapp Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitkondrite, sisemembraanide harjakestes. NADH2 molekulie arvel sünteesitakse täiendatavalt ATP molekule 12 NADH2i molekule kohta sünteesitakse üks glükoosi molekul. Vesinik vabaneb ja eraldunud vesinik seotakse hapnikuga, ja tekib vesi. Vesi on higi ja veearu. Kui palju on energiat 100ml piimas kus on 2,9g valku, 4,7g süsivesikuid, 2,5g rasvu? 1g valk =17,6Kj 1g lipiide= 38,9kJ 1g süsivesikuid = 17,6kJ 1Kj = 0,238 kcal 2,9* 17,6=51,04 4,7*17,6=82,72 2,5*38,9=97,25 231,01Kj = 54,98kcal FOTOSÜNTEES
Kromoplastid esinevad viljades, lehtedes ja säilitusjuurtes (õites ei ole). Kromoplastide ülesanne on lisada ligimeelitavat faktorit viljadele. Inimese jaoks on taimsed pigmendid kasulikud antioksüdandid, nt karotenoidid. 4. Kloroplastid on samuti kahe membraaniga, kuid neil on sees veel piltlikult öeldes kolmas membraan membraanse ehitusega lamellid, milles on klorofülli molekulid ning milles toimuvad fotosünteesi reaktsioonid. Nii on kloroplastide sisemembraanide pindala veelgi suurendatud. Kloroplastidel on samuti oma autonoomne DNA ja ribosoomid. NB! Mitokondrid ja kloroplastid töötavad raku energiaga varustamise nimel. Tsütoskelett, tsentrosoom Kõik nad on valgulised struktuurid, millel on rakus stabiliseeriv ja paigal hoidev funktsioon. Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle
lüsosoomidesse Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n Hemofiilia - vere hüübimatus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tulenebretsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone
ka loomarakus. Glükoosi algne lagunemine toimub tsütoplasmavõrgustikus. Eraldub 2 püroviinamarjahapet, 2NAHD2 ja 2ATP-d. Tsitraaditsükkel reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis. Aeroobsel glükoosil moodustunud püroviinamarjahappest eraldub CO2. Tsitraaditsükkli reaktsioonides moodustub 10 NAHD2 molekuli, mis suunduvad hingamisahela reaktsioonidesse. Hingamisahel hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestel. Eespool saadud 12 NAHD2 molekulide arvelt sünteesitakse 36 ATP-d. Villu Etanooli käärimine: glükoos-> 2etanooli + 2CO2 (-> 2ATP). Protsess kestab, kuni jätkub glükoosi või etanool pärsib pärmseente elutegevuse. NAD- on vesiniku kandja, mis võimaldab H+ aatomeid kanda hingamisse. Villu
Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad püroviinamarihappest järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Ühe glükoosimolekuli kohta eraldub kokku 20H aatomit. H aatomid seotakse NADi poolt, tulemuseks on 10NADH2 molekuli, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH 2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glükolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). 11. Fotosüntees. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus
töötlemine ning nende pakkuimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n Hemofiilia - vere hüübimatus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tulenebretsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone
Mida kõrgem on CO2 kontsentratsioon seda kiiremini toimub fotosüntees. Ei saa toimuda üle 40 C. 5. Energia vabaneb toitainetest rakuhingamisel Rakuhingamine koosneb kolmest etapist: 1.) Glükolüüs- protsess rakkude sisemuses, glükooslõhutakse kaheks kolmesüsinikuliseks pürovaadimolekuliks. 2.) Tsiraaditsükkel- keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub glükoosi lõplik lagunemine. 3.) Hingamisahel-mitokondrite sisemembraanide sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees. C6H12O6+ 6O2 > 6CO2+ 6H2O + energia Pürovaat*- ühen, mis tekib glükoosi lagunemisel glükoosil, nim püroviinamarihappeks NAD ja FAD*- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel. 6. Energiat saab toota ka ilma hapnikuta Hapnikuvaestes oludes salvestub energia anaeroobsel glükoosil ehk käärimisel.
Enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekul ja 2 H aatomit. Tsitraaditsüklis eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Süsihappegaas difundeerub mitokondritest välja. Kokku eraldub 20 H aatomit, mis seotakse NAD poolt ja saadakse 10 NADH 2 molekuli, mis lähevad edasi hingamisahelasse. 3. Hingamisahel 15 Toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Vajalik hapniku olemasolu. Osalevad: 2 ATP molekuli glükolüüsist 2 NADH2 molekuli glükolüüsist 10 NADH2 molekuli tsitraaditsüklist 12 NADH2 + 6O2 = 12 NAD + 12H2O + 36 ATP Tulemus: Hingamisahelas vabaned NADH2 molekul H aatomist. Moodustunud NAD läheb uuele ringile vesinikukandjaks glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse. Eralduv vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi. 12 NADH2 molekuli kohta sünteesitakse 36 ATP molekuli.
Tsitraaditsükkel- glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad pürovh. CO2 ja 2 H aatomit Tsitraaditsüklis toimuvad ensüümide poolt katalüüsivad reaktsioonid, kust eraldub CO2 ja H NAD-vesinikukandja (NADH2) Glükoküüsi ja tsitraadietapis eraldub vesinik- (10 NADH2) molekuli- need suunduvad hingamisahelasse. Hingamisahel- toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. (NADH2 arvel saab sünteesida ATP molekule) Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. (NAD- läheb glükolüüsi vesiniksidujana). Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi 12 NADH molekulist- 36 ATP molekuli. Kokku võib glükoosi lagundamisel moodustuda 38 ATP molekuli. Taimedel ja Loomadel sarnane Fotosüntees- Taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule, selleks kasutavad
vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud Heterotroof organism, kes saab oma mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Hingamisahel mitokondri sisemembraanide Karikloode (gastrula) enamiku loomade (ka harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või oksuteeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H blastotsüstist (kõrgematel imetajatel).
Glükoosi lagundamise teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO 2 molekulid ja H+- ioonid. Vabanenud H+-ioonid ja elektronid seostuvad vesinikukandjaga NAD ja moodustuvad NADH2 molekulid. CO2 on jääkprodukt, mis väljub mitokondrist. Glükoosi lagundamise kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes (parempoolne joonis). Hingamisahela reaktsioonides vajatakse 02 molekule. Üks hingamisahel koosneb 5 valgulisest kompleksist ja ATP molekule sünteesivast ATP süntaasist. NADH2 molekulidest vabanevad elektronid läbivad 5 kompleksi ja ühinevad 02 molekulidega selle tulemusena moodustuvad H20 molekulid. Elektronide transpordiga kaasneb H+-ioonide liikumine membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel
(pärmseente või bakterite tegevusel) · H-aatomeid ei eraldu · Sünteesitakse 2 ATP molekuli TSITRAADITSÜKKEL · toimub mitokondrites · 3C-ühend lagundatakse ensüümide abil · eralduvad H aatomid ja CO2 molekulid · H-aatomid seotakse NAD-i poolt (vesinikukandja), moodustub 10 NADH2 · CO2 kui jääkprodukt eritub organismist välja. HINGAMISAHEL · toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestes · 12 NADH2 vabanevad H-aatomitest ja moodustuvad NAD-id, H seotakse hapnikuga moodustub vesi · Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36 ATP Kokkuvõtteks: Ühest glükoosi molekulist saab: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 22 36ATP+2ATP=38ATP (Püroviinamarihape CH3COCOOH) (Glükoos - C6H12O6) 23 ORGANISMIDE PALJUNEMINE
Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja välja hingatav süsihappegaas. Eralduva H aga püüab kinni NAD (10), mis suunatakse edasi hingamistsüklisse. Hingamisahel ehk gaasivahetus Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Et glükolüüsil saadakse ühe glükoosimolekuli lõhustumisel 2 ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36, siis kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel moodustuda kuni 38 ATP molekuli. Lisaks sellele toimub tsitraadi tsükli reaktsioonides ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. 13
paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hierarhiline süsteem - süsteem, mille üksused e. taksonid koonduvad järkjärgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. Hingamiselundkond - elundkond, mis tagab gaasivahetuse. Hingamiskeskus - piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi. Histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni. Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehtitust ja talitlust.
annaabi.ee 
